“Henriku Liivimaa kroonika”
Henriku Liivimaa kroonika käsitleb eestlaste ja liivlaste ristiusustamist 12. sajandi lõpust Eesti alade täieliku vallutamiseni 1227. aastal, olles kohaliku ajaloo vanima kroonikana tähtsaim allikas muistsete eestlaste vabadusvõitluse kohta.
“Henriku Liivimaa kroonika”
Tõlkinud Richard Kleis Toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel … Kroonika sisuks on jutustus liivlaste, latgalite ja eestlaste vägivaldsest ristiusustamisest. Sellele põhiteemale on kõik allutatud. Henrik jälgib ainult Riia kiriku võitlust ja võitu paganate ning kõigi neitsi Maarjale pühendatud maa vaenlaste vastu. Tema käsituses on see õiglane sõda paganate vastu. Ristisõdade-aegne religioosne filosoofia kasutas kirikuisa Augustinuse […]
“Henriku Liivimaa kroonika”
Saateks Käesoleva tõlkega tehakse eesti lugejale kättesaadavaks Läti Henriku Liivimaa kroonika. See meie maa ja rahva ajaloo seisukohalt ainulaadse tähtsusega eesti XIII sajandi vabadusvõitluse heroilistraagiline kirjeldus ilmus esmakordselt eesti keeli a. 1881-1883 Jaan Jungi tõlkes, mis nüüd muidugi on täiesti vananenud ja avalikkusele kättesaamatu. 1941. aasta sõjasuvel Tartu kaitsel langenud noorel, väga andekal klassilisel filoloogil […]
“Hõbevalge”
Reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest … Sõnaga hõbevalge, ka valge ja valgus, tähistati meie muistsetes loitsudes ohvrit, mis haldjate, vaimudele või jumalatele pühendati. Lennart Meri tõi “Hõbevalgega” ohvri kogu Eesti altarile. Raamatu ilmumise tähendust on raske ülehinnata. Kurja petmiseks olid “Hõbevalge” 1976. aasta väljaandes Heinz Valgu suurepärased veidi karikatuursed illustratsioonid, mis jätsid raamatust pisut […]
“Hõbevalgem”
Reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest Teos on sisuliseks täienduseks 1976. aastal ilmunud «Hõbevalgele». autor esitab muinaskreeka teadlase Massalia Pythease uurimisreisi matemaatilise lahenduse ning osutab dokumentaalse esseistika laadis sellest tulenevale järeldustele, mis puudutavad eesti keelt, rahvaluulet ja kombestikku, nende vanimaid kajastusi kirjasõnas ja maakaartidel ning Läänemere ja siseveeteede osa Põhja-Euroopa rahvaste ja kultuuride lähendamisel. (Raamat […]
“Ida-Virumaa rahvakultuurist”
Artiklid käesolevas kogumikus on kirjutatud teadlaste, oma ala heade asjatundjate poolt ning on määratud kõigile neile, keda huvitab meie rahva ajalugu ja kultuur, ennekõike aga endistele ja praegustele idavirumaalastele ja nende järglastele, kus nad ka ei asuks. Tahame tutvustada lugejale seda kultuuripinnast, millest on võrsunud meie rahvuslik identiteet ja mille järjepidevus tõttu oleme rahvana kestnud […]
“Ideed ja ühiskond”
Balti provintside mõtte- ja kultuuriloost 18.-19. sajandil Käesolevasse artiklikogumikku on koondatud 11 artiklit Indrek Jürjo esimesest, peamisest uurimisvaldkonnast. Peaaegu kõik need on ilmunud või ilmumas saksa keeles, ainult üks prantsuse keeles. See selgitab ja õigustab nende taasavaldamist eesti keeles, kättesaadavamaks tegemist kodumaisele lugejale. Ühtlasi iseloomustab see hästi Indrek Jürjot kui baltisaksa mentaliteedi- ja kultuuriajaloo (Geistes- […]
“Inimene ja jumal 1962”
Dokumendikogumik V. Kingissepa nim. TRA Draamateatri lavastusest. Koostanud ja kommenteerinud Lea Tormis. Teatrikunsti jäädvustamisraskuste üle on kõigil aegadel kurdetud. Põhimõtteliselt on lavastuse iga etendus milleski kordumatu ja sünnib koostöös seekordse saalitäie publiku vastuvõtuga. Viimasel ajal teeb televisioon videosalvestusi, ja kui need on hästi, asjatundmise ja kunstilise lähenemisega tehtud, jääb etendusest ja näitlejate mängust midagi tõesti […]
“Isade foorum. Valitud artikleid aastaist 1984-2003.”
“Eesti ja eestlaste saatuse võti on perekonnas. Olude keerukuse ja tundmatu tuleviku kisute tuleb ühiste jõupingutustega säilitada eesti rahvakeha, et selles püsiks edasi ka keel ja kultuur. Eesti poliitikud juhindugu eelmiste riigimeeste kristalliseerunud tarkusest, et väikerahva riigi kogu seadusandlust juhtigu soov soodustada elutervete perekondade loomist ning sündimuse tõusu terves perekonnas.”
“Isamaa tagatuba. Mart Laari valitsus 1992-1994.”
See on lugu Mart Laari esimese valitsuse tõusust ja langusest. Põnev ja paeluv nagu kogu too uskumatult dramaatiline ja värvikas asjastu.
