“Jaan Teemant. Biograafia”
Vandeadvokaat Jaan Teemant (1872–1941?) oli neljakordne riigivanem ja pikaaegne Eesti tegevpoliitik. Ta oli ka 1905. aasta revolutsiooni käremeelne rahvajuht, poliitiline pagulane ja vabadussõjalaste kaitsja. Tema CV-sse mahtusid veel ametid nagu Maanõukogu aseesimees, Eesti Vabariigi prokurör ja Eesti Vabariigi usaldusmees Saksa usaldusvalitsuse juures, kui nimetada ainult mõned. Silmapaistvad positsioonid kombineerituna Teemanti jõulise natuuri ja keevalise temperamendiga, […]
“Jaan Tõnisson Eesti välispoliitikas 1917-1920”
Käesolevasse kogumikku koondatud materjalid kajastavad ühe meie tuntuma rahvusliku liidri Jaan Tõnissoni seisukohti ja praktilist tegevust välispoliitika valdkonnas Eesti Vabariigi tekkimise ja iseseisvuse eest peetava võitluse ajajärgul. Kogumikus on esikohal Jaan Tõnissoni enda materjalid – dokumendid, artiklid, kõned, kirjad. Jaan Tõnissoni puudutavatest memuaaridest valitud katkendid aitavad mõista mitte üksnes tema tegevust, vaid ka tema tõekspidamisi […]
“Jalgpall hingede öös”
Vutist eesti kultuuriloos Jalgpall on omapäine kunstisegu, milles osiseid igast kultuurisfäärist. Balletist performanssideni. Stanislavski süsteem töötamas kõrvu Artaud´ julmuse teatriga. Jalgpallis pesitsevad sõbralikult rööbiti modernism ja postmodernism. Üks ei ole teist alla kugistanud ja näib, et ei kugistagi. Post ilmneb entusiastlikult eeskätt Euroopa võimsas klubijalgpallis, mis kihiseb rasside segust. Seal veikleb elemente järelkolonialismist, tsitaate jalkatraditsioonidest, […]
“Jäljed. Meenutusi täiskasvanuhariduse lähiajaloost Eestis”
Käesolev mälestuste raamat on kokku pandud paljude inimeste meenutuste ja intervjuude põhjal. Need on tehtud aastail 1998-2000. Teemaks – täiskasvanute õppesüsteemi loomise ja taaskäivitamise algusaastad ja kulg viimase 30-40 aasta jooksul. Selles, et Eesti edenes ka sügaval Nõukogude ajal küllaltki edukalt ning et Eesti inimesed säilitasid tugevast ideoloogilisest survest hoolimata psüühilise tasakaalu, eneseusu ja kultuuri, […]
“Jõgevamaa aastaraamat 2006”
Sisukord: Maavanema sissejuhatus. Jõgeva maakond. Omavalitsused. Majandus. Maareform. Haridus. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid. Rahvastik. Kogudused Jõgevamaal. Maavalitsuse eestvedamisel korraldatud suursündmused. Pildid. Kultuur. Sport. Turvalisus. Riigiasutused ja teised olulised institutsioonid Jõgevamaal. Rahvusvaheline koostöö. Maavalitsus ja maakonna arenguvisioonid.
