“Sarviku sulased I”
Heino Susi teos kujutab eesti sõjameeste saatust Saksamaal, kuhu nad olid põgenenud pärast kodumaa kaotust sügisel 1944. Sõjamehi hakatakse uutesse üksustesse koondama, et aidata idarindel päästa, mis päästa saab. Teos põhjeneb autori isiklikel mälestusel, mis täiendatud sõprade omadega. Esinevad mitmed tuntud sõjameeste juhid ja noored, isamaata jäänud rindevõitlejad. Need on isiklikud elamused romaani kujul, tõelised […]
“Sarviku sulased”
Väliseesti kirjaniku romaan eesti poiste võitlusest sõja viimastel päevadel 1945. a. Nõukogude vägede vastu Saksamaal, traagilisest taganemisest läbi Tšehhoslovakkia, vangilangemisest punasõdurite kätte ning vintsutustest interneeritute laagris Lääne-Saksamaal. Romaani “Kojutulek” järg (“Loomingu Raamatukogu” 1989, nr. 7-9). (Tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga)
“SEG. Sigtuna Eesti Gümnaasium 1945-1947”
Käesolev album on mõeldud väikese tervitusena kõigile eesti noortele kogu maailmas Sigtuna Eesti Gümnaasiumi õpilastelt, kellele on avanenud võimalus saada emakeelset haridust võõrsil viibides. Loodame samuti, et see album jääks tulevikus ühendavaks lüliks meie koolipere vahel. Me ei taotle majanduslikku tulu, võimalikud ülejäägid on määratud stipendiumifondi algkapitaliks kõrgemates õppeasutistes edasiõppivatele noortele. Meie koolialbumi koostajaiks ja […]
“Sõber Hugo. Hugo Lauri kirjad Ants Eskolale Solikamski vangilaagrisse”
Kolmas raamat sarjast ELAVIK – “Sõber Hugo” – toob lugejani Hugo Lauri kirjad Ants Eskolale. Hugo Laur räägib Solikamski vangilaagris Venamaal viibivale sõbrale olukorrast Eestis ning eelkõige Estonia Teatri segasest perioodist, mil tegutseti kino “Gloria” ruumides ning oodati kannatamatult pommitatud “Estonia” hoone taastamist. Sari: ELAVIK
“Sõjakeerises”
Kaardiväe-kindralleitnant Lembit Pärn. Mälestused. … Pärast järelemõtlemist otsustasin kirjutada, kuidas minusugusest eesti külapoisist mees sai, jutustada tähtsamatest etappidest sõjaväeteenistuses ning rääkida sellest, kuidas mind Suure Isamaasõja raskeil aastail saatus eesti rahvaga eesti rahvuskorpuses kokku viis. Loomulikult püüdsin ma pikemalt kirjutada eesti korpuse meeste tublidest tegudest, kes sõjas saksa fašistide vastu kodumaa eest võideldes kaardiväelaste aunimetuse […]
“Soomepoisid. Eesti mehed Soome Jätkusõjas”
“Soomepoisid. Eesti mehed Soome Jätkusõjas” on jutustus Raul Kuutmast, Richard Oidekivist, Nordon Õunapuust, Ants Lahist ja veel väga paljudest teistest noortest eesti meestest. See on lugu nende dramaatilisest minekust Soome ja seejärel Eesti asetleidnud sündmustest aastatel 1943-1944. Tormisel Soome lahel patrullisid Saksa ja Vene sõjalaevad, kui noored mehed läksid sakslaste poolt okupeeritud Eestist ohtlikule teekonnale […]
“Soomepoisid”
Endiste soomepoiste, välismaale siirdunud autorite koostöös valminud faktirohke uurimus Soome armees väljaõppe saanud eesti poiste saatusest. Raamat on huviga loetav, sest selles on lisaks faktidele palju huvitavaid seiku sõjaväelaagritest ja rindelt, sellest, kuidas soomepoisid 1944. aasta sügisel tõttasid kodumaale Eesti iseseisvust taastama ja millega see katse lõppes. Raamatu lisas on langenute ja teadmata kadunud sõdurite […]
“Soomepoisid”
Ülevaade eesti vabatahtlike liikumisest ja sõjateest Soomes ja kodumaal Teise maailmasõja ajal Eessõna Käesoleva teose eesmärgiks on valgustada Teise maailmasõja aegset eesti vabatahtlike liikumist Soome sõjajõudude teenistuses ning nende võitlusteekonda nii Soomes kui ka pärast kodumaa pinnale tagasisaabumist. Kuigi on taotletud tasakaalustatud ülevaate saamist kõike teadaolevat arvestades, on niihästi olukordi kui ka sündmusi vaadeldud eeskätt […]
“Soomepoiss meenutab I&II. 2 raamatut”
“Tartu piirkonna soomepoiste jutustusi” Soomepoisteks kutsutakse tavaliselt neid Eesti mehi, kes Teise maailmasõja päevil võitlesid relv käes Soome armee ridades Punaarmee vastu. Hiljem tulid soomepoisid tagasi kodumaale, jätkamaks võitlust siin juba Eesti vabaduse eest. Neid kaugeid aegu on jäänud meenutama neis lahinguis langenute hauad ja mälestusmärgid. Soomepoisid peavad seda mälestust kalliks ja teevad kõik selle […]
“Soomepoiss meenutab. II raamat”
Sisukord – Evald Mäepalu / Saateks – Leonhard Kangro / Soomepoiss Valter Arro jutustus – Leonhard Kangro / Keila-Joa luurekool – Villem Ahas, Ain Kaalep ja Harri Kask / Soomepoisid H. Treffneri ja Tartu Poeglaste Gümnaasiumidest – Harri Kask / Metsavenna mälestusi ja kogemusi – Margus Hergauk / Eesti Vabastamise Komitee – Hans Karro / […]
“Sütevakk”
Noortealbum Stokholmi Eesti gümnaasium (1945-1950) Kui 1944. a. sügisel teiste eestlaste hulgas siirdus Rootsi suurel hulgal ka keskkoolinoori, tekkis eesti õpetajate seas mõte luua nendele edasiõppimise võimalus. Vastavate läbirääkimiste tulemusena avatigi juba aprillis 1945 eesti gümnaasium Sigtunasse. Kahjuks aga võidi käima panna ainult gümnaasiumi kaks viimast klassi ja vastu võtta sada õpilast, kuigi soovijaid registreerus […]
“Suvesõda Läänemaal 1941”
Suvesõda Läänemaal 1941 (Suvesõda X) on nii kokkuvõte kui ka üldistus eesti rahva relvastatud ülestõusust, mis puhkes spontaanselt okupantide vastu pärast julma massilist küüditamist Venemaale juunikuus 1941. Autor kirjeldab detailselt punast terrorit ja metsavendade ning partisanide võitlust Saksa armee eest taanduvate punaväelastega.
“Tallinna lahing 1941”
1941. aasta augustis toimus Tallinna ümbruses ja Soome lahel veriseim heitlus Baltikumis, kus Suur-Saksamaa ja Nõukogude Liidu maa- ja merejõud omavahel rinda pistsid. Seekord lõppes titaanide heitlus sakslaste kasuks, kes vallutasid 28. augustil Tallinna ja tekitasid Eesti pealinnast Kroonlinna pagevale Punalipulisele Balti laevastikule suuri kaotusi. Raamat annab ülevaate jõudude vahekorrast Tallinna pärast peetud lahingus, maismaavõitluste […]
“Teadus diktatuuri kütkeis”
Teaduse ajalugu tunneb bolševistlik-sovetlikku teaduskorraldust, kus diktaatori otsene sekkumine põhjustas teadusele tihtipeale suurt kahju ja veriseid repressioone. Teaduse ajalugu tunneb ka natsionaalsotsialistlikku teaduskorraldust, kus diktaatori käsul toimus juudisoost teadlaste ja “juuditeaduste” väljarookimine ning “aarialiku” teaduse kehtestamine. Totalitaarriikide teadussüsteemid ja teaduspoliitika on pikka aega mõjutanud meie teadust ja kõrgharidust. Eesti teadus- ja kõrgharidussüsteemi käekäik okupatsioonide tingimustes […]
“Tõotan ustavaks jääda… Eesti Vabariigi valitsus 1940-1992”
Selle raamatu alguseks võib pidada 1990. aasta veebruaris ajakirjas Akadeemia ilmunud Enn Nõu artiklit “Eesti pagulasvalitsus 1944-1988”. 1997. aastal lisandus Heinrich Marga artikkel eksiilvalitsuse viimasest neljast aastast “Vabariigi President ja Valitsus 1988-1992”, mis oli samuti Akadeemia tellitud ning ilmus lühendatult ajakirja juulinumbris. 1998. aastal oli Heinrich Mark huvitatud nende kahe artikli avaldamisest ühiste kaante vahel. […]
“Trükitähed”
Tallinna 7. Keskkooli õpilasalmanahh Tallinna 7. Keskkool on inglise keele kallakuga erikool. Võõrkeele õppimine hõlmab suurema osa õpilaste ajast. Aga meie õpilased on kirjanduslembelised, armastavad muusikat, võtavad osa paljude ringide tööst. Õpilased on agarad kirjutama ja luuletama oma kaasajast. Palju auhinnalisi kohti on kooli toonud osavõtt eesti keele ka kirjanduse konkurssidest. 1986/87. õ.-a. vabariiklikul kirjanduse […]
“Tulevik ja lootus”
Soome sõjainvaliidide ja -veteranide läbielamisi aastatel 1939-1944 ning rahupäevil (raamatus on tõlkija pühendus) Taskuformaat
“Tuli tuha all”
“Tuli tuha all” on II maailmasõja eesti sõjameeste ja metsavendade vabadusvõitlusele pühendatud mälestusalbum koos joonistustega.
“Üks elu, üheksa õnne”
“Loksale jõudis buss õhtul hilja, väljas oli suur pime, kuid 10-12 kilomeetrit läks kui lennates ja õnne oli ka, et ei jäänud piirivalvepatrullile pihku. Siis oleks tulnud paksu pahandust – mul ei olnud mingit dokumenti. Ring oli täis saanud: kolm aastat tagasi olin siit läinud, nüüd olin tagasi jõudnud. Soomes, Saksas ja Tšehhimaal sõditud ja […]
“Unustatud sõda”
Relvastatud vastupanuliikumine Eestis 1944-1956 Üheks Eesti ajaloo kangelaslikumaks leheküljeks on üle kümne aasta kestnud relvastatud vastupanuliikumine nõukogude okupatsiooni vastu. Aastatel 1944-1956 löödi Eesti metsades meeleheitlikke lahinguid, mida paraku pea keegi tähele ei pannud ega tunnustanud. Selle unustatud sõja käigus ohverdasid tuhanded mehed ja naised Eesti vabaduse eest oma elu. Nende vastupanu oli lootusetu ning algusest […]
