“Kirjanduslik Hiiumaa”
Hiiumaad on oma loomingus kajastanud nii need kirjanikud, kes Hiiumaal sündinud, kui ka need, kes selle maaga tutvunud on. Muidugi on pärishiidlaste ja väljastpoolt tulnute Hiiumaa-kujutus erinev. Pikemad, eepilised ja olustikulised teosed pärinevad hiidlastelt, lühemates žanrites lood “välisautoreilt”. Siin lühemalt peatunud pole jõudnud kohalikku elu-olusse nii sügavalt ja laialt sisse elada, et pannood anda ja […]
“Kive Estonia alusmüürist”
Omal ajal menukas raadiohääl Heino Pedusaar taaselustab oma järjekordses raamatus meie saja aasta eest kutseliseks kuulutatud teatri möödanikku. Seekord inimesi “Estonia” muusikalavalt ja selle veerest. Nende endi sõnadega, sest tervet teksti kannavad peamiselt intervjuud, enamasti ammuaegsed. Kuid öeldud sõnal on tiivad. Ta lendab ära. See kogumik kammitseb öeldud sõnad ja räägitud jutud kaante vahele. Kunagised […]
“Kodu lugu”
Eesti ajalugu vaadatuna eestlase pilguga on lugu meie kodust siin Läänemere rannamaal, kodust, mille rajasid meie esivanemad oma igapäevase tööga ja mida meil on kõige püham õigus omaks nimetada. Paraku on ikka ja jälle leidunud selle õiguse rikkujaid. Suuremad ja võimukamad on kandnud meie maale vaenu ja vägivalda, surunud peale võõrast võimu ja vaimu, püüdnud […]
“Koduarheoloogia. Minu “barokkbarakk Haapsalus”
Olen lõviosa oma teadlikust elust töötanud Eesti Kunstimuuseumis, saades Kadrioru lossist kaasa armastuse barokkstiili ja antikvaarsete esemete vastu. Keiserlikkust barokist olen nüüdseks jõudnud Haapsalu kodanikubaroki juurde. Perekondliku suvitamistraditsiooniga seotud maja pakub rohkeid üllatusi ja avastamisrõõmu oma neljasaja-aastase pärandiga.
“Kohtumised Siberis. Eesti asundused VIII”
Esimeselt tutvumisreisilt Siberi eestlaste juurde – tookord Krasnojarski krai Ülem-Suetukki ja selle naabruses asuvasse Ülem-Bulankasse – naasime üksjagu äreval ajal, 1991. aasta augustikuus Eesti Vabariigi taastamise eelõhtul. Üllatav oli kogeda, et Eestimaast tuhandete kilomeetrite kaugusel räägib terve külatäis inimesi, neid oli umbes 300, eesti keelt. Sestpeale on Siberi eesti kogukonnad olnud üks Eesti Rahvaluule Arhiivi […]
“Kollane maja: oodatud kõik, kes armund Supilinna”
“Kollane maja: oodatud kõik, kes armund Supilinna” on kokkuvõte Supilinnas, tolles Tartu linnaosas 2002. aastal toimunud kultuuriõhtutest, mida pikivad eel- ja järellood, olukirjeldused ja mõtisklused. Supilinna pildid muidugi ka. Piret Bristoli ja Mehis Heinsaare algatusest alguse saanud õhtutest saab raamatu lõpuks Supilinna päevade üritus. Omamoodi on see kultuuriõhtute toimumiskoha, Kollase maja kroonika.
