“Kodukolle 1945 jõulud”
Sisukord Jõulutervitus 1941 Õp mag. R. Kiviranna / Jõulude rõõmusõnum ja tegelik elu Ain Kalmus / Öö tuli liiga vara Viis kuulsat Evald J. Voitk / Lennuõnnetus jõuluööl Ivar Grünthal / Variatsioonid teemale Hilja Keete Ainver / Jõululaps Hannes Oja / Uljalt, noorus! Raimond Kolk / Jõuluelevused
“Kodukolle 1945 märts”
Kolmas maailmasõda. (Ühte Aftonbladet´i juhtkirja lugedes) Et ta tuleb, selles üldiselt enam ei kahelda. Küsimus seisneb ainult selles, millal ta tuleb. Me ootasime esimest Maailmasõda, et ta päästaks meid vene ikkest. Samal põhjusel ootasime ka teist Maailmasõda. Ja samal põhjusel ootame kolmandatki. Võib kummaline paista, et üks rahvus nii igatseb sõda ja sellest ei tüdine. […]
“Kodukolle 1945 november”
Sisukord Marginaalia A. Adson / Johannes Aavik 65-aastane Hannes Oja / Sõnajalaõis Ivar Grünthal / Jällenägemine August Mälk / Öised linnud Zelia Uhke-Aumere kaasmaalane jutustab / Eesti viiulivirtuoos Stockholmis Eesti kirjastus “Orto” tegevusest Moe Maret / Moekiri Shveitsist Evald J. Voitk / Vanem vend Moe Maret / Talv tuleb traatsukis ja karuskasukas… Nyloon ja naine […]
“Kodukolle 1945 september”
Nende hoiak. Sel saatuslikul päeval – augustis – Tallinna eelvõitluste lõppjärgus, millal bolshevike vastupanujõud Perila lahinguis hakkas murduma ja nad süütasid taludele tuled otsa, sel ajal asusime koos Perila naiste ja noormeestega rabametsas mäekünkal, kuhu selgesti oli näha, mis toimus. Rahulikult, ilma näilise ühegi ohketa ega ahastamiseta, nii naised kui ka mehed vaatasid tummalt pealt, […]
“Kodukolle 1952 juuli. Nr 7”
Kaas: peakonsul Johannes Kaiv Eesti Vabariigi esindaja peakonsul Johannes Kaiv saab 8. juulil New Yorgis 55-aastaseks. Vaata lähemalt tekstis lk. 11
“Kodukolle 1952 mai. Nr 5”
Kaas: üks eesti ema paguluses Ta neli last on tulnud teda emadepäeval lilledega õnnitlema ning kõigi silmis on sära ja soojust ning ema süda on täis õnne ja armastust. Pildistatud Rootsis 1951 Foto J. Kokla
“Kodukolle 1952 märts. Nr 3”
Kaas: minister August Torma Eesti Vabariigi saadik Londonis minister August Torma, sündinud 19. veebr. 1895 Pärnumaal, on olnud välissaadikuks mitmes riigis, kauemat aega Londonis.
“Kodutanumast kaugemal”
Anne Valmas on Tartu Ülikooli haridusega bibliograaf. Raamat “Kodutanumast kaugemal” on sündinud Eesti TA Raamatukogu väliseesti kirjanduse osakonnas töötamise ajal. Artiklite kogumik on esimesi Eestis, mis pajatab väliseesti kultuurist, eelkõige kirjandusega seotust. Lähemalt on räägitud suurematest eesti kirjastustest välismaal, ajakirjandusest ja kirjandusauhindadest, kuid ka kirjameeste Ain Kalmuse, Bernard Kangro, Peeter Lindsaare, Gert Helbemäe, Arved Viirlaiu […]
“Kodutee 1947 nr 1. Küünlakuu”
Sisukord Saateks H. Laretei / Aastapäevaks Gustav Ränk / Mida räägib meile 24. veebruar Kalju Lepik / Küünlakuu ööl, Relvavennad, Päike on kustund Hanno Kompus / Erik Haamer K. A. Hindrey / Vihkajad Tulehoidja Kaugkõne Bernard Kangroga Arvo Mägi / Rahvuslik suurteos Vaba Sõna / Pagulasmoraalist Arvo Horm / Lõpp ühele müüdile Intervjuu / Poliitilisel […]
“Kohanemine ja vastupanu: Eesti haritlaskond 1940–1987”
Selle raamatuga jõuab lõpule eesti haritlaskonna üldistava ajaloo kolmeköiteline käsitlus samade autorite poolt. Viimases osas vaadeldakse eesti intelligentsi ajalugu 20. sajandi kolme viimase okupatsiooni aastail järgmistes põhiküsimustes: Nõukogude haridussüsteem ja kõrgkoolid, haritlaskonna ettevalmistamine ja üliõpilaskond, kompartei kultuuri- ja haritlaspoliitika, haritlaskonna peamised rühmad – pedagoogid, meditsiinitöötajad, tehnikaspetsialistid ja insenerid, põllumajanduse asjatundjad, juristid, ametnikud, ohvitserid, kultuuritöötajad, vaimulikud, […]
“Kohtumine KGB-ga”
Rootsist 1979. aastal esmakordselt Eestisse saabudes ei teadnud ma, milliseid probleeme saab mul olema Balti riike oma kägistavas haardes hoidnud KGB-ga. Minu lugu algas salajasest piibliveost otse KGB peakorteri vahetus naabruses asunud Oleviste kirikule. Järgnesid koostöö Eesti pagulaste ja dissidentidega ning uued ülesanded, aga ka minu avalik ja varjatud jälitamine, ähvardused, üha suurenev risk ja […]
“Kõige taga oli hirm”
