“Kaks korda iseseisvaks”
Tiit Made kuuendas ajalooraamatus on ülevaatlikult kokku võetud Eesti 20. sajandi ajaloo pöördepunktid, mis on meie rahvale toonud nii suurt rõõmu kui ka kibedat valu, ahastust ja alandust. Maailmas on vaid üksikuid rahvaid, eestlased nende hulgas, kes ühe sajandi jooksul on suutnud endale kaks korda kätte võita iseseisvuse. Väikerahvas saavutas palju kordi suurema agressiivse okupandi-kolonisaatori […]
“Kaks laulupidu”
Käesolev teos on jätkuks autori monograafilisele uurimusele “Esimene Eesti üldlaulupidu 1869” ning on koostatud samu põhimõtteid järgides ja enam-vähem samasugust mahtu arvestades. Sisukord: I. Eesti koori- ja orkestrimuusika arengust 1870-ndail aastail II. Teine üldlaulupidu 1879. aastal Tartus III. Kolmas üldlaulupidu 1880. aastal Tallinnas (paberkaaned kulunud)
“Kaksteist põlve Käsmus”
Käsmu kapteniküla ajalugu on pikk ja väärikas. Käsmu laevaomanike laevad on seilanud suurtel maailmameredel, Käsmu külast ja merekoolist pärit meremehed on oluline osa Eesti merendusloost. Käsmu rahva pajatustes on meresõitjate kõrval oma kohta ka laevaehitajatel, salakaubavedajatel, supelsakstel ja paljudel teistel põnevatel tegelastel. Meelis Liivlaid jutustab ses raamatus Käsmu rannarahva lugu, nähtuna läbi igipõlise randlaste suguvõsa. […]
“Kannatuste aastad 1940-1991”
Käesolev raamat oleks pidanud ilmuma juba 3-4 aastat tagasi, siis, kui 2004. a. sügisel lõpetati okupatsioonivõimude repressioonide uurimisega tegelenud Riigikogu komisjoni tegevus. Suurem osa siin avaldatavast materjalist oli komisjonil tookord koos, kuid raha puudumine ei võimaldanud mõeldagi publitseerimisele. Isegi 1. märtsiks 2004 Riigikogule esitatud riikliku komisjoni aruanne Valge raamat sai trükist ilmuda alles aasta hiljem […]
“Karl August Hermanni päevik”
XIX sajandi viimase veerandi ja XX sajandi algaastate eesti kultuurielu üks alustalasid, mitmekülgsete huvide ja tohutu tegevushaardega mees, filosoofiadoktor K. A. Hermann pidas 17.-20. eluaastani päevikut, mille nüüd, mõnda aega hiljem, kirjutas lõpuni professor Artur Vahter.
“Karl Menning ja teater “Vanemuine””
Käesolev töö hõlmab lühiajalist (1906-1914), ent siiski olulist ajajärku “Vanemuise” teatri ajaloost, perioodi, mida me tavatseme nimetada üldisemas mõttes Karl Menningu teatriks. Teatriajaloolase ja -publitsisti sulest, rikkalikule arhiivimaterjalile toetuv monograafia meie esimesest professionaalsest teatrijuhist, kutseteatri rajajast Karl Menningust (1874-1941) võtab vaatluse alla tema elutöö “Vanemuise” teatris aastail 1906-1914, mis siin pandi kindel algus psühholoogilise realismi […]
“Kastellist kindluseks. Kuressaare linnus-kindluse ehituslugu uute väliuuringute valguses”
Arhitektuuriajalooline monograafia hõlmab Kuressaare linnus-kindluse 600 aasta pikkust ehituslugu 14.-19. sajandini, tuginedes aastatel 2010-2014 toimunud mahukatele arheoloogilistele uuringutele. Uued andmed korrigeerivad olulisel määral senist ettekujutust Kuressaare linnuse tekkest ja arengust ning selgitavad uusaegsete kindlustuste arengulugu. Rohkem kui 200 värvifoto, skeemi ja joonisega illustreeritud raamat annab põhjaliku ülevaate Kuressaare piiskopilinnuse kujunemisest, kesk- ja uusaegsetest kaitserajatistest ja […]
“Katkenud laul. Pirita klooster 1407-1607”
Raamat võtab kokku ja asetab üldisemale taustale kõik, mida me seni teame Pirita kloostri kohta – alates püha Birgittaga seotud imeteost Põhja-Eesti rannavetes. Juttu tuleb kloostri asutamise tagamaadest, kloostrikompleksi ehitusest, kirikuteenistustest, pea lõppematust laulust, mis birgitiinide kloostreis kõlas, konventide igapäevaelust, maavaldustest ja majandustegevusest, tülidest naabritega – sealhulgas Tallinna raega, kellele ei meeldinud sugugi kloostri juures […]
“Kauge kodu 1947 1/2”
Sisu Ainus kutse / Ja siiski, ja siiski, luuletused – Henrik Visnapuu Idealismi, portunism, realism, artikkel – H. Pello Meie massist ja juhtkonnast, artikkel – Dr. O. Loorits Mõningaid bilansilahtreid, artikkel – H. Parrest Adomas Galdikas, artikkel – A. Rannit Luuletusi kogust “Seitsmes öö” – B. Kangro Kaks momentvõtet, miniatüürid – P. Krusten Mälestuskilde ärkamisajast […]
“Kauge Kodu 1947 10/11”
Sisukord Välis-Eesti ülesandeid, artikkel – A. Raag Demokraatia ja kommunism võitluses rahu eest, artikkel – H. Pello Mõningaid põhiideid eesti kirjanduses, artikkel – H. Visnapuu Nagu päike üle suure vee – Arthur Valdes Ingi surm, luuletus – H. Visnapuu Kaheksas käsk, katkend – K. A. Hindrey Eestilise kultuuripildi äärjooni, artikkel – A. Mägi Eesti rahvusliku […]
“Kaugete aegade sära”
Paul Johansen: Vähesed teadusalad seisavad nüüdisajal nii suurel määral päevahuvide tulipunktis kui asustusajalugu. Peame ju tänapäeval seda lugema rõõmustavate ajamärkide hulka, et üha enam on maad võtmas arusaamine, et eurooplane tuleb uuesti paigutada, s.t. paigal püsivaks teha, jah, teatud piirini isegi koha külge köita. (…) Ei tohiks kunagi nii kujuneda, nagu seda võib näha mitmel […]
“Kehra metsast maailma. Saadiku päevik. Kirjad kinnisest majast”
Üks teenekamaid Eesti diplomaate ja välispoliitika kujundajaid KAAREL ROBERT PUSTA sündis 1. märtsil 1883 Narvas raudteeametniku pojana ning õppis Tallinna linnakoolis, hiljem Pariisis vabaülikoolis ja Berni ülikoolis. /—/ Mälestusi hakkas Pusta kirja panema juba vanglas. Neist “Kehra metsast maailma” (1936) hõlmab aega lapsepõlvest kuni välisdelegatsiooni Eestist ärasõiduni; “Saadiku päevik I” (1964) käsitleb sündmusi välisdelegatsiooni ajast […]
“Kes nägi Kratti? Eesti rahvusballeti sünd. Mälestused”
4. raamat sarjast ELAVIK Mälestusi Eduard Tubina balletist “Kratt” jagavad Eduard Tubin, Rahel Olbrei, Ida Urbel, Ülo Vilimaa, Mai Murdmaa ja Eino Tubin. (Taskuformaat)