“Eestimaa venelaste saatused”
Sajandite vältel on venelased jätnud Baltimaade ajaloos oma tsivilisatsioonilise jälje, väärtusliku vaimse ja materiaalse pärandi, mis avaldas märkimisväärset mõju tänapäeva Läänemere idakalda maade ja selle rahvaste olustiku kujunemisele, milleta Eesti, Läti ja Leedu kultuur ja majandus oleksid lihtsalt mõeldamatud. Ühise ajaloo nimekate inimeste arvuks osa kipub unustusse vajuma. Taastada nad meie kaasaegsetele – see on […]
“Eestis ilmunud saksa-, vene- ja muukeelne perioodika 1675-1940”
Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia. V osa Käesolevas nimestikus on kirjeldatud Eestis kuni 1940. a. ilmunud väljaanded ja valikuliselt Lätis ilmunud, mis olid mõeldud ka Eesti lugejale. Siia kuuluvad esijoones Riia kui Liivimaa kubermangulinna põhilised väljaanded, sest Lõuna-Eesti kuulus kuni 1917. a. Liivimaa kubermangu. Lisaks on nimestikku võetud mujal ilmunud väljaandeid, milles järjekindlalt on avaldatud andmestikku Eesti […]
“Eestlased Austraalias ja Uus-Meremaal”
Võõrasse majja astudes on heaks kombeks end ja kaaslasi majarahvaga tuttavaks teha, et nad teaks kes oled, kust tuled ja mida tahad. Sellega võidetakse sobivaks kooseluks või koostööks vajalik vastastikkune usaldus. Kuigi enamust meist enne selle maa sisserännuväravate ette laskmist soeluti või skriiniti; kopsud ja neerud läbi uuriti ning meist ühte-teist ka teatakse, tuntakse meid […]
“Eestlased Kanadas I”
Ajalooline koguteos Toimetus: – Alfred Kurlents, peatoimetaja – Richard Antik – Jaan Olvet Kui eestlased olid teadaolevalt seitsekümmend aastat Kanadas ajalugu teinud, tulid nad otsusele seda väärikalt kirja panna. Ajalookonverentsil Torontos 13. veebruaril 1965 vastuvõetud deklaratsioon määras kindlaks ajaloolise teose “Eestlased Kanadas” raamkava, mis sai ka juhendiks koguteose hiljem kujundatud toimetusele. Sellekohaselt pidi teos koosnema […]
“Eestlased Lätis I-II. 2 raamatut”
raamat Eestlaste asumitest Kuramaal ja Liivimaal on vääramatuid tõendeid 18. sajandist, mil nende aladel, nagu ka Eestis, toimis emakeelse jumalateenistuse pidamise tava ja loodi rahvakeelne kirikukirjandus. Eestlaste kultuuripärandi faktoloogiat Lätis on vähe uuritud, kuid rikkalik allikmaterjal annab tunnistust, et suures osas naaberriigi aladel ümber asunud ja ka seal sündinud eestlased paar-kolm põlvkonda säilitanud eesti meelt […]
“Eestlased maailmas”
Eestlased maailmas, ülevaade arvukusest ja paiknemisest. …Uurimuse põhiosa koosneb peatükkidest Venemaa eestlased, Väliseestlased ja Eestlased maailmas. Niisiis jagab autor väliseestlased senikäibinud kõnepruugi alusel kahte ossa. Märgiksin, et nõukogude aja lõpus hakati Venemaa eestlasi ametlikult kutsuma Liidueestlaseks, pärast N Liidu kokkuvarisemist aga Idaeestlasteks. Läänemaades elavad eestlased oleksid seega Lääne-eestlased. Need mõlemad uusnimetused on aga mõnes suhtes […]
“Eestlased Venemaal: elud ja lood. Eesti asundused VI”
Alates 19. sajandi II poolest rännati Eesti- ja Liivimaalt massiliselt Venemaa väheasustatud aladele. Ümberasunud eestlased lootsid oma maad harides haljale oksale jõuda. Tolleaegses ajakirjanduses leidis väljarändamise teema elavat kajastamist: vaagiti väljarändamise poolt- ja vastuargumente, toodi lugejateni asunike kirju ning teateid asunduste elust-olust. Eesti asunduste käekäigust Venemaal pärast nõukogude võimu kehtestamist teame aga suhteliselt vähe. Väljarännanute […]
“Eestlaste maa”
Käesolev raamat on valimik 1953-2003 aastate tekstide hulgast. Nii on need kirjutised ajas edasiliikuv mõttelugu, minu kui oma põlvkonna eestlase mõttelugu. Seejuures üle poole raamatu mahust on algselt avaldatud Läänes ajal, kui Eestis valitses karm tsensuur ja kõnesolevaid asju ei saanud vabalt käsitleda. Raamatus segunevad poliitiline, ajalooline ja mälestuslik aines. Omaaegsed rahvusvahelised sündmused või Eesti […]
“Ehitus- ja kunstimälestisi Tallinnas”