Kuidas Eesti oma ajaloost ilma jäi Artiklikogumikus “Kõige taga oli hirm” kirjutavad Eesti, Soome ja maailma asjatundjad Nõukogude Liidu hirmutusvõtete mõjust Eestile ja eestlastele. Kuidas inimesed hirmule ja propagandale üles ehitatud ühiskonnas hakkama said? Kas Eesti okupeerimine toimus seaduslikult? Miks Nõukogude terrori ohvrid ei võinud oma kogemustest avalikult rääkida ja millised mõjud sel olid? Kas […]
“Kojutulek”
“Kojutulek” kirjeldab üksikute jutustuste kujul soomepoiste sõjateed. Teatavasti tuli 1944. a. enamus JR200, nagu selle ametlik nimi oli, Eestisse tagasi võitlema lootusetut võitlust, vastu seisma sisserulluva Punaarmee lainele. Tagasi tuldi kainet mõistust trotsiva usuga, et on võimalik korda saata imet. Sellest tagasitulekust ja raskest võitlusteest annabki autor vaheda sulega kirjutatud ülevaate. See peatükk meie maa […]
“Kord Jumal lõi rahva…”
14. juunil 1941 Venemaale küüditatud naistel-lastel, kellelt oli ära võetud perekonnapea, kodu ja kodumaa, jäi alles vaid lõpmatu kodumaaigatsus. Elades vaesel ja nälgival Venemaal, meenutasid nad elu Eestis, kirjutasid sellest ja Venemaa elust üksteisele, lõid laule ja luuletusi. Nõukogude võimu silmis oli kirjavahetuse pidamine ja tõe rääkimine spionaažiandmete kogumine, organiseeritud Nõukogude-vastane kontrrevolutsiooniline tegevus. NKVD viis […]
“Kõrsumise aastad. Kirjanduslik kogumik 1972-1988”
Aulik lugeja! Teist korda Eesti Põllumajanduse Akadeemia ajaloos astuvad kirjutamislustist nakatunud autorid Eestimaa lugeja ette. Eelmine almanahh ilmus 1972. aastal ja hõlmas loomingut aastatest 1951-1971. Tore, et toonaste autorite hulgas on tänaseid tunnustatud kirjamehi (Heino Kiik), ajakirjanikke (Olev Anton, Valentin Rajasaar, Helju Rauniste, Endel Univer, Hendrik Relve, Andres Lill), aga ka teenekaid teadusmehi (Toomas Frey). […]
“Kui venelased tulid…”
Robert Raid on ühe eesti rindeohvitseri-kirjaniku pseudonüüm, kes oma kodumaa vabadusvõitluses korduvalt raskesti haavata sai. R. Raidi raamatu kirjutamise tehnika uudseks võtteks on, et kõik esinevad silmapaistvad kujud on antud nende õigete nimedega, keda me tegelikust elust tunneme. Raamatu põhi-idee on oma riigi ja rahva hukkumise kujutlus rangelt kronoloogilises järjestuses. Eesti rahva 1939-1941 aastate draama […]
“Kuidas valitseti Eesti NSV-d”
“Kuidas valitseti Eesti NSV-d” on põhjalik ja paljuski seni uurimata arhiiviainesel – EKP Keskkomitee büroo materjalidel – põhinev uurimus. Autor otsib vastust küsimusele, mismoodi valitseti Eesti NSV-d nõukogude okupatsiooni algusaegadel, ajavahemikus 1944-1956. Põhitähelepanu pööratakse istungite stenogrammidele, mis lisavad nii mõndagi põnevat meie senistele teadmistele ja lasevad tollal sündinud otsuseid ja nende tagamaid uues valguses näha. […]
“Kultuurigenotsiid Eestis. Kunstnikud ja muusikud 1940-1953”
Loovintelligentsi represseerimise peamine vorm polnud mahalaskmine, vangipanek ega orjatöölaagrisse saatmine, kuigi ka seda tuli ette, ja mitte vähe. Peamine oli terve etnilise, sotsiaalse ja professionaalse tunnusega rühma vaimne sandistamine, mis samuti on inimsusevastane kuritegu. Loomingulise tegevuse katkestamine tähendas kutsetöö keeldu, millega kaasnes avalik mõnitamine ja häbiposti panek. Ühiskonnas ja loomeliitudes valitses üldise hirmu ja hüsteeria […]
“Kümme aastat valges majas. Ausalt ja avameelselt”
Kultuuriloolane ja ajaloodoktor Aare Laanemäe meenutab selles mäelstusteraamatus oma kümneaastast tööd parteifunktsionäärina “Valges majas”, kus asus Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee. Ta kirjeldab värvikalt tollaste olulisemate parteiotsuste tausta, omavahelisi suhteid keskkomitees, NLKP Keskkomitee kontrollreide Eestisse, kohtumisi Eesti NSV teadus- ja kultuurieliidiga jpm. “Võimalik, et olulisim motiiv raamatu kirjutamiseks oli soov heita pilk oma hingesügavustesse, et saavutada […]
“Kuramaa 1945. Eesti laskuskorpuse viimane lahing.”
8. eesti laskurkorpuse võitlused Kuramaal 1945. a kevadel on jäänud seni suurema tähelepanuta. Kas need olid korpuse jaoks võidukad või lõppesid hoopis kaotusega? Üle tuhande eesti sõjamehe puhkab sellest ajast ühishaudades Läti mullas. Kuramaa pealetungioperatsiooni näidatakse raamatus nii lihtsõdurite kui ka kõrgemate ohvitseride vaatenurgast, kasutades rohkelt mälestuskatkeid, samuti vene, eesti, saksa ja läti allikaid. Raamat […]