“Kolmas Pääsuke. Tartu Descartes´i Lütseumi almanahh”
Öeldakse, et ega kaks kolmandata jää. Viis aastat on linnutiivul möödunud ja “kolmas” ongi kohal. Sedakorda siis “Kolmas Pääsuke”, Descartes´i lütseumi almanahh, mis sisaldab õpilaste kirja- ja kunstitöid aastatest 2002-2007. Kolmandast alates võib juba rääkida traditsioonist ja järjepidevusest. Peame ühiselt hoolt kandma, et nii traditsioon kui ka järjepidevus kestaksid edasi. Almanahhi ilmumisega tähistame veerand sajandi […]
“Kommikoer ja pommikoer. Üksteist lugu Eesti ajakirjandusest”
Tiit Hennoste (sünd. 1953) Filoloog ja meediakriitik analüüsib artiklikogumikus “Kommikoer ja pommikoer” Eesti ajakirjanduse eilsest ja tänas päeva ning selle ees seisvaid uusi väljakutseid netimeedia ajastul.
“Kõned ja kirjatööd”
Sisukord: Õnneliku saatusega maja. Kust saada luuda? Novell ja traditsioon. Tuglas pimedas. Pihlakas koduõues. Artur Adsoni kodu ja igatsus. Marie Underi ühe luuletuse ümber. Tuglase tööpäev. Kaks kohtumist. Tuglas ja “Ilo”. EKL. Esimene aastakümme. Hubel ja Mihkelson, Metsanurk ja Tuglas. Väike künniselugu. Friedebert Tuglase novelliauhinna asutamislugu. Inimlik Elo Tuglas. Kaks maad – ühtviisi lähedased mõlemad. […]
“Kontrastide aastasada”
Need, kes on lugenud minu mälestuste esimest vihiku “Kehra metsast maailma”, teavad et minu lapse- ja noorpõlve eesti kirjanikud olid Carl Robert Jakobson, Kreutzwald, Saal, Jaak Järv, Ed. Brunberg-Bornöhe; minu poliitiline isa oli Jaan Tõnisson. Arvukas oli nende võõrkeelsete autorite hulk, kes tulid pärast ja avasid vaate laia maailma. Ent Kehra metsas loetud kirjanikud andsid […]
“Koolilood. Kohila kooli ajaraamat.”
Kohila kool 145 aastat ajavoolus. Ajaraamat, mida käes hoiad, on sild erinevate põlvkondade vahel. Kool kui viljapuu. Kohila kool on olnud 145 aastat viljakandev ja tema kasvulugu jutustaval raamatul on palju pajatada sellest, mis on aastate jooksul kogunenud tema südamesse. Peaaegu poolteist sajandit pühendumist oma viljade kasvatamisele ning rõõmude ja murede kogemist on teinud temast […]
“Kõrge vaim on meie vari”
Juristiharidusega helikunstnikul Leenart Neumanil (1885-1933) oli kaks paleust, üks neist muusika kui kunst ning teine vaba ja iseseisev Eesti riik ja rahvas. Ta oli käinud laulu õppimas Itaalias ja Venemaal, nimetas oma teiseks kodumaaks Itaaliat, imetles suuri saksa heliloojaid, tegi koostööd lätlase Alfreds Kalninsi ja soomlase Heikki Klemettiga – ja nõudis omapärast, eestilikku kunsti ja […]
“Kõrvemaast Põhjarannani”
Kuusalu kihelkonna kirjanduslik-kodulooline antoloogia Iga tõsine eestlane, iga rahvuslane peaks teadma, millises kihelkonnas on tema suguvõsa juured Ei mina tohi olla tumma ega vahi olla vaidi, ei viitsi vihane seista. Ma pole tummade tuasta… – Kolga ranna Tapurla küla rahvalaulik Mai Kravtsov (n. Kröönvalk), 1845-1933
“Kõuepilvede saatel. Saatuslikus kolmnurgas. Läbi varemete”
Elupõline ajakirjanik ARNO RAAG sündis 26. augustil 1904 Tartumaal Vesneri vallas Viidike külas taluomaniku peres. Ta õppis Väägvere algkoolis, lõpetas 1925 Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja jätkas õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mis jäi tal lõpetamata. /—/ Arno Raag on avaldanud luulekogu, proosaraamatuid, kirjandusloolisi uurimusi. Pärast lapsepõlve ja Väägvere kooliaastaid kajastavat raamatut ilmusid Rootsis veel aastaid 1921-1949 […]