Raamatus antakse ülevaade Tallinna vanematest ehitistest. Väljaannet on täiendatud Tallinna tornikelli käsitleva materjalidega, ära on toodud mälestistel näha olevad tekstid. Analüüsitakse arhitektuurimõjusid, hoonete interjööri ja seal asuvaid kunstiteoseid. Põgusalt on tutvustatud Tallinna umbes 70 kellast koosnevat tornikellade kogu. Linna tornides paiknev rohkem kui poole tuhande aastase ajalooga kogu on üks suuremaid ja mitmekesisemaid omataoliste tarbekunstikogude […]
“Ei oska rääkimise moodi kõnelda. Eesti asundused II”
1995. a. ilmus Eesti asunduste esimene raamat, milles tutvustasime kahe Krasnojarski krai küla – Ülem-Suetuki ja Viru-Pulani tänini säilinud rahvaluulepärimust sealsete elanike endi suu läbi. Need on kunagiste väljasaadetute poolt asustatud põhjaeestilise taustaga külad. Käesolev valimik on Eesti asunduste teine raamat ning siinne materjal on jäädvustatud 1994. ja 1995. aasta Siberi-ekspeditsioonidel põhiliselt neljast külast: Zolotaja […]
“Elutegevuses”
Uus köide mälestusi Helmi Mäelolt viib meid iseseisvusaja aatelise tegevuse kihavasse ellu. Palju tähelepanu saavutanud lapse- ja koolipõlve kujutava mälestusteose “Talutütar” järele on see nagu uus aste eesti ühiskonna üldkujutuses. Siin esitatakse seda sugupõlve, kes oma parimail eluaastail vaba kodumaa ülesehitustöösse andus ning keda autor ühtlasi peab eesti rahva jätkuvuse ahelas selle kõige õnnelikumaks osaks. […]
“Emakeele Seltsi aastaraamat 46”
Sisukord XXXIII J. V. Veski päev “Eesti oskuskeel 2000” Tiiu Erelt / Saateks Toivo Hinrikus / Farmaatsia oskussõnavarast Kaido Jaanson / Mõned poolsubjektiivsed mõtted politoloogia ja poliitika keelest Eerik Leibak / Maailma lindude eestikeelsetest nimedest Raul Narits / Keele sõnavara ja selle seos Eesti õiguskorraga Arvi Tavast / Olukorrast ja probleemidest arvutialal Marti Erelt / […]
“Etnilised vähemused Eestis, nende tänased probleemid ja tulevik”
Mustvee II konverents 21.-22. november 1997 Sisukord – Eessõna – Tiit Tammaru. Sotsioloogiline ja demograafiline diskursus Eesti rahvussuhetes – Marika Kirch. Mitte-eestlaste integratsioon – kas kogu Eesti ühiskonna ülesanne? – Triin Vihalemm. Vene noorte sotsialiseerumise võimalikud teed: eesti koolis õppivate vene laste näide – Vello Pettai. Kodakondsuspoliitika – Raul Eamets, Kaia Philips. Eesti tööturul toimunud […]
“Etnograafia Muuseumi aastaraamat XVI”
Sisukord L. Kivisaar-Feoktistova, Eesti äkked E. Lõoke, Toidust eesti külas XIX sajandi teisel poolel ja XX sajandi alguses T. Habicht, Taluõuest ja mõnedest kõrvalhoonetest Kagu-Eestis XIX sajandi teisel poolel G. Troska, N. Šlõgina, Tähelepanekuid rannarootslaste asulatest ja ehitustest V. Kalits, Kihnlaste kalastusest A. Luts, Algelistest kalapüügiviisidest Eesti mererannikul P. Ariste, Läänemerelaste vanast merevaigu nimetusest A. […]
“Ettevõtlik Nõmme”
See raamat kutsub meid jalutuskäigule mööda Nõmme ajaloolisi ja tänaseid ettevõtteid. Leho Lõhmuse pikk ja põhjalik ülevaade algab 1686. aasta dokumendis mainitud Mägedevahe kõrtsiga ja lõpeb 1990. aastate suurte majandusmuutustega. Sinna vahele mahuvad Nikolai von Glehni rajatud suvituslinnale omased ärid ja nõukogudeaegne tööstuse pealetung. Teise poole raamatust sisustavad praeguste ettevõtlike nõmmekate endi kirjutatud lood. Toreda […]
“FACE-TO-FACE: Balti börsihoone lugu”
Salto arhitektide ja kunstnik Neeme Külma installatsiooniga “FACE-TO-FACE: Balti börsihoone lugu” kaasnev raamat annab ülevaate Londoni ajaloolise Balti börsihoone ebatavalisest loost ja selle seostest Eestiga. Raamat dokumenteerib põhjalikult muuseumis eksponeeritud installatsiooni ja selle ettevalmistust. Lisaks rohkele pildimaterjalile sisaldab raamat esseesid arhitekt Sam Jacobilt, kunstiajaloolaselt Stuart Burchilt ja arhitektuuriloolaselt Triin Ojarilt, samuti intervjuusid kogukonnaaktivisti Jake MacSiacaisi […]
“Friedrich Reinhold Kreutzwaldi “Kalevipoeg””
Saatesõna Uurimuse teisele väljaandele Käesolev uurimus on põhjalikult ümbertöötatud uusväljaanne autori 1934.a. ilmunud samanimelisest teosest. Teatavasti paisