“Eesti saatusaastad 1945-1960 I&VI. 6 raamatut”
Raamat “Rahu vabaduseta” Saateks Võimupoliitika konstellatsioon ja sõja lõpp 1945, A. Purre Eesti sõdurid sõja lõpufaasis, A. Purre Paldiski õppelaagrist Saaremaale, P. Kangro Danzig ja Gotenhafen, K. Hintzer Eesti sõjakool Tšehhoslovakkias, L. Lumiste Teekond Neuhammerist Ukleisse, A. Jõgi Nii tuli lõpp, L. Lumiste Tšehhi põrgus – Kuipalju – mispärast?, J. Lindström 1945. aasta kevadel vangina […]
“Eesti saatusaastad 1945-1960” IV osa
Sisukord: Saateks; Põgenikud sõjajärgsel Saksamaal; Põgenikud pärast kapitulatsiooni; Aktsioonid Balti põgenike päästmiseks aprillis-mais-juunis 1945; Keskesinduse sammud põgenike heaoluks Saksamaal; Viimane vaatus; Repatrieerimine oli peaülesandeks; Sundrepatrieerimisest Kemptenis 1945. aasta suvel; Eesti sõjameeste jälitamised DP-laagreis; Veel sõjameeste saatusest; Vahi- ja töökompaniid; Eesti mehed US Army teenistuses; Eesti Evangeeliumi Luterliku Kiriku pagulusaastad Saksamaal; Eesti ajakirjandus Saksamaal; Ülevaade eesti […]
“Eesti saatuse keerdsõlmes”
Mälestusi elust, võitlusest ja vangipõlvest. Nõukogude orjalaagri joonis tagakaanel end. poliitvangi Ju. Belowi poolt. Selles raamatus kirjeldab autor ajajärku, mis algas märtsis 1944, mil pealetungivad nõukogude armeed sundisid tema perekonda koos paljude teiste kaasmaalastega lahkuma kodukohast Sinimägede lähistel. Kirjeldatav ajajärk lõpeb 37 aastat hiljem, mil autorit koos abikaasaga sundis nõukogude võim lahkuma mitte ainult oma […]
“Eesti Tallinna Laskurkorpuse võitlustee”
Lehekülgi Punaarmee Eesti Rahvuskorpuse ajaloost
“Eesti teadlased paguluses”
Keegi ei tea täpselt, kui palju eestlastest teadlasi on välismaal pagulusperioodil tegutsenud. Arvatud on, et Rootsi põgenes 1944 ligikaudu 300 teaduskraadiga inimest, neist umbes 50 ülikooli õppejõudu, suurem osa humanitaarlased. 1984 Stockholmis ilmunud leksikon “Eesti teadlased väljaspool kodumaad” koondab andmeid 578 eesti päritoluga teadlase kohta, kuid mitmesugustel põhjustel jäi teatmikust välja umbes 300 nime, suur […]
“EKP KK büroo istungite regestid I-III 1940-1991. 3 raamatut.”
Käesoleva publikatsiooni “EKP Keskkomitee büroo istungite regestid” eesmärk on avaldada kõik aastatel 1940-1990 toimunud büroo istungite protokollide sisukokkuvõtted, mida professor Enn Tarveli ettepanekul nimetame üldistatult regestideks. Publikatsiooni aluseks on Riigiarhiivis olev EKP arhiivifond (fond 1 – “Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee”), täpsemalt selle fondi neljandasse nimistusse koondatud dokumentatsioon, mille põhiosa moodustavadki büroo protokollid ja sinna juurde […]
“Emakeele Seltsi Aastaraamat” 21/1975
Kuigi Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS-i) põhikirjas ei kõnelda otseselt eesti keele arendamisest ja uurimisest, olid need küsimused kogu seltsi tegevuse jooksul küllalt silmapaistval kohal. Keeleküsimuste esilekerkimist tingis ühelt poolt asjaolu, et eesti kirjakeel sel ajal oli väga vaene ja ebaühtlane, teiselt poolt ka see, et seltsi juhtivad jõud olid kas keeleteadlased või keeleliste huvidega haritlased, […]
“ERSP aeg”
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei See raamat on ülevaade Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) sünnist ning tegevusest. ERSP oli esimene avalikult tegutsev demokraatlik erakond tolleaegses Nõukogude Liidus. Erakond, mille liikmed murdsid hirmu ja lootusetuse tõkked ning avasid tee mitmeparteisüsteemi taaskehtestamisele. ERSP loomine kujutas endast uut etappi 1987. a. Hirvepargi meeleavaldusele järgnenud rahvuslik-demokraatlikus liikumises. See oli otsene […]
“Esto ’84”
Esto ´84 ajalooline mälestusalbum – rikkalik pildivara, informatiivne eesti- ja ingliskeelne tekst, täiuslik tegelaste nimistu ja ürituste kataloog – jäädvustab alatiseks eestlaste rahvusliku suurpidustuse 1984. aasta suvel, Torontos. (ESTO-84 ümbrispaber kulunud)
“Estonia tõusmine tuhast”
2000. aastal ilmus Arne Miku sulest raamat “Katkenud laulukaar”, milles on juttu põhiliselt nendest estoonlastest, kes 1944. aasta sügisel põgenesid pealetungivate Nõukogude vägede eest läände. Oma uues raamatus vaatleb Arne Mikk neid aastaid, mil varemetes Estonia teater uuesti jalule tõusis, oma majja tagasi kolis ja aastate jooksul taas eesti kultuurielus auväärse koha kätte võitis, kirjutades […]
“Etturite lõppmäng”
Metsavenna-eri Saksa okupatsiooni ajal asus Viljandis, praeguse Männimäe elamurajooni kohal, suur Vene sõjavangide laager. Keda eestlastest omakaitsemehed kõige julmemal viisil terroriseerisid ja mõrvasid? Ning kes sõja lõppedes jätkasid metsavendadena seda “traditsiooni” juba oma rahvuskaaslaste kallal. Tänapäeval peetakse metsavendi vabadusvõitlejateks, sageli kangelastekski. Kuigi paljud neist olid tegelikult pesuehtsad bandiidid.
