“Lakewoodi Eesti Ühing 1945-1965”
II Eesti laulupäev USA Idarannikul XI Eesti mängud USA Idarannikul Lakewood, N. J. 1965 Trükiks korraldanud Aleksander Prima Keelelisi nõuandeid Karl Koljo´lt Masinakiri – Vaike Kiin
“Langevarjurina Eestis”
Selle raamatu kaante vahel on toodud inglase Ronald Sethi (eluaastad 1911-1985) jutustus Teise maailmasõja päevilt. Seth paisati 1942. aasta oktoobris Briti luure diversandina lennukilt Põhja-Eesti rannikule, et organiseerida sakslastevastast sabotaaži, ent operatasioon ebaõnnestus ja Seth püüti kiiresti sakslaste poolt kinni. Tal õnnestus imekombel ellu jääda ja 1945. aasta aprillis läbi Šveitsi ja Prantsusmaa Inglismaale tagasi […]
“Maakorraldajad: Kremli võimumehed Eestimaal maid ja inimsaatusi korraldamas”
Selle raamatu autor Lembit Anton oli ise alates 1944. aasta sügisest Virumaal maakorraldaja ja maamõõtja. Ta on oma silmaga näinud ja isiklikult viibinud paljude nende sündmuste juures, mida ta siin kirjeldab. Ta nägi neid kannatusi, mida venelaste maareform eesti rahvale tõi. Ta nägi ka neid kuritegusid, mida vene kommunistid ja nende eesti soost käsilased korda […]
“Maarjamaalt marjamaale”
Nihits – vist igaüks meist, kes on aastakümnete jooksul lugenud eesti pagulasajalehti, tunneb seda nime. Alates aastast 1947 on selle pseudonüümi all ilmunud ligemale veerandtuhat vestepala. Üldsusele on aga ka see teadmata, et sama kirjamees on samuti nimimärk -kk taga, kelle kirjutusi leidub meie ajakirjanduses peaaegu igal nädalal. Arnold Kokk sündis 21. mail 1914 Vihula […]
“Mälestusi Johannes Käbinist”
Eesti NSV juhtivat tegelaste elu ja tegevuse kohta teadis avalikkus põhiliselt vaid seda, mida lasi paista kommunistliku partei kontrolli all olev ajakirjandus. See näis koosnevat peaaegu ainult nii sisult kui ka vormilt ette kirjutatud rituaalide täitmisest. Ka hiljem on vaid mõni üksik neist soovinud oma eluteele tagasi vaadata või leidnud tähelepanu kunagiste kolleegide vähestes mälestustes. […]
“Märgitud mees”
NKVD kuritööd Eestis aastail 1940-1941 Tiiu Põld on sündinud 27. aprillil 1945. aastal Tallinnas. 1981. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli. 1974. aastast on ta töötanud ajakirjanikuna ajalehtedes Rahva Hääl, Eesti Sõnumid, Sõnumileht ja Postimees, kirjutades põhiliselt juriidilistel teemadel. (Tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga)
“Metsalise märgi all”
Rabasaarel, kilomeetreid küladest ja teedest eemal, istuvad lõkketule ümber habetunud mehed. Siin on metsakülade talupoegi, kes keeldusid hobuseid andmast; pastor, kes põgenes läbi akna miilitsa käest; üliõpilasi ja koolipoisse, keda sõda linnadest välja kutsus; rühm lennuväeohvitsere, kes tulid koos veoautoga, ja õlitehase insener, kaasas kaks kütjat. Kõik sirge seljaga mehed, kellel kas eelmisest sõjast tuleristsete […]
“Metsavennad”
Keegi ei kuule meid – sõnastas kirjanik Valev Uibopuu oma 1940-41 Eestis toimunut kirjeldava raamatu pealkirja. Sama mõte läbis mu pead, istudes ühe Ameerika kõrgkooli esinduslikemaist esinduslikuimas raamatukogus riiuli ees, kuhu olid koondatud raamatud partisanisõjast, geriljataktikast ja vastpanuliikumiste ajaloost üle kogu maailma. Naiivne oleks olnud loota leida nende sadade raamatute seast mõnda teost Ida-Euroopas peale […]
“Mis ei tapa, teeb tugevaks! Valimik artikleid, kõnesid, tõlkeid ja dokumente lähiminevikust”
Eestis puudub jätkuvalt ajaloolis-õiguslik hinnang Johannes ja Olga Lauristini, Johannes Vares-Barbaruse, Neeme Ruusi jt. 1940. aasta punaprominentide suhete üle Moskvaga. Endistviisi on tabuteema Nikolai Karotamme, Johannes Käbini, Karl Vaino, Arnold Greeni, Arnold Rüütli jt. innukate kommunismiehitajate tegevus Kremli käsutäitjatena okupeeritud Eestis. Taanis, Norras, Prantsusmaal ja mujal anti kvislingid pärast okupatsioonist vabanemist riigireeturitena kohtu alla. Saksamaal […]
“Mis ei tapa, teeb tugevaks! Valimik artikleid, kõnesid, tõlkeid ja dokumente lähiminevikust”
