“Eesti-Haginsk”
Küla: inimesed ja saatused See raamat on nende eestlaste elust ja saatusest, kes rändasid välja kodumaalt ja asustasid Põhja-Kaukaasias Eesti-Haginski küla. Mööduv sajand, täis põnevust, vaenu, julmusi, suuri ja väiksemaid sõdu, ei hävitanud mitte ainult lootusi paremale elule, vaid ka rohkesti elusid. Tuli aeg, mil majandust hakkas suunama poliitika, mitte inimese ja rahva töökus ja […]
“Eestiaegsed asjad”
Selles raamatus meenutab Mark Sinisoo 120 asja, paika või lugu 1920-1930ndate aastate Eestist. Need on esemed, inimesed või koguni lõhnad, mis tagantjärele kehastavad möödunud aega: eestiaegsed kompvekid, kodumasinad, kauplused, mänguasjad, sõidukid ja koguni kojamehed. Eesti 100 aastapäeva puhul täiendas autor oma populaarset „Eestiaegsete asjade“ raamatut veel enam kui neljakümne vahva looga. Raamat on rikkalikult illustreeritud. […]
“Eestikeelne raamat I(A-Q) & II(R-Y). 2 raamatut”
Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia. I osa Peamises osa, KM-s leiduvad raamatud, kirjeldasid Heino Räim ja Leida Laidvee. Täiendavalt kirjeldas ainult TA-s ja Eesti Rahvusraamatukogus (RR) leiduvad raamatud Tiina Aasmann TA-st. Maakaartide kirjeldamisel abistas geograaf Vello Paatsi. E. Annus toimetas käsikirja, koostas autorite lühibiograafiad, lisas retsensioonide ja artiklite kirjed, selgitas tõlketeoste originaalide pealkirjad ja koostas illustratsioonide osa. […]
“Eestimaa laul 88”
Meie hinge on puudutanud vabaduse sosin, see peab kasvama täiskõlaliseks inimhäälseks kõneks. Selles sihis me peame edasi minema ja me murrame end vabadusse kas või läbi halli kivi. Ükskord me heiskame ka Pika Hermanni torni sinimustvalge lipu! Ükskord me võidame niikuinii! – Heinz Valk CD raamatuga kaasas ei ole
“Eestimaa rüütelkond. Rüütelkonna peamehed ja maanõunikud”
Eestlaste elus mängis Eestimaa rüütelkond – siinsel alal valitsenud baltisaksa aadlikorporatsioon – sajandite vältel vastuolulist rolli. Ühist teed käidi nii heas kui ka halvas. Rüütelkond jäädvustas end meie ajalukku mõjuvõimsa organisatsioonina, mis haldas siinset elu pea igas aspektis. Läbi Eestimaa rüütelkonna sajanditepikkuse arengu toob see ülevaade lugeja ette meie ühise möödaniku tahke, mis nii mõndagi […]
“Eestimaa venelaste saatused”
Sajandite vältel on venelased jätnud Baltimaade ajaloos oma tsivilisatsioonilise jälje, väärtusliku vaimse ja materiaalse pärandi, mis avaldas märkimisväärset mõju tänapäeva Läänemere idakalda maade ja selle rahvaste olustiku kujunemisele, milleta Eesti, Läti ja Leedu kultuur ja majandus oleksid lihtsalt mõeldamatud. Ühise ajaloo nimekate inimeste arvuks osa kipub unustusse vajuma. Taastada nad meie kaasaegsetele – see on […]
“Eestis ilmunud saksa-, vene- ja muukeelne perioodika 1675-1940”
Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia. V osa Käesolevas nimestikus on kirjeldatud Eestis kuni 1940. a. ilmunud väljaanded ja valikuliselt Lätis ilmunud, mis olid mõeldud ka Eesti lugejale. Siia kuuluvad esijoones Riia kui Liivimaa kubermangulinna põhilised väljaanded, sest Lõuna-Eesti kuulus kuni 1917. a. Liivimaa kubermangu. Lisaks on nimestikku võetud mujal ilmunud väljaandeid, milles järjekindlalt on avaldatud andmestikku Eesti […]
