“Esimesed Eesti raamatud”
Kirjaoskuse omandamine ja omakeelse trükitud raamatu ilmumine on olnud pöördelise tähtsusega sündmus iga rahva elus. Kiri võimaldas teadmisi, oskusi ja mõtteid talletada, trükitud raamat teha neid paljudele kättesaadavaks. Esimesed kindlad teated eestlastest kirjaoskajate ja järelikult ka eestikeelsete kirjatekstide kohta pärinevad XII sajandist. 1165. aastal eestlaste piiskopiks määratud Fulcole anti abiks eestlasest munk Nicolaus Stavangeri kloostrist, […]
“Esto ’84”
Esto ´84 ajalooline mälestusalbum – rikkalik pildivara, informatiivne eesti- ja ingliskeelne tekst, täiuslik tegelaste nimistu ja ürituste kataloog – jäädvustab alatiseks eestlaste rahvusliku suurpidustuse 1984. aasta suvel, Torontos. (ESTO-84 ümbrispaber kulunud)
“Estonia tõusmine tuhast”
2000. aastal ilmus Arne Miku sulest raamat “Katkenud laulukaar”, milles on juttu põhiliselt nendest estoonlastest, kes 1944. aasta sügisel põgenesid pealetungivate Nõukogude vägede eest läände. Oma uues raamatus vaatleb Arne Mikk neid aastaid, mil varemetes Estonia teater uuesti jalule tõusis, oma majja tagasi kolis ja aastate jooksul taas eesti kultuurielus auväärse koha kätte võitis, kirjutades […]
“Etnilised vähemused Eestis, nende tänased probleemid ja tulevik”
Mustvee II konverents 21.-22. november 1997 Sisukord – Eessõna – Tiit Tammaru. Sotsioloogiline ja demograafiline diskursus Eesti rahvussuhetes – Marika Kirch. Mitte-eestlaste integratsioon – kas kogu Eesti ühiskonna ülesanne? – Triin Vihalemm. Vene noorte sotsialiseerumise võimalikud teed: eesti koolis õppivate vene laste näide – Vello Pettai. Kodakondsuspoliitika – Raul Eamets, Kaia Philips. Eesti tööturul toimunud […]
“Etnograafia Muuseumi aastaraamat XVI”
Sisukord L. Kivisaar-Feoktistova, Eesti äkked E. Lõoke, Toidust eesti külas XIX sajandi teisel poolel ja XX sajandi alguses T. Habicht, Taluõuest ja mõnedest kõrvalhoonetest Kagu-Eestis XIX sajandi teisel poolel G. Troska, N. Šlõgina, Tähelepanekuid rannarootslaste asulatest ja ehitustest V. Kalits, Kihnlaste kalastusest A. Luts, Algelistest kalapüügiviisidest Eesti mererannikul P. Ariste, Läänemerelaste vanast merevaigu nimetusest A. […]
“Ettevõtlik Nõmme”
See raamat kutsub meid jalutuskäigule mööda Nõmme ajaloolisi ja tänaseid ettevõtteid. Leho Lõhmuse pikk ja põhjalik ülevaade algab 1686. aasta dokumendis mainitud Mägedevahe kõrtsiga ja lõpeb 1990. aastate suurte majandusmuutustega. Sinna vahele mahuvad Nikolai von Glehni rajatud suvituslinnale omased ärid ja nõukogudeaegne tööstuse pealetung. Teise poole raamatust sisustavad praeguste ettevõtlike nõmmekate endi kirjutatud lood. Toreda […]
“Etturite lõppmäng”
Metsavenna-eri Saksa okupatsiooni ajal asus Viljandis, praeguse Männimäe elamurajooni kohal, suur Vene sõjavangide laager. Keda eestlastest omakaitsemehed kõige julmemal viisil terroriseerisid ja mõrvasid? Ning kes sõja lõppedes jätkasid metsavendadena seda “traditsiooni” juba oma rahvuskaaslaste kallal. Tänapäeval peetakse metsavendi vabadusvõitlejateks, sageli kangelastekski. Kuigi paljud neist olid tegelikult pesuehtsad bandiidid.