Eestis puudub jätkuvalt ajaloolis-õiguslik hinnang Johannes ja Olga Lauristini, Johannes Vares-Barbaruse, Neeme Ruusi jt. 1940. aasta punaprominentide suhete üle Moskvaga. Endistviisi on tabuteema Nikolai Karotamme, Johannes Käbini, Karl Vaino, Arnold Greeni, Arnold Rüütli jt. innukate kommunismiehitajate tegevus Kremli käsutäitjatena okupeeritud Eestis. Taanis, Norras, Prantsusmaal ja mujal anti kvislingid pärast okupatsioonist vabanemist riigireeturitena kohtu alla. Saksamaal […]
“Moemaja”
Ühel päeval helistas mulle naisterahvas nimega Betti Parklai ja kutsus välja – tal olevat tähtis ettepanek. Olime koos Bettiga töötanud kunagi 1970.-80. aastatel Tallinna Moemajas, nüüd oli Bettil tärganud mõte oma mälestused kirja panna ja ta tahtis mind loo kaasautoriks. Töö Eesti ainsa ja kogu Nõukogude Liidu ühe populaarsema ajakirja Siluett toimetuses, eriti aga tolleaegsed […]
“Moemaja”
Ühel päeval helistas mulle naisterahvas nimega Betti Parklai ja kutsus välja – tal olevat tähtis ettepanek. Olime koos Bettiga töötanud kunagi 1970.-80. aastatel Tallinna Moemajas, nüüd oli Bettil tärganud mõte oma mälestused kirja panna ja ta tahtis mind loo kaasautoriks. Töö Eesti ainsa ja kogu Nõukogude Liidu ühe populaarsema ajakirja Siluett toimetuses, eriti aga tolleaegsed […]
“Nad täitsid käsku. Eesti ohvitseride saatus”
See raamat on sündinud 45-aastase töö tulemusena. Algselt olid autori käsutuses ainult suusõnalised mälestused. Hiljem lisandusid neile kirjalikud allikad: kolonel Georg Leetsi kirjapandud “Mälestused” (ilmusid “Loomingus” nr. 7 ja 8/1989), kapten Harald Rootsi “Kui võtluseta murdus mõõk” (avaldati Kanadas 1993), reamees Fjodor Beresini “Krasnojarsk-Dudinka-Norilsk-Taišet-Mariinsk-Džezkazgan-Koktšetav” ja leitnant Alfred Tiru päevik (ilmus ajalehes “Rahva Hääl” 15. juunil […]
“Nõukogude aeg ja inimene. Meie mälestused”
Nõuka-ajast rääkimine ei ole selle taganutmine ega idealiseerimine. See oli meie lapsepõlv, õpiaeg, töö- ja pereelu algus. Iseküsimus, kuidas see aeg meid mõjutas, meisse ladestus. Igal inimesel on oma ajaga emotsionaalne side ja ainukordsed mälestused, mille liitmisel võib tekkida huvitav üldistus. See raamat ongi pooldokumentaalne katse kollektiivse mälu abil korrastada ja sõeluda nõuka-aega. Et see […]
“Nõukogude Eesti”
Teos on koostatud “Eesti Nõukogude Entsüklopeedia” teaduslikes toimetustes peamiselt ENE-s ilmunu alusel. Autorid on artiklid ümber töötanud ja uuendanud, lisatud on uusi faktie ja arvandmeid. (Paberkaaned puuduvad)
“Nõukogude okupatsiooni poolt tekitatud keskkonnakahjud”
Teise maailmasõja ning sellele eelnenud ja järgnenud okupatsioonide tekitatud keskkonnakahju oli väga suur. Toimunu rahalist väärtust on raske hinnata. Kuid kes suudaks kokku arvata kümnete tuhandete tapetud ja sandistatud ning sadade tuhandete muserdatud inimhingede hinda… Raamatu kaanel nurgad “maas”.
“Päevast päeva”
See on eestlaste kultuurielu ja ühiskondlikku tegevust päevaraamatu kujul jälgiv teos, oma laadilt vaheldusrikas, paljudesse sektoritesse ulatuv, mitmeid ajanähtusi haarav. Aga selles ei puudu ka eaka, seejuures väga vitaalse ning liikuva autori enese hingeeluliste küsimuste tõstatamine – samade probleemide ja mõtete käsitlemine, mis iga inimest varem või hiljem paratamatult puudutab. – Elu on huvitav ning […]
“Pagulaskodud kasvatusmuresid”
Selle üle võidakse vaielda, kas laps sünnib inglina või metsalisena siia ilma. Tegelikult näeme küll palju sagedamini, et mitte päritud patud ega halbus, vaid patuseks rikutud ja halvaks moonutatud laps on meie kodude mureks. Ja selles peaksid vist kõik ühinema, et last on vaja kasvatada ja et kasvatusest kodus enne kõike just sõltubki lapse hingeline […]
“Paide spordialmanahh 1964”
Sisukord – Lehekülgi spordiühingute tegevusest – Ringi ümber kodurajooni – Spordialad – Vilja mitmest salvest (Raamatus on pühendus)
“Põgenemine Rakvere sõjavangilaagrist”
Minevikust sarja üheksand raamatu võik küll põnevusromaanide hulka arvata, kuid tegemist on siiski dokumentaaljtustusega, mis kirjeldab nelja ohvitseri rasket ja ohtude rohket teekonda koju. Esimesel pilgul tundub uskumatuna, et nii pikk riske ja ohte täis teekond võiks üldse õnnestuda. Ometi viis raudne tahe ja sihikindlus eesmärgile, kuid mitte kõigil neljal. Sisaldab parandusi ja täiendusi varem […]