“Eestlased Austraalias ja Uus-Meremaal”
Võõrasse majja astudes on heaks kombeks end ja kaaslasi majarahvaga tuttavaks teha, et nad teaks kes oled, kust tuled ja mida tahad. Sellega võidetakse sobivaks kooseluks või koostööks vajalik vastastikkune usaldus. Kuigi enamust meist enne selle maa sisserännuväravate ette laskmist soeluti või skriiniti; kopsud ja neerud läbi uuriti ning meist ühte-teist ka teatakse, tuntakse meid […]
“Eestlased ilmasõjas”
Sõdurite kirju, päevikuid ja mälestusi Esimesest maailmasõjast See raamat kõneleb Esimesest maailmasõjast (1914-1918) ehk tollases kõnepruugis ilmasõjast, tuginedes sellesse hiigelheitlusse kaasatud eesti sõdurite mälestustele, päevikutele ja kirjadele. Seega on kõnesoleva allikapublikatsiooni huviorbiidis Vene armee ridades väeteenistuskohustust täitev tavaline lihtsõdur oma igapäevaste tegemiste, murede ja rõõmudega “Suure Europa sõja” lahinguväljadel, tagalas ja ka vangilaagrites. Mäluasutustes ja […]
“Eestlased Kanadas I”
Ajalooline koguteos Toimetus: – Alfred Kurlents, peatoimetaja – Richard Antik – Jaan Olvet Kui eestlased olid teadaolevalt seitsekümmend aastat Kanadas ajalugu teinud, tulid nad otsusele seda väärikalt kirja panna. Ajalookonverentsil Torontos 13. veebruaril 1965 vastuvõetud deklaratsioon määras kindlaks ajaloolise teose “Eestlased Kanadas” raamkava, mis sai ka juhendiks koguteose hiljem kujundatud toimetusele. Sellekohaselt pidi teos koosnema […]
“Eestlased Lätis I-II. 2 raamatut”
raamat Eestlaste asumitest Kuramaal ja Liivimaal on vääramatuid tõendeid 18. sajandist, mil nende aladel, nagu ka Eestis, toimis emakeelse jumalateenistuse pidamise tava ja loodi rahvakeelne kirikukirjandus. Eestlaste kultuuripärandi faktoloogiat Lätis on vähe uuritud, kuid rikkalik allikmaterjal annab tunnistust, et suures osas naaberriigi aladel ümber asunud ja ka seal sündinud eestlased paar-kolm põlvkonda säilitanud eesti meelt […]
“Eestlased maailmas”
Eestlased maailmas, ülevaade arvukusest ja paiknemisest. …Uurimuse põhiosa koosneb peatükkidest Venemaa eestlased, Väliseestlased ja Eestlased maailmas. Niisiis jagab autor väliseestlased senikäibinud kõnepruugi alusel kahte ossa. Märgiksin, et nõukogude aja lõpus hakati Venemaa eestlasi ametlikult kutsuma Liidueestlaseks, pärast N Liidu kokkuvarisemist aga Idaeestlasteks. Läänemaades elavad eestlased oleksid seega Lääne-eestlased. Need mõlemad uusnimetused on aga mõnes suhtes […]
“Eestlased Venemaal: elud ja lood. Eesti asundused VI”
Alates 19. sajandi II poolest rännati Eesti- ja Liivimaalt massiliselt Venemaa väheasustatud aladele. Ümberasunud eestlased lootsid oma maad harides haljale oksale jõuda. Tolleaegses ajakirjanduses leidis väljarändamise teema elavat kajastamist: vaagiti väljarändamise poolt- ja vastuargumente, toodi lugejateni asunike kirju ning teateid asunduste elust-olust. Eesti asunduste käekäigust Venemaal pärast nõukogude võimu kehtestamist teame aga suhteliselt vähe. Väljarännanute […]
“Eestlaste maa”