“Jõgevamaa Kaitseliidu raamat”
Raamatu kokkuseadmisel oli kaks peamist eesmärki – anda kronoloogiliselt süstematiseeritud ülevaade Vabadussõja sõjasündmustest Jõgevamaal ja kokkuvõtlik, aga samas võimalikult mahukas ülevaade Kaitseliidu arenguloost meie kodumaakonnas. Kaitseliidu arengu- ja ajaloo kirjeldamisel on peatähelepanu pööratud Kaitseliidu organisatsioonilise arengu aspekti kirjeldamisele, samuti organisatsiooni tegevuses end juhtivalt aktiivseina näidanud isiku nimede ja tegude jäädvustamisele. Teame, et 1918. a. 11. […]
“Jõulud Vigalas. 1905. a Läänemaal”
Eesti kirjanik ja ajakirjanik Mihkel Aitsam (1877-1953) oli Läänemaa Vigala valla mees, kes noorena sattus 1905. a sündmuste keskmesse. Selle raamatu kirjutamiseks tegi Aitsam uurimistööd ligikaudu 30 aastat. Lisaks isiklike läbielamiste kirjapanekule intervjueeris ta sündmustes osalenuid ja kasutas kõiki toona kättesaadavaid arhiiviallikaid. Kõik algas sellest, et Aitsami isa läks vastuollu Vigala mõisahärra parun Bernhard von […]
“Juhtumised suures euroopa sõjas 1914.-1918. aastal”
Läbi elatud juhtumised mälestuseks kirja pannud Kustas Viitman Viitmanni mälestuste avaldamise üks ajendeid on sajandi möödumine Esimese maailmasõja algusest. Selle puhul peeti Euroopas ja kogu maailmas hulgaliselt konverentse ning avaldati teoseid, et mõtestada konflikti, mis kaheldamatult muutis ja mõjutas 20. sajandi ajaloo kulgu enam kui mõni muu konflikt. See tõdemus kehtib ka Eesti ja eestlaste […]
“Jumalaema klooster”
Pühendatud Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalse Nunnakloostri 125. aastapäevale
“Jüri Vilms mälestustes”
“Jüri Vilms mälestustes” on raamat, mis pidanuks ilmuma aastal 1940, seega ümmarguselt kaks inimpõlve tagasi. Meie noor poliitikamees ja riigilooja Jüri Vilms hukkus märtrina aastal 1918. Kaks aastakümmet hiljem moodustasid Jüri Vilmsi sõbrad ja järelkäijad, ajaloolased ja seltskonnategelased tema mälestuse jäädvustamiseks komitee. Ettevõtte hingeks oli noor ajaloouurija Aleksander Looring. Tööd tehti palavikulise usinusega. Mitmel meetodil […]
“Jüri Vilmsi surm”
1918. aasta kevadtalvel asus Eesti Vabariigi asepeaminister Jüri Vilms koos kaaslastega ületama kinnikülmunud Soome lahte, et leida maailmast tunnustust verinoore riigi iseseisvuspüüdlustele. Teelised ei jõudnud pärale. Selles raamatus seab autor Seppo Zetterberg kahtluse alla Jüri Vilmsi surma ametliku versiooni, tõestab võltsinguks ühe seni olulisimaks peetud asitõendi ja esitab rea uusi küsimusi. Kuidas tegelikult suri Jüri […]
“Jüriöö”
Ajaloodoktor professor Sulev Vahtre raamat Eesti vanema ajaloo ühest kõige tuntumast sündmusest – Jüriöö ülestõusust. Suhteliselt põhjalikumalt on käsitletud ülestõusu eellugu ja algust. Mõeldud lugemiseks kõigile ajaloohuvilistele ja täiendavaks lektüüriks Eesti ajaloo õppimisel koolides.