“FACE-TO-FACE: Balti börsihoone lugu”
Salto arhitektide ja kunstnik Neeme Külma installatsiooniga “FACE-TO-FACE: Balti börsihoone lugu” kaasnev raamat annab ülevaate Londoni ajaloolise Balti börsihoone ebatavalisest loost ja selle seostest Eestiga. Raamat dokumenteerib põhjalikult muuseumis eksponeeritud installatsiooni ja selle ettevalmistust. Lisaks rohkele pildimaterjalile sisaldab raamat esseesid arhitekt Sam Jacobilt, kunstiajaloolaselt Stuart Burchilt ja arhitektuuriloolaselt Triin Ojarilt, samuti intervjuusid kogukonnaaktivisti Jake MacSiacaisi […]
“Friedrich Akel — silmaarst, diplomaat ja riigimees”
Friedrich Akel oli Eesti omariikluse esimestel aastakümnetel ainus arstikutsega riigijuht. Enne Eesti riigi sündi silmaarsti ja ühiskonnategelasena silma paistnud Akelist sai 1920. aastatel diplomaat, seejärel välisminister ja 1924. aasta märtsist detsembrini riigivanem. Ta oli Eesti riigijuht ajal, mil kommunistid üritasid mässu abil võimu kukutada ja riik vaevles majanduskriisis. Järgnenud aastatel oli Akel veel kahel korral […]
“Friedrich Reinhold Kreutzwaldi “Kalevipoeg””
Saatesõna Uurimuse teisele väljaandele Käesolev uurimus on põhjalikult ümbertöötatud uusväljaanne autori 1934.a. ilmunud samanimelisest teosest. Teatavasti paisus esialgu sissejuhatavaks peatükiks mõeldud “Kalevipoja” folkloristlik analüüs iseseisvaks dissertatsiooniks, mille kirjandusloolise täiendusena 1936. a. järgnes ülevaade eepose välisest saamisloost. Edasist uurimist takistasid aga mitmed muud ülesanded, kõigepealt töö ülikoolis. Eepose kunstilisest analüüsist jõudis a. 1944 ilmuda ainult esimene […]
“Globaalne Eesti”
Olev Olesk, Eesti ekiilvalitsuse portfellita minister ja välisminister (1986-1992), sündis 1921. aastal Võrumaal Peri vallas Sookülas. Ta lõpetas Tartu õpetajate seminari ning õppis Tartu ülikoolis õigusteadust ja Stockholmi ülikoolis sotsioloogiat. 1945-1951 oli Stockhomi eesti algkooli õpetaja, seejärel pangaametnik New Yorgis, viimased 15 aastat enne pensionileminekut ABNARMO Bank´i asepresident. Olesk on ka ajakirjanik ja publitsist, New […]
“Gustav Adolfi Gümnaasium. Aastaraamat 2010/2011”
Meie koolil on tekkinud värske traditsioon välja anda gümnaasiumiastme aastaraamat. Veel õppeaasta alguses ei teadnud me sellest midagi. Ühel päeval pöörduti aga meie kui potentsiaalsete toimetajate poole. Üllatusena avastasime, et lausa viiel eelneval aastal on paar tubli õpilast võtnud vaevaks selline raamat kokku panna. Peaaegu et koolikaaslasi tundmata uppusime vahvate piltide ja humoorikate iseloomustuste kogumikesse […]
“Gustav Adolfi Gümnaasium. Rektorid ja direktorid läbi aegade”
“Linna suur ajalooline silmapilk – kuues suvekuu päev 1631, unustamatu päev: linnamuusikud mängivad aulas pidulikke lugusid, kuningalaul, trompetid, trummid, ladinakeelsed kõned, lilled, õhtul pidusöök ja illuminatsioon, turuplatsil mürtsuvad rasked kahurid. Lastakse jämedakaliibrilistest suurtükkidest kuninga auks, bürgermeistri auks, rae ja rüütelkonna auks, linna ja Liivimaa auks. Kogu linn on jalul, elu kihab kloostrimüüride vahel, aga ka […]