“Ise idas – silmad läänes”
Mälestusi 1905. a. revolutsiooni ja Esimese maailmasõja vaheaastaist. Saateks: /—/ Eestlane Venemaal – see on peatükk meie ajaloost ja ühiskondlikust elust, mis terves ulatuses meil valgustamist ei ole leidnud. Selle ulatus on otse tohutu, kui algame ammu-ammuse setude väljarändamisega Maarjamaalt; kui mälestame vene vangipõlve viiduid Ivan Julma ja Peeter Hirmsa sõdade ning ning rüüstamiste aastail; […]
“Iseseisvusmanifest. Artikleid, dokumente, mälestusi”
Raamatus on kolm artiklit (Jaan Undusk. Iseseisvusmanifesti intertekstuaalsus; Ago Pajur. Iseseisvusmanifesti sünnilugu; Hent Kalmo. Enesemääramise saatuslik tund), rohkesti pilte toonasest dokumentidest ning 26 mälestuskildu manifesti koostamisest, trükkimisest ja väljakuulutamisest.
“Isiklik teater. VAT-teater 20”
… Lugeja leiab raamatust, ehk mõneti üllatusena, kolmteistkümne VAT Teatriga vähem või rohkem kokku puutunud inimeste meenutusi või arvamusi. Need üksteisest üsna erinevad kirjutised peaksid andma mingi inimlikuma mõõtme muidu mõnevõrra teatriloospetsiifilisele trükisele. Välislavastajate mõtted eestindas Kirke Org. Samuti peaksid raamatu formaat ja fotovalik meeleolukust lisama. Fotod pärinevad VAT Teatri arhiivist, ülesvõtteid on teinud Priit […]
“IV Eesti Päevad”
Sisukord Aleksander Abel / Tervitus Heikki Leesment / Rahvuslike korrastustööde suurtalgud Harri Pärkma / Vabade eestlaste suurparaad Eesti sõjamehe tee Agr. Leo Karupää / Eesti rahva olemuse põhilaad Dr. phil. Felix Oinas / Soome-ugri rahvaste saatusest Edgar V. Saks / Eestlaste esivald Baltimerel Karl Jõgise / Omakultuuri osast meie rahvusühiskonnas Ants Pallop / Noorte osa […]
“Ja ilma ja inimesi”
Päevakajalisi mõttekilde, arutlusi, mõtisklusi 1984-1989. Tuntud raadioajakirjanik mõtiskleb talle omastes pisut lüürilises esseevormis glasnosti ning sellele osakssaanud tagasilöökidest Eestis.
“Ja ööst sai hommik”
Autor, revolutsiooniliikumise ja meditsiiniteenistuse veteran, jutustab oma mälestuste põhjal Narva ja Virumaa revolutsionääride tegevusest kodanliku diktatuuri perioodil. Huvitavalt ja üksikasjalikult meenutab ta oma lapsepõlve, ülikooliaastaid, kujunemist revolutsioonivõitlejaks, rasket tööd, vanglakaristust ja muid isiklikke läbielamisi. Väljaanne sisaldab seni avaldamata materjale EKP tegevusest, ajalehtede tööst ja konspiratsioonist.
“Jäähoki Eestis ja maailmas”
Säravad tähed ja olulised hetked Jäähoki kui maailma kiireim sportmäng, mida enne Teist maailmasõda Eesti ajalehes kirjeldati koguni kui “mängu surmaga”, ei jäta külmaks ühtegi tõelist spordisõpra. Seda spordiala on Eestis harrastatud nüüd juba kaheksakümmend aastat. Eesti jäähokimängijatel ei ole küll seni ette näidata maailma mastaabis suuri võite, kuid laias ilmas toimuvad hokisündmused köidavad meiegi […]
“Jäämurdjad. Eesti kapitalismi lugu”
“Väikeriigis on iga tööandja ja ühiskonnategelane!” – see on ehk kõige olulisem mõte, mida järgisime, kui alustasime Eesti Tööandjate Keskliidu juubeliväljaande koostamist. Teie käes on raamat, mis kirjeldab Eesti juhtivate majandus- ja tööstusjuhtide lugusid rohkem kui saja aasta jooksul. Kõiki portreteeritud inimesi iseloomustab soov arendada oma valdkonda, tahe eesmärke ellu viia, nupukas ja ebatavaline töövõime. […]
“Jaan Poska oma ja meie ajas”
Lugeja ees on avatuna raamat “Jaan Poska oma meie ajas”. Jaan Poska nimi seondub eelkõige Eesti omariikluse tekkega. Riigid ei sünni üleöö, vaid valmistuvad ilmaletulekuks tasapisi – ühel kulub selleks rohkem sajandeid, teisel vähem. Riigi sünnitavad selle tulevased kodanikud – rahvas. Ämmaemandana võib enamasti näha soodsat tähtede seisu, s.o poliitiliste jõudude ülimalt sobivat vahekorda maailma […]
“Jaan Poska. Eesti riigitegelase elukäik”
… Jaan Poska oli üks neid haruldasi eestlasi, kes riigimehena ei kandnud oma nime üksnes Eesti ajalukku, vaid ka üldisse maailma ajalooraamatusse. … Mida meie sõjaväes Johan Laidoner, seda oli meie välispoliitikas Poska. … Poskat Eesti teiste silmapaistvate poliitikutega võrreldes on igalühel iselaadi kalduvusi, iseloom ja minevik. Neist kaks äärmust: Jaan Tõnisson oma keeva temperamendi, […]
