“Emakeele Seltsi Aastaraamat” 21/1975
Kuigi Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS-i) põhikirjas ei kõnelda otseselt eesti keele arendamisest ja uurimisest, olid need küsimused kogu seltsi tegevuse jooksul küllalt silmapaistval kohal. Keeleküsimuste esilekerkimist tingis ühelt poolt asjaolu, et eesti kirjakeel sel ajal oli väga vaene ja ebaühtlane, teiselt poolt ka see, et seltsi juhtivad jõud olid kas keeleteadlased või keeleliste huvidega haritlased, […]
“ERSP aeg”
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei See raamat on ülevaade Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) sünnist ning tegevusest. ERSP oli esimene avalikult tegutsev demokraatlik erakond tolleaegses Nõukogude Liidus. Erakond, mille liikmed murdsid hirmu ja lootusetuse tõkked ning avasid tee mitmeparteisüsteemi taaskehtestamisele. ERSP loomine kujutas endast uut etappi 1987. a. Hirvepargi meeleavaldusele järgnenud rahvuslik-demokraatlikus liikumises. See oli otsene […]
“Esimesed Eesti raamatud”
Kirjaoskuse omandamine ja omakeelse trükitud raamatu ilmumine on olnud pöördelise tähtsusega sündmus iga rahva elus. Kiri võimaldas teadmisi, oskusi ja mõtteid talletada, trükitud raamat teha neid paljudele kättesaadavaks. Esimesed kindlad teated eestlastest kirjaoskajate ja järelikult ka eestikeelsete kirjatekstide kohta pärinevad XII sajandist. 1165. aastal eestlaste piiskopiks määratud Fulcole anti abiks eestlasest munk Nicolaus Stavangeri kloostrist, […]
“Esto ’84”
Esto ´84 ajalooline mälestusalbum – rikkalik pildivara, informatiivne eesti- ja ingliskeelne tekst, täiuslik tegelaste nimistu ja ürituste kataloog – jäädvustab alatiseks eestlaste rahvusliku suurpidustuse 1984. aasta suvel, Torontos. (ESTO-84 ümbrispaber kulunud)
“Estonia tõusmine tuhast”
2000. aastal ilmus Arne Miku sulest raamat “Katkenud laulukaar”, milles on juttu põhiliselt nendest estoonlastest, kes 1944. aasta sügisel põgenesid pealetungivate Nõukogude vägede eest läände. Oma uues raamatus vaatleb Arne Mikk neid aastaid, mil varemetes Estonia teater uuesti jalule tõusis, oma majja tagasi kolis ja aastate jooksul taas eesti kultuurielus auväärse koha kätte võitis, kirjutades […]
“Etnilised vähemused Eestis, nende tänased probleemid ja tulevik”
Mustvee II konverents 21.-22. november 1997 Sisukord – Eessõna – Tiit Tammaru. Sotsioloogiline ja demograafiline diskursus Eesti rahvussuhetes – Marika Kirch. Mitte-eestlaste integratsioon – kas kogu Eesti ühiskonna ülesanne? – Triin Vihalemm. Vene noorte sotsialiseerumise võimalikud teed: eesti koolis õppivate vene laste näide – Vello Pettai. Kodakondsuspoliitika – Raul Eamets, Kaia Philips. Eesti tööturul toimunud […]
“Etnograafia Muuseumi aastaraamat XVI”
Sisukord L. Kivisaar-Feoktistova, Eesti äkked E. Lõoke, Toidust eesti külas XIX sajandi teisel poolel ja XX sajandi alguses T. Habicht, Taluõuest ja mõnedest kõrvalhoonetest Kagu-Eestis XIX sajandi teisel poolel G. Troska, N. Šlõgina, Tähelepanekuid rannarootslaste asulatest ja ehitustest V. Kalits, Kihnlaste kalastusest A. Luts, Algelistest kalapüügiviisidest Eesti mererannikul P. Ariste, Läänemerelaste vanast merevaigu nimetusest A. […]
“Ettevõtlik Nõmme”
See raamat kutsub meid jalutuskäigule mööda Nõmme ajaloolisi ja tänaseid ettevõtteid. Leho Lõhmuse pikk ja põhjalik ülevaade algab 1686. aasta dokumendis mainitud Mägedevahe kõrtsiga ja lõpeb 1990. aastate suurte majandusmuutustega. Sinna vahele mahuvad Nikolai von Glehni rajatud suvituslinnale omased ärid ja nõukogudeaegne tööstuse pealetung. Teise poole raamatust sisustavad praeguste ettevõtlike nõmmekate endi kirjutatud lood. Toreda […]
“Etturite lõppmäng”
Metsavenna-eri Saksa okupatsiooni ajal asus Viljandis, praeguse Männimäe elamurajooni kohal, suur Vene sõjavangide laager. Keda eestlastest omakaitsemehed kõige julmemal viisil terroriseerisid ja mõrvasid? Ning kes sõja lõppedes jätkasid metsavendadena seda “traditsiooni” juba oma rahvuskaaslaste kallal. Tänapäeval peetakse metsavendi vabadusvõitlejateks, sageli kangelastekski. Kuigi paljud neist olid tegelikult pesuehtsad bandiidid.