“Gustav Adolfi Gümnaasiumi koolilood. XX sajand”
Hea lugeja, raamat, mida käes hoiate, võimaldab heita pilgu meie kooli elule ühe sajandi vältel. Gustav Adolfi Gümnaasiumist rääkivates lugudes on endiste õpilaste ja õpetajate mälestused ning nendelt võetud intervjuud. Mitmed XX sajandi alguse koolielu kirjeldavad memuaarid on ilmunud varem ühe osana elulooraamatutes või artiklitena ajakirjanduses, samuti kooli õpilasajakirjades ja -lehtedes. Mälestustes sisalduv on osaliselt […]
“Härraskirikust rahvakirikuks”
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik tekkis sadakond aastat tagasi koos iseseisva Eestiga, kuid selle eellugu on palju pikem. Tänapäeval kipume juba unustama, milline oli usu ja kiriku roll rahva elus ja kultuuriloos saja või kahesaja aasta eest, ning et eesti koguduste ja eesti soost pastorite püüdlused ja võitlus endi ja oma tõenägemuse koha eest päikese all […]
“Hauatagune Siber”
Sissejuhatavaks saateks Ühe New Yorgi hauduvate 1961. a. juunipäevade tapvas kuumuses hargnes lahti Maria Jürimäe elu- ja surmakirjade lugu ristilöödud elu maalt, hauatagusest Siberist. Kuna jutustuse algus ei tõotanud jutustaja asumispaiga üksilduse ja liikumisruumi piiratuse tõttu eriti palju, siis oli kaheldav selle raamatut kujundav küündivus. Kuni selgusid jutustuse teised küljed. Esimesena hakkas sellest välja kristalliseeruma […]
“Henriku Liivimaa kroonika”
“Henriku Liivimaa kroonika” on muistse vabadusvõitluse ja ristisõja aja olulisim ajalooallikas. Kuigi tegemist pole romaaniga, võib teost pidada keskaegses ladinakeelses kirjanduses väljapaistvaks ka rahvusvahelises võrdluses. Just sellest tekstist pärinevad paljud hilisemad stereotüüpsed ajalookangelaste ja -vaenlaste kuvandid, millele eestlaste rahvusteadvus on saanud tugineda. Kroonika katab aastad 1184-1227. Teada on kroonika tõlked saksa, soome, vene, läti, leedu, […]
“Henriku Liivimaa kroonika”
Henriku Liivimaa kroonika käsitleb eestlaste ja liivlaste ristiusustamist 12. sajandi lõpust Eesti alade täieliku vallutamiseni 1227. aastal, olles kohaliku ajaloo vanima kroonikana tähtsaim allikas muistsete eestlaste vabadusvõitluse kohta.
“Henriku Liivimaa kroonika”
Tõlkinud Richard Kleis Toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel … Kroonika sisuks on jutustus liivlaste, latgalite ja eestlaste vägivaldsest ristiusustamisest. Sellele põhiteemale on kõik allutatud. Henrik jälgib ainult Riia kiriku võitlust ja võitu paganate ning kõigi neitsi Maarjale pühendatud maa vaenlaste vastu. Tema käsituses on see õiglane sõda paganate vastu. Ristisõdade-aegne religioosne filosoofia kasutas kirikuisa Augustinuse […]
“Henriku Liivimaa kroonika”
Saateks Käesoleva tõlkega tehakse eesti lugejale kättesaadavaks Läti Henriku Liivimaa kroonika. See meie maa ja rahva ajaloo seisukohalt ainulaadse tähtsusega eesti XIII sajandi vabadusvõitluse heroilistraagiline kirjeldus ilmus esmakordselt eesti keeli a. 1881-1883 Jaan Jungi tõlkes, mis nüüd muidugi on täiesti vananenud ja avalikkusele kättesaamatu. 1941. aasta sõjasuvel Tartu kaitsel langenud noorel, väga andekal klassilisel filoloogil […]