Käesolev raamat on valimik 1953-2003 aastate tekstide hulgast. Nii on need kirjutised ajas edasiliikuv mõttelugu, minu kui oma põlvkonna eestlase mõttelugu. Seejuures üle poole raamatu mahust on algselt avaldatud Läänes ajal, kui Eestis valitses karm tsensuur ja kõnesolevaid asju ei saanud vabalt käsitleda. Raamatus segunevad poliitiline, ajalooline ja mälestuslik aines. Omaaegsed rahvusvahelised sündmused või Eesti […]
“Ehitus- ja kunstimälestisi Tallinnas”
Raamatus antakse ülevaade Tallinna vanematest ehitistest. Väljaannet on täiendatud Tallinna tornikelli käsitleva materjalidega, ära on toodud mälestistel näha olevad tekstid. Analüüsitakse arhitektuurimõjusid, hoonete interjööri ja seal asuvaid kunstiteoseid. Põgusalt on tutvustatud Tallinna umbes 70 kellast koosnevat tornikellade kogu. Linna tornides paiknev rohkem kui poole tuhande aastase ajalooga kogu on üks suuremaid ja mitmekesisemaid omataoliste tarbekunstikogude […]
“Ei oska rääkimise moodi kõnelda. Eesti asundused II”
1995. a. ilmus Eesti asunduste esimene raamat, milles tutvustasime kahe Krasnojarski krai küla – Ülem-Suetuki ja Viru-Pulani tänini säilinud rahvaluulepärimust sealsete elanike endi suu läbi. Need on kunagiste väljasaadetute poolt asustatud põhjaeestilise taustaga külad. Käesolev valimik on Eesti asunduste teine raamat ning siinne materjal on jäädvustatud 1994. ja 1995. aasta Siberi-ekspeditsioonidel põhiliselt neljast külast: Zolotaja […]
“EKP KK büroo istungite regestid I-III 1940-1991. 3 raamatut.”
Käesoleva publikatsiooni “EKP Keskkomitee büroo istungite regestid” eesmärk on avaldada kõik aastatel 1940-1990 toimunud büroo istungite protokollide sisukokkuvõtted, mida professor Enn Tarveli ettepanekul nimetame üldistatult regestideks. Publikatsiooni aluseks on Riigiarhiivis olev EKP arhiivifond (fond 1 – “Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee”), täpsemalt selle fondi neljandasse nimistusse koondatud dokumentatsioon, mille põhiosa moodustavadki büroo protokollid ja sinna juurde […]
“Elutegevuses”
Uus köide mälestusi Helmi Mäelolt viib meid iseseisvusaja aatelise tegevuse kihavasse ellu. Palju tähelepanu saavutanud lapse- ja koolipõlve kujutava mälestusteose “Talutütar” järele on see nagu uus aste eesti ühiskonna üldkujutuses. Siin esitatakse seda sugupõlve, kes oma parimail eluaastail vaba kodumaa ülesehitustöösse andus ning keda autor ühtlasi peab eesti rahva jätkuvuse ahelas selle kõige õnnelikumaks osaks. […]
“Emajõe ääres”
E. V. Tartu Ülikooli Majandusteaduskonna Dekaanile. Mag.phil. Ilmar Tõnissoni, elukoht 317, Russel Court, Woburn Place, London W.C.1 avaldus Käesolevaga on mul au kandideerida Teaduskonnakogu poolt eelolevaks sügissemestriks välja kuulutatd õppeülesandele “Valitud küsimusi Briti majandusest”, 3t.n. Olen praegu Londoni Ülikooli majandusteaduskonna doktorand, ning esitan siinsele majandusteaduskonnale ligemal ajal oma väitekirja. Olen kahel korral (1937 ja 1939) […]
“Emakeele Seltsi aastaraamat 46”
Sisukord XXXIII J. V. Veski päev “Eesti oskuskeel 2000” Tiiu Erelt / Saateks Toivo Hinrikus / Farmaatsia oskussõnavarast Kaido Jaanson / Mõned poolsubjektiivsed mõtted politoloogia ja poliitika keelest Eerik Leibak / Maailma lindude eestikeelsetest nimedest Raul Narits / Keele sõnavara ja selle seos Eesti õiguskorraga Arvi Tavast / Olukorrast ja probleemidest arvutialal Marti Erelt / […]