“Hauatagune Siber”
Sissejuhatavaks saateks Ühe New Yorgi hauduvate 1961. a. juunipäevade tapvas kuumuses hargnes lahti Maria Jürimäe elu- ja surmakirjade lugu ristilöödud elu maalt, hauatagusest Siberist. Kuna jutustuse algus ei tõotanud jutustaja asumispaiga üksilduse ja liikumisruumi piiratuse tõttu eriti palju, siis oli kaheldav selle raamatut kujundav küündivus. Kuni selgusid jutustuse teised küljed. Esimesena hakkas sellest välja kristalliseeruma […]
“Inimene ja jumal 1962”
Dokumendikogumik V. Kingissepa nim. TRA Draamateatri lavastusest. Koostanud ja kommenteerinud Lea Tormis. Teatrikunsti jäädvustamisraskuste üle on kõigil aegadel kurdetud. Põhimõtteliselt on lavastuse iga etendus milleski kordumatu ja sünnib koostöös seekordse saalitäie publiku vastuvõtuga. Viimasel ajal teeb televisioon videosalvestusi, ja kui need on hästi, asjatundmise ja kunstilise lähenemisega tehtud, jääb etendusest ja näitlejate mängust midagi tõesti […]
“IV Eesti Päevad”
Sisukord Aleksander Abel / Tervitus Heikki Leesment / Rahvuslike korrastustööde suurtalgud Harri Pärkma / Vabade eestlaste suurparaad Eesti sõjamehe tee Agr. Leo Karupää / Eesti rahva olemuse põhilaad Dr. phil. Felix Oinas / Soome-ugri rahvaste saatusest Edgar V. Saks / Eestlaste esivald Baltimerel Karl Jõgise / Omakultuuri osast meie rahvusühiskonnas Ants Pallop / Noorte osa […]
“Ja ilma ja inimesi”
Päevakajalisi mõttekilde, arutlusi, mõtisklusi 1984-1989. Tuntud raadioajakirjanik mõtiskleb talle omastes pisut lüürilises esseevormis glasnosti ning sellele osakssaanud tagasilöökidest Eestis.
“Kannatuste aastad 1940-1991”
Käesolev raamat oleks pidanud ilmuma juba 3-4 aastat tagasi, siis, kui 2004. a. sügisel lõpetati okupatsioonivõimude repressioonide uurimisega tegelenud Riigikogu komisjoni tegevus. Suurem osa siin avaldatavast materjalist oli komisjonil tookord koos, kuid raha puudumine ei võimaldanud mõeldagi publitseerimisele. Isegi 1. märtsiks 2004 Riigikogule esitatud riikliku komisjoni aruanne Valge raamat sai trükist ilmuda alles aasta hiljem […]
“Kauge kodu 1947 1/2”
Sisu Ainus kutse / Ja siiski, ja siiski, luuletused – Henrik Visnapuu Idealismi, portunism, realism, artikkel – H. Pello Meie massist ja juhtkonnast, artikkel – Dr. O. Loorits Mõningaid bilansilahtreid, artikkel – H. Parrest Adomas Galdikas, artikkel – A. Rannit Luuletusi kogust “Seitsmes öö” – B. Kangro Kaks momentvõtet, miniatüürid – P. Krusten Mälestuskilde ärkamisajast […]
“Kauge Kodu 1947 10/11”
Sisukord Välis-Eesti ülesandeid, artikkel – A. Raag Demokraatia ja kommunism võitluses rahu eest, artikkel – H. Pello Mõningaid põhiideid eesti kirjanduses, artikkel – H. Visnapuu Nagu päike üle suure vee – Arthur Valdes Ingi surm, luuletus – H. Visnapuu Kaheksas käsk, katkend – K. A. Hindrey Eestilise kultuuripildi äärjooni, artikkel – A. Mägi Eesti rahvusliku […]
“Kehra metsast maailma. Saadiku päevik. Kirjad kinnisest majast”
Üks teenekamaid Eesti diplomaate ja välispoliitika kujundajaid KAAREL ROBERT PUSTA sündis 1. märtsil 1883 Narvas raudteeametniku pojana ning õppis Tallinna linnakoolis, hiljem Pariisis vabaülikoolis ja Berni ülikoolis. /—/ Mälestusi hakkas Pusta kirja panema juba vanglas. Neist “Kehra metsast maailma” (1936) hõlmab aega lapsepõlvest kuni välisdelegatsiooni Eestist ärasõiduni; “Saadiku päevik I” (1964) käsitleb sündmusi välisdelegatsiooni ajast […]
“Kirjad vennale”
Tõenäoliselt selliseid kirjavahetusi palju säilinud ei ole – või kui, siis ühepoolsetena. Käesoleval juhul ka “Suurest Tsoonist” saadetud kirjad säilinud tänu sellele, et neist üks esimesi ei jõudnud adressaadini. Seetõttu kirjutas Olavi järgmised läbi kopeerpaberi, et saata koopia vajaduse korral koos mõne järgmise kirjaga. Kuna sellist vajadust ei tekkinud, jäid koopiad alles. Arvo kaks esimest […]
