“Kodutee 1947 nr 1. Küünlakuu”
Sisukord Saateks H. Laretei / Aastapäevaks Gustav Ränk / Mida räägib meile 24. veebruar Kalju Lepik / Küünlakuu ööl, Relvavennad, Päike on kustund Hanno Kompus / Erik Haamer K. A. Hindrey / Vihkajad Tulehoidja Kaugkõne Bernard Kangroga Arvo Mägi / Rahvuslik suurteos Vaba Sõna / Pagulasmoraalist Arvo Horm / Lõpp ühele müüdile Intervjuu / Poliitilisel […]
“Kogutud teosed 10. osa”
“Kriitika” VII Järelsõna: Margit Arusoo ja Toomas Haug “Kriitika” VIII Järelsõna ja kommentaarid: Toomas Haug
“Kohanemine ja vastupanu: Eesti haritlaskond 1940–1987”
Selle raamatuga jõuab lõpule eesti haritlaskonna üldistava ajaloo kolmeköiteline käsitlus samade autorite poolt. Viimases osas vaadeldakse eesti intelligentsi ajalugu 20. sajandi kolme viimase okupatsiooni aastail järgmistes põhiküsimustes: Nõukogude haridussüsteem ja kõrgkoolid, haritlaskonna ettevalmistamine ja üliõpilaskond, kompartei kultuuri- ja haritlaspoliitika, haritlaskonna peamised rühmad – pedagoogid, meditsiinitöötajad, tehnikaspetsialistid ja insenerid, põllumajanduse asjatundjad, juristid, ametnikud, ohvitserid, kultuuritöötajad, vaimulikud, […]
“Kohtumine KGB-ga”
Rootsist 1979. aastal esmakordselt Eestisse saabudes ei teadnud ma, milliseid probleeme saab mul olema Balti riike oma kägistavas haardes hoidnud KGB-ga. Minu lugu algas salajasest piibliveost otse KGB peakorteri vahetus naabruses asunud Oleviste kirikule. Järgnesid koostöö Eesti pagulaste ja dissidentidega ning uued ülesanded, aga ka minu avalik ja varjatud jälitamine, ähvardused, üha suurenev risk ja […]
“Kohtumised Siberis. Eesti asundused VIII”
Esimeselt tutvumisreisilt Siberi eestlaste juurde – tookord Krasnojarski krai Ülem-Suetukki ja selle naabruses asuvasse Ülem-Bulankasse – naasime üksjagu äreval ajal, 1991. aasta augustikuus Eesti Vabariigi taastamise eelõhtul. Üllatav oli kogeda, et Eestimaast tuhandete kilomeetrite kaugusel räägib terve külatäis inimesi, neid oli umbes 300, eesti keelt. Sestpeale on Siberi eesti kogukonnad olnud üks Eesti Rahvaluule Arhiivi […]
“Koidulauliku valgel”
Kui meie tänasele lugejale ulatada raamat uurimustega vanemast kirjandusest, siis täis usaldust tema ajaloolise mõtlemise reipusesse. Ühtlasi eeldades tunnetust, et ammuolnuski on uut, edasiviivat ja aegumatut ja justkui tänapäeval sündinut. Käesolevate kaante vahele on kokku pandud valik artikleid ja uurimusi paljude aastate kestelt (1958-1978), valdavas osas Koidula-teemalisi. Need on õieti eeltööd, kuhu tuli sukelduda – […]
“Kõige taga oli hirm”
Kuidas Eesti oma ajaloost ilma jäi Artiklikogumikus “Kõige taga oli hirm” kirjutavad Eesti, Soome ja maailma asjatundjad Nõukogude Liidu hirmutusvõtete mõjust Eestile ja eestlastele. Kuidas inimesed hirmule ja propagandale üles ehitatud ühiskonnas hakkama said? Kas Eesti okupeerimine toimus seaduslikult? Miks Nõukogude terrori ohvrid ei võinud oma kogemustest avalikult rääkida ja millised mõjud sel olid? Kas […]
“Kõigepühama Jumalasünnitaja Uinumise kiriku kroonika”
Käesolevas väljaandes tuleb esmakordselt avaldamisele “Kõigepühama Jumalasünnitaja kiriku kroonika” täielik tekst. See kirik oli esimene pühakoda Jumalasünnitajamäel (praegu Nikolo-Arseniose kirik kloostrikalmistul). Kroonikakirjeldus hõlmab aastaid 1885-1892, jutustades 1885. aastal asutatud Pühtitsa koguduse elust Vene impeeriumi Balti äärealal, õigeusklike julmast tagakiusamisest neil aastail ja 1891. aastal selle kiriku juurde loodud Jumalaema Uinumise õeskonna eksistentis algusest. Väljaandes on […]
“Kojutulek”
“Kojutulek” kirjeldab üksikute jutustuste kujul soomepoiste sõjateed. Teatavasti tuli 1944. a. enamus JR200, nagu selle ametlik nimi oli, Eestisse tagasi võitlema lootusetut võitlust, vastu seisma sisserulluva Punaarmee lainele. Tagasi tuldi kainet mõistust trotsiva usuga, et on võimalik korda saata imet. Sellest tagasitulekust ja raskest võitlusteest annabki autor vaheda sulega kirjutatud ülevaate. See peatükk meie maa […]
“Koldehoidja I. Järva Maanoorte Ühendus”
Aare Niinemägi: Hallipäisele armsale Presidendile Konstantin Pätsile. Luuletis. A. Jürima: Järva maanoored. Artikkel Ignas Tõrmaküla: Suur jõud. Artikkel H. Lipp: Õpi, maanoor. Artikkel Aare Niinemägi: Neli laulu. Luuletised A. Hansen: Tõdesid ja mõtisklusi noorus. Luuletis Aare Niinemägi: Hädaoru noorus. Luuletis Johannes Kaup: Kivid südames. Novell J. Lepiksaar, mag.: Sulissõprade-laululindude elust kodumaa metsades. Evald Roosaare. Uus […]
“Kollane maja: oodatud kõik, kes armund Supilinna”
“Kollane maja: oodatud kõik, kes armund Supilinna” on kokkuvõte Supilinnas, tolles Tartu linnaosas 2002. aastal toimunud kultuuriõhtutest, mida pikivad eel- ja järellood, olukirjeldused ja mõtisklused. Supilinna pildid muidugi ka. Piret Bristoli ja Mehis Heinsaare algatusest alguse saanud õhtutest saab raamatu lõpuks Supilinna päevade üritus. Omamoodi on see kultuuriõhtute toimumiskoha, Kollase maja kroonika.