“Kreenholm”
150 aastat oli puuvill Kreenholmi kangelane – tööandja paljudele inimestele. Puuvillapõõsas ise on aga üle maailma toonud nii rõõmu kui ka pisaraid. Ta on andnud leiva lauale, kuid põhjustanud ka orjandust, sõdu ja looduskatastroofe. Kui kuue meetri kõrguseks kasvav puuvillapõõsas (lad Gossypium L.) on kassinaeriliste sugukonda kuuluv väga vana kultuurtaim, mida hakati Induse orus kasvatama […]
“Krimmi kogumik. Konverentsi “140 aastat eestlust Krimmis ettekanded (09.-10.09.2001)”
Teised Ukraina eestlaste päevad, millega tähistati Krimmi eestluse 140. aastapäeva, toimusid 09.-11.09.2001 Krimmis Beregove külas (varem tuntud kui Zamruk, Rannaküla või Beregovoje). Eesti päevade raames peeti ka rahvusvaheline teaduskonverents, kus keskenduti eeskätt Krimmi eestlastele, kuid käsitlemist leidsid väliseesti ja eri vähemusrühmade probleemid laiemaltki. Esimesel päeval kuulati Krimmi teadlaste ettekandeid, teisel päeval esinesid Eesti delegatsiooni liikmed. […]
“Kultuuriloolised ekskursid”
Sisukord Täpsustusi ja täiendusi Heinrich Stahli noorus- ja õpinguaastaisse / Leino Pahtma Bookhallare, Camererare, Casseur ja teised kroonuametnikud Liivimaal 17. sajandi lõpul / Birgit Kibal Ülikoolidesse sõitvate eesti- ja liivimaalaste reisiolud 17.-18. sajandil / Arvo Tering Külad ja hajatalud eesti rahvatraditsioonis / Ülle Tarkiainen Kuidas Tartu õpetlased Turu ülikooli kirjanduslikult toetasid / Lea Leppik Probleemidest […]
“Kultuurilugu kirjapeeglis. Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus”
Sõprade Aaviku ja Tuglase elu ning looming on tihedasti põimunud nii eesti kui ka soome keele-, kirjandus- ja raamatuloos, soome kultuuri mõju Noor-Eestile ja keeleuuendusliikumisele on ilmne. 1908. aasta suvel käis Friedebert Mihkelson maapaost Soomes sandarmeeria nuhkide kiuste järjekordselt Tartus, kasutades V. Günthalilt laenatud passi (vt F. Tuglas, Mälestused. Teosed VIII. Tallinn, 1960, lk 340 […]
“Künnivaod. Uurimusi Eesti 18.-20. sajandi agraarajaloost”
Õpetatud Eesti Seltsi kirjad IX Agraarajalugu, mis käsitleb Eesti maarahva elus ja põllumajanduses asetleidnud muutusi, on mitmendat sajandit omanud meie ajloouurimises olulist kohta. Käesolevas raamatus on juttu 18.-20. sajandi mõisamajandusest ja mõisnikest, talurahva erinevatest kihtidest, siinse põllumajanduse käekäiku mõjutanud asutustest, ettevõtmistest ja isikutest, talurahvast tabanud näljahädast ja väljarändamisliikumisest ning Eesti Vabariigi 1919. aasta maareformist. Raamatu […]
“Kunst Tartus XIX sajandil”
Tartus on teaduse keskusena üldiselt tuntud ja siin tegutsenud uurijatest on nii mõnigi omandanud laialdase kuulsuse. Teaduse kõrval viljeldi aga Tartus XIX sajandil innukalt ka kunsti. Tartu kunstnike saavutused pole küll võrreldavad sellega, mis meie ülikoolilinnas on loodud teaduse alal; Tartus töötanud maalijate ja graafikute seas pole ühtki väga silmapaistvat kuju. Ometi on Tartu kunstnikud […]