“Faatum. Eesti tee hävingule”
Riigikontrolör Karl Soonpää päevik Eesti Vabariigi saatuseaastatest 1939-1940 Molotovi-Ribbentropi pakti tagamaad. Dokumente ja materjale Raamat “Faatum. Eesti tee hävingule” avab pöördeliste aastate saatuslikke tagamaid nii sõnas kui ka pildis. Siin on poliitilisi, diplomaatilisi ja sõjandusalaseid dokumente, artikleid, kirju, allikamaterjale ning fotosid 1930. aastate lõpust ja 1940. aastate algusest, mida nii suurel hulgal koos ilmub esmakordselt. […]
“FACE-TO-FACE: Balti börsihoone lugu”
Salto arhitektide ja kunstnik Neeme Külma installatsiooniga “FACE-TO-FACE: Balti börsihoone lugu” kaasnev raamat annab ülevaate Londoni ajaloolise Balti börsihoone ebatavalisest loost ja selle seostest Eestiga. Raamat dokumenteerib põhjalikult muuseumis eksponeeritud installatsiooni ja selle ettevalmistust. Lisaks rohkele pildimaterjalile sisaldab raamat esseesid arhitekt Sam Jacobilt, kunstiajaloolaselt Stuart Burchilt ja arhitektuuriloolaselt Triin Ojarilt, samuti intervjuusid kogukonnaaktivisti Jake MacSiacaisi […]
“Friedrich Akel — silmaarst, diplomaat ja riigimees”
Friedrich Akel oli Eesti omariikluse esimestel aastakümnetel ainus arstikutsega riigijuht. Enne Eesti riigi sündi silmaarsti ja ühiskonnategelasena silma paistnud Akelist sai 1920. aastatel diplomaat, seejärel välisminister ja 1924. aasta märtsist detsembrini riigivanem. Ta oli Eesti riigijuht ajal, mil kommunistid üritasid mässu abil võimu kukutada ja riik vaevles majanduskriisis. Järgnenud aastatel oli Akel veel kahel korral […]
“Friedrich Reinhold Kreutzwaldi “Kalevipoeg””
Saatesõna Uurimuse teisele väljaandele Käesolev uurimus on põhjalikult ümbertöötatud uusväljaanne autori 1934.a. ilmunud samanimelisest teosest. Teatavasti paisus esialgu sissejuhatavaks peatükiks mõeldud “Kalevipoja” folkloristlik analüüs iseseisvaks dissertatsiooniks, mille kirjandusloolise täiendusena 1936. a. järgnes ülevaade eepose välisest saamisloost. Edasist uurimist takistasid aga mitmed muud ülesanded, kõigepealt töö ülikoolis. Eepose kunstilisest analüüsist jõudis a. 1944 ilmuda ainult esimene […]
“Globaalne Eesti”
Olev Olesk, Eesti ekiilvalitsuse portfellita minister ja välisminister (1986-1992), sündis 1921. aastal Võrumaal Peri vallas Sookülas. Ta lõpetas Tartu õpetajate seminari ning õppis Tartu ülikoolis õigusteadust ja Stockholmi ülikoolis sotsioloogiat. 1945-1951 oli Stockhomi eesti algkooli õpetaja, seejärel pangaametnik New Yorgis, viimased 15 aastat enne pensionileminekut ABNARMO Bank´i asepresident. Olesk on ka ajakirjanik ja publitsist, New […]
“Gustav Adolfi Gümnaasium. Aastaraamat 2010/2011”
Meie koolil on tekkinud värske traditsioon välja anda gümnaasiumiastme aastaraamat. Veel õppeaasta alguses ei teadnud me sellest midagi. Ühel päeval pöörduti aga meie kui potentsiaalsete toimetajate poole. Üllatusena avastasime, et lausa viiel eelneval aastal on paar tubli õpilast võtnud vaevaks selline raamat kokku panna. Peaaegu et koolikaaslasi tundmata uppusime vahvate piltide ja humoorikate iseloomustuste kogumikesse […]
“Gustav Adolfi Gümnaasium. Rektorid ja direktorid läbi aegade”
“Linna suur ajalooline silmapilk – kuues suvekuu päev 1631, unustamatu päev: linnamuusikud mängivad aulas pidulikke lugusid, kuningalaul, trompetid, trummid, ladinakeelsed kõned, lilled, õhtul pidusöök ja illuminatsioon, turuplatsil mürtsuvad rasked kahurid. Lastakse jämedakaliibrilistest suurtükkidest kuninga auks, bürgermeistri auks, rae ja rüütelkonna auks, linna ja Liivimaa auks. Kogu linn on jalul, elu kihab kloostrimüüride vahel, aga ka […]
“Gustav Adolfi Gümnaasiumi koolilood. XX sajand”
Hea lugeja, raamat, mida käes hoiate, võimaldab heita pilgu meie kooli elule ühe sajandi vältel. Gustav Adolfi Gümnaasiumist rääkivates lugudes on endiste õpilaste ja õpetajate mälestused ning nendelt võetud intervjuud. Mitmed XX sajandi alguse koolielu kirjeldavad memuaarid on ilmunud varem ühe osana elulooraamatutes või artiklitena ajakirjanduses, samuti kooli õpilasajakirjades ja -lehtedes. Mälestustes sisalduv on osaliselt […]
“Härraskirikust rahvakirikuks”
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik tekkis sadakond aastat tagasi koos iseseisva Eestiga, kuid selle eellugu on palju pikem. Tänapäeval kipume juba unustama, milline oli usu ja kiriku roll rahva elus ja kultuuriloos saja või kahesaja aasta eest, ning et eesti koguduste ja eesti soost pastorite püüdlused ja võitlus endi ja oma tõenägemuse koha eest päikese all […]
“Hauatagune Siber”
Sissejuhatavaks saateks Ühe New Yorgi hauduvate 1961. a. juunipäevade tapvas kuumuses hargnes lahti Maria Jürimäe elu- ja surmakirjade lugu ristilöödud elu maalt, hauatagusest Siberist. Kuna jutustuse algus ei tõotanud jutustaja asumispaiga üksilduse ja liikumisruumi piiratuse tõttu eriti palju, siis oli kaheldav selle raamatut kujundav küündivus. Kuni selgusid jutustuse teised küljed. Esimesena hakkas sellest välja kristalliseeruma […]
“Henriku Liivimaa kroonika”
“Henriku Liivimaa kroonika” on muistse vabadusvõitluse ja ristisõja aja olulisim ajalooallikas. Kuigi tegemist pole romaaniga, võib teost pidada keskaegses ladinakeelses kirjanduses väljapaistvaks ka rahvusvahelises võrdluses. Just sellest tekstist pärinevad paljud hilisemad stereotüüpsed ajalookangelaste ja -vaenlaste kuvandid, millele eestlaste rahvusteadvus on saanud tugineda. Kroonika katab aastad 1184-1227. Teada on kroonika tõlked saksa, soome, vene, läti, leedu, […]
