“Ida-Virumaa rahvakultuurist”
Artiklid käesolevas kogumikus on kirjutatud teadlaste, oma ala heade asjatundjate poolt ning on määratud kõigile neile, keda huvitab meie rahva ajalugu ja kultuur, ennekõike aga endistele ja praegustele idavirumaalastele ja nende järglastele, kus nad ka ei asuks. Tahame tutvustada lugejale seda kultuuripinnast, millest on võrsunud meie rahvuslik identiteet ja mille järjepidevus tõttu oleme rahvana kestnud […]
“Isade foorum. Valitud artikleid aastaist 1984-2003.”
“Eesti ja eestlaste saatuse võti on perekonnas. Olude keerukuse ja tundmatu tuleviku kisute tuleb ühiste jõupingutustega säilitada eesti rahvakeha, et selles püsiks edasi ka keel ja kultuur. Eesti poliitikud juhindugu eelmiste riigimeeste kristalliseerunud tarkusest, et väikerahva riigi kogu seadusandlust juhtigu soov soodustada elutervete perekondade loomist ning sündimuse tõusu terves perekonnas.”
“Ise idas – silmad läänes”
Mälestusi 1905. a. revolutsiooni ja Esimese maailmasõja vaheaastaist. Saateks: /—/ Eestlane Venemaal – see on peatükk meie ajaloost ja ühiskondlikust elust, mis terves ulatuses meil valgustamist ei ole leidnud. Selle ulatus on otse tohutu, kui algame ammu-ammuse setude väljarändamisega Maarjamaalt; kui mälestame vene vangipõlve viiduid Ivan Julma ja Peeter Hirmsa sõdade ning ning rüüstamiste aastail; […]
“Isiklik teater. VAT-teater 20”
… Lugeja leiab raamatust, ehk mõneti üllatusena, kolmteistkümne VAT Teatriga vähem või rohkem kokku puutunud inimeste meenutusi või arvamusi. Need üksteisest üsna erinevad kirjutised peaksid andma mingi inimlikuma mõõtme muidu mõnevõrra teatriloospetsiifilisele trükisele. Välislavastajate mõtted eestindas Kirke Org. Samuti peaksid raamatu formaat ja fotovalik meeleolukust lisama. Fotod pärinevad VAT Teatri arhiivist, ülesvõtteid on teinud Priit […]
“Jäähoki Eestis ja maailmas”
Säravad tähed ja olulised hetked Jäähoki kui maailma kiireim sportmäng, mida enne Teist maailmasõda Eesti ajalehes kirjeldati koguni kui “mängu surmaga”, ei jäta külmaks ühtegi tõelist spordisõpra. Seda spordiala on Eestis harrastatud nüüd juba kaheksakümmend aastat. Eesti jäähokimängijatel ei ole küll seni ette näidata maailma mastaabis suuri võite, kuid laias ilmas toimuvad hokisündmused köidavad meiegi […]
“Jäämurdjad. Eesti kapitalismi lugu”
“Väikeriigis on iga tööandja ja ühiskonnategelane!” – see on ehk kõige olulisem mõte, mida järgisime, kui alustasime Eesti Tööandjate Keskliidu juubeliväljaande koostamist. Teie käes on raamat, mis kirjeldab Eesti juhtivate majandus- ja tööstusjuhtide lugusid rohkem kui saja aasta jooksul. Kõiki portreteeritud inimesi iseloomustab soov arendada oma valdkonda, tahe eesmärke ellu viia, nupukas ja ebatavaline töövõime. […]
“Jõgevamaa Kaitseliidu raamat”
Raamatu kokkuseadmisel oli kaks peamist eesmärki – anda kronoloogiliselt süstematiseeritud ülevaade Vabadussõja sõjasündmustest Jõgevamaal ja kokkuvõtlik, aga samas võimalikult mahukas ülevaade Kaitseliidu arenguloost meie kodumaakonnas. Kaitseliidu arengu- ja ajaloo kirjeldamisel on peatähelepanu pööratud Kaitseliidu organisatsioonilise arengu aspekti kirjeldamisele, samuti organisatsiooni tegevuses end juhtivalt aktiivseina näidanud isiku nimede ja tegude jäädvustamisele. Teame, et 1918. a. 11. […]
“Jumalaema klooster”
Pühendatud Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalse Nunnakloostri 125. aastapäevale
“Kadriorg. Lossi lugu”
Elulood ja memuaarid on viimasel ajal levinumaid minevikust kirjutamise viisid. Oma elulugu on ka majadel, näiteks avalikud või võimuga seotud hooned kujunevad paratamatult ühiskondlike protsesside ja ideoloogiate visualiseerunud mudeliks. Kadrioru lossi võib ühelt poolt käsitleda kui siinse barokkarhitektuuri tähtteost – kaunist lõunamaist erakut jaheda Läänemere ääres, Lääne-Euroopa kõrgkultuuri säravat pärli, millele Eesti alalt otsest stiilist […]
“Kadrioru ja Sadama vahelisest piirkonnast”
Nende kaante vahele on talletanud ülevaade piirkonnast, mis jääb Narva maanteest mereni ja Petrooleumi tänavast Russalkani ning selle arengulugu. Niisugune piirkonna valik on tingitud kahes asjaolust: Esiteks, käsikirja koostaja elab selles kandis 1980te algusest ja on selle aja jooksul piirkonnas toimunud muutusi kirja pannud. Teiseks, vaadeldav piirkond asub Kadrioru ja Sadama asumi piirialal. Piir kulgeb […]
“Kadrioru loss. Väliskunsti muuseum”