“Kolm isamaa kõnet.” 2 raamatut ühtses paberümbrises.
I Raamat – “Kolm isamaa kõnet” Kriitiline väljaanne käsikirjast kommentaaride ja järelsõnaga. Käesolev faksimiile-väljaanne Carl Robert Jakobsoni “Kolmest isamaa kõnest” taotleb mitut eesmärki: anda asjahuvilisele kätte autentne algallikas, hoida väärtuslik käsikiri ära kulumisohust ja lähendada teose autorit tema autograafi kaudu laiemale lugejakonnale. “Kolm isamaa kõnet” on kahtlemata eesti ärkamisliikumise ideoloogiline põhidokument. See koosneb kolmest kõnest, […]
“Kolm nädalat punast diktatuuri. Tartu sündmusi Eesti Vabadussõja päevilt”
Arno Raag (26. august 1904 Vesneri vald, Tartumaa – 6. märts 1985 Melbourne, Florida) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik. Ta lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust. Oli Postimehe toimetuse liige 1928-1940. Põgenes 1944. aastal Saksamaale ja aastal 1949 siirdus USA-sse. Arno Raag on avaldanud lähiajaloo-alaseid raamatuid nii 1930ndatel kui ka hiljem paguluses, […]
“Kolmas Pääsuke. Tartu Descartes´i Lütseumi almanahh”
Öeldakse, et ega kaks kolmandata jää. Viis aastat on linnutiivul möödunud ja “kolmas” ongi kohal. Sedakorda siis “Kolmas Pääsuke”, Descartes´i lütseumi almanahh, mis sisaldab õpilaste kirja- ja kunstitöid aastatest 2002-2007. Kolmandast alates võib juba rääkida traditsioonist ja järjepidevusest. Peame ühiselt hoolt kandma, et nii traditsioon kui ka järjepidevus kestaksid edasi. Almanahhi ilmumisega tähistame veerand sajandi […]
“Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas”
Eestlased ja lätlased Rootsi armees, nähtuna sotsiaal-majanduslike muutuste taustal 17. sajandi lõpul – 18. sajandi alguses. Sisukord: Sissejuhatus. Probleemiasetus. Allikad ja historiograafia. Karl XI isevalitsuse algus ja autokraatlikud riigireformid. Mõisate reduktsioon Eesti- ja Liivimaal. Põhjasõja algus. Uute väeosade loomine. Värvatud väed, maatragunite eskadronid ja maakaitsevägi 1700. aastal. Eestimaa maarügemendid ja Liivimaa maapataljonid (maamiilits) 1701.-1710. aastal. […]
“Kommikoer ja pommikoer. Üksteist lugu Eesti ajakirjandusest”
Tiit Hennoste (sünd. 1953) Filoloog ja meediakriitik analüüsib artiklikogumikus “Kommikoer ja pommikoer” Eesti ajakirjanduse eilsest ja tänas päeva ning selle ees seisvaid uusi väljakutseid netimeedia ajastul.
“Kõned ja kirjatööd”
Sisukord: Õnneliku saatusega maja. Kust saada luuda? Novell ja traditsioon. Tuglas pimedas. Pihlakas koduõues. Artur Adsoni kodu ja igatsus. Marie Underi ühe luuletuse ümber. Tuglase tööpäev. Kaks kohtumist. Tuglas ja “Ilo”. EKL. Esimene aastakümme. Hubel ja Mihkelson, Metsanurk ja Tuglas. Väike künniselugu. Friedebert Tuglase novelliauhinna asutamislugu. Inimlik Elo Tuglas. Kaks maad – ühtviisi lähedased mõlemad. […]
“Konstantin Päts ja Soome. Unistus kaksikriigist”
Eesti võimas mees unistas Soome ja Eesti liidust kogu aeg, ka suurte sõdade ajal. Konstantin Päts (1874-1956) tundis Eesti sõjaeelse vabariigi juhtivatest riigimeestest kõige rohkem huvi Soome vastu. Ta oli mitmekordne peaminister ja riigivanem ning lõpuks eesti Vabariigi president aastatel 1938-1940. Päts saabus Soome suurvürstkonda poliitilise pagulasena 1906. aasta sügisel. Rohkem kui kahe aasta jooksul, […]
“Kontrastide aastasada”
Need, kes on lugenud minu mälestuste esimest vihiku “Kehra metsast maailma”, teavad et minu lapse- ja noorpõlve eesti kirjanikud olid Carl Robert Jakobson, Kreutzwald, Saal, Jaak Järv, Ed. Brunberg-Bornöhe; minu poliitiline isa oli Jaan Tõnisson. Arvukas oli nende võõrkeelsete autorite hulk, kes tulid pärast ja avasid vaate laia maailma. Ent Kehra metsas loetud kirjanikud andsid […]