“Kaasrändureid vabaduse teel”
2006. aastas südasuveks jõuan isiklikus elus rajajoonele, kust on põhjust tagasi vaadata. Oma elus olen pidanud kogema teravat kontrasti vabaduse ja allasurutuse vahel. Suvel 1939 võtsid minu vanemad väikese poisi kaasa mitmenädalasele Soome-reisile. Seal, Jamilahtis, tähistati minu kolmandat sünnipäeva. Kuus nädalat hiljem sõlmisid Stalin ja Hitler oma röövpakti, mis lükkas minu järgmise välisreisi täpselt 50 […]
“Kadriorg. Lossi lugu”
Elulood ja memuaarid on viimasel ajal levinumaid minevikust kirjutamise viisid. Oma elulugu on ka majadel, näiteks avalikud või võimuga seotud hooned kujunevad paratamatult ühiskondlike protsesside ja ideoloogiate visualiseerunud mudeliks. Kadrioru lossi võib ühelt poolt käsitleda kui siinse barokkarhitektuuri tähtteost – kaunist lõunamaist erakut jaheda Läänemere ääres, Lääne-Euroopa kõrgkultuuri säravat pärli, millele Eesti alalt otsest stiilist […]
“Kadrioru ja Sadama vahelisest piirkonnast”
Nende kaante vahele on talletanud ülevaade piirkonnast, mis jääb Narva maanteest mereni ja Petrooleumi tänavast Russalkani ning selle arengulugu. Niisugune piirkonna valik on tingitud kahes asjaolust: Esiteks, käsikirja koostaja elab selles kandis 1980te algusest ja on selle aja jooksul piirkonnas toimunud muutusi kirja pannud. Teiseks, vaadeldav piirkond asub Kadrioru ja Sadama asumi piirialal. Piir kulgeb […]
“Kadrioru loss. Väliskunsti muuseum”
22. juulil 2000 avas Eesti Kunstimuuseum värskelt renoveeritud Kadrioru lossis uue filiaali – Väliskunsti Muuseumi. Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti kollektsioon, mis hõlmab peamiselt Lääne-Euroopa ja vene maalii, graafikat, skulptuuri ja tarbekunsti XVI-XX sajandist, on tähtsaim ja arvukaim Eestis. Praegu on Kadrioru lossis hoiul ja osaliselt eksponeeritud tuhatkond maali, ligikaudu 3500 graafilist tööd, 250 skulptuuri (lisaks 2500 […]
“Kadunud saar” (kokku 4 raamatut)
Kokku neli raamatut: Kadunud saar (puuduvad paberkaaned), Meil pole jäädavat linna, Päästa meid ära kurjast, Ajastute vahetus. Noorusmälestusi Need on Ain Kalmuse noorusmälestused ta kodusaarest. Perekonna traditsioone vaadeldes kirjeldab autor Hiiumaa lõunaranniku asustamist ja igapäevast elu. Autori kujunemisaastad selles kadunud ajas ja miljöös, ta katkestatud koolipõlv ja siirdumine madrusena merele viivad lugeja üldsusele seni vähetuntud […]
“Kadunute sajandite jälgedes”
Tallinna vanalinn on erakordne koht, millel on meile kõigile palju jutustada. Sellesse raamatusse on kogutud lood, mis tutvustavad teile vanalinna kõige suuremaid, pikemaid, vanemaid, ilusamaid ning muid teistest erilisemaid paiku ja vaatamisväärsusi. Mõnetunnise matka käigus mööda kadunud sajandite jälgi satute paikadesse, mis on ainulaadses Eestis, Euroopas või koguni terves maailmas. “Kadunud sajandite jälgedes” ei pretendeeri […]
“Kaheaastaraamat 2009-2010”
– Ühes rauaaja lõpu relvast – Salme paadileiu arheozooloogiline analüüs – Veel kord püha kirikust ja böömi meistritest – Saaremaa foogtkonna tuludest aastal 1562 – Kihelkonna kihelkonna eesnimed muutuvas ajas – Saaremaal kuni 1940. aastani ilmunud kalendrid – Mihkel Neps – Saaremaa “Kuningas” – Sõja- ja transpordilaevade vrakid Saaremaa vetes – Eesti Kodanike komiteed Saaremaal […]
“Kahemõõtmelised majad. Arhitektuurifoto Eestis 1860. aastatest tänapäevani”
Arhitektuurifoto tähtsust arhitektuuri retseptsioonis on raske üle hinnata. Valdav osa arhitektuurist jõuab meieni fotode vahendusel ning viis, kuidas me hooneid vaatame ja neist mõtleme, on tugevalt mõjutatud nende pildilisest esitlusest meedias. Andre Malraux´ väide, et kogu kunstiajalugu koosneb fotodest, peab kõige enam paika arhitektuuri kui mittetransporditava loomingu puhul. Terviklik arhitektuurikäsitlus, mis eeldab ajaliselt ja geograafiliselt […]