22. juulil 2000 avas Eesti Kunstimuuseum värskelt renoveeritud Kadrioru lossis uue filiaali – Väliskunsti Muuseumi. Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti kollektsioon, mis hõlmab peamiselt Lääne-Euroopa ja vene maalii, graafikat, skulptuuri ja tarbekunsti XVI-XX sajandist, on tähtsaim ja arvukaim Eestis. Praegu on Kadrioru lossis hoiul ja osaliselt eksponeeritud tuhatkond maali, ligikaudu 3500 graafilist tööd, 250 skulptuuri (lisaks 2500 […]
“Kadunud saar” (kokku 4 raamatut)
Kokku neli raamatut: Kadunud saar (puuduvad paberkaaned), Meil pole jäädavat linna, Päästa meid ära kurjast, Ajastute vahetus. Noorusmälestusi Need on Ain Kalmuse noorusmälestused ta kodusaarest. Perekonna traditsioone vaadeldes kirjeldab autor Hiiumaa lõunaranniku asustamist ja igapäevast elu. Autori kujunemisaastad selles kadunud ajas ja miljöös, ta katkestatud koolipõlv ja siirdumine madrusena merele viivad lugeja üldsusele seni vähetuntud […]
“Kadunute sajandite jälgedes”
Tallinna vanalinn on erakordne koht, millel on meile kõigile palju jutustada. Sellesse raamatusse on kogutud lood, mis tutvustavad teile vanalinna kõige suuremaid, pikemaid, vanemaid, ilusamaid ning muid teistest erilisemaid paiku ja vaatamisväärsusi. Mõnetunnise matka käigus mööda kadunud sajandite jälgi satute paikadesse, mis on ainulaadses Eestis, Euroopas või koguni terves maailmas. “Kadunud sajandite jälgedes” ei pretendeeri […]
“Kahemõõtmelised majad. Arhitektuurifoto Eestis 1860. aastatest tänapäevani”
Arhitektuurifoto tähtsust arhitektuuri retseptsioonis on raske üle hinnata. Valdav osa arhitektuurist jõuab meieni fotode vahendusel ning viis, kuidas me hooneid vaatame ja neist mõtleme, on tugevalt mõjutatud nende pildilisest esitlusest meedias. Andre Malraux´ väide, et kogu kunstiajalugu koosneb fotodest, peab kõige enam paika arhitektuuri kui mittetransporditava loomingu puhul. Terviklik arhitektuurikäsitlus, mis eeldab ajaliselt ja geograafiliselt […]
“Kaks korda iseseisvaks”
Tiit Made kuuendas ajalooraamatus on ülevaatlikult kokku võetud Eesti 20. sajandi ajaloo pöördepunktid, mis on meie rahvale toonud nii suurt rõõmu kui ka kibedat valu, ahastust ja alandust. Maailmas on vaid üksikuid rahvaid, eestlased nende hulgas, kes ühe sajandi jooksul on suutnud endale kaks korda kätte võita iseseisvuse. Väikerahvas saavutas palju kordi suurema agressiivse okupandi-kolonisaatori […]
“Kaksteist põlve Käsmus”
Käsmu kapteniküla ajalugu on pikk ja väärikas. Käsmu laevaomanike laevad on seilanud suurtel maailmameredel, Käsmu külast ja merekoolist pärit meremehed on oluline osa Eesti merendusloost. Käsmu rahva pajatustes on meresõitjate kõrval oma kohta ka laevaehitajatel, salakaubavedajatel, supelsakstel ja paljudel teistel põnevatel tegelastel. Meelis Liivlaid jutustab ses raamatus Käsmu rannarahva lugu, nähtuna läbi igipõlise randlaste suguvõsa. […]
“Kaugete aegade sära”
Paul Johansen: Vähesed teadusalad seisavad nüüdisajal nii suurel määral päevahuvide tulipunktis kui asustusajalugu. Peame ju tänapäeval seda lugema rõõmustavate ajamärkide hulka, et üha enam on maad võtmas arusaamine, et eurooplane tuleb uuesti paigutada, s.t. paigal püsivaks teha, jah, teatud piirini isegi koha külge köita. (…) Ei tohiks kunagi nii kujuneda, nagu seda võib näha mitmel […]
“Kes nägi Kratti? Eesti rahvusballeti sünd. Mälestused”
4. raamat sarjast ELAVIK Mälestusi Eduard Tubina balletist “Kratt” jagavad Eduard Tubin, Rahel Olbrei, Ida Urbel, Ülo Vilimaa, Mai Murdmaa ja Eino Tubin. (Taskuformaat)
“Kevad Eestis”
Igal kirjaoskajal on õigus ja võimalus oma elukäik kirja panna. Veelgi enam – tänapäeva tehnilised vahendid võimaldavad mälestusi jäädvustada ka kirjaoskust kasutamata, piisab oma eluloo lindile rääkimisest ja see on kadumisest päästetud. Tegelikult kasutab neid võimalusi kaduv-väike protsent praegu maailmas elavatest inimestest. Valdav enamik võtab oma mälestused, elukogemused ja arusaamised ajastut ning maailmast kaasa igaviku […]
“Kirjanduslik Hiiumaa”
Hiiumaad on oma loomingus kajastanud nii need kirjanikud, kes Hiiumaal sündinud, kui ka need, kes selle maaga tutvunud on. Muidugi on pärishiidlaste ja väljastpoolt tulnute Hiiumaa-kujutus erinev. Pikemad, eepilised ja olustikulised teosed pärinevad hiidlastelt, lühemates žanrites lood “välisautoreilt”. Siin lühemalt peatunud pole jõudnud kohalikku elu-olusse nii sügavalt ja laialt sisse elada, et pannood anda ja […]
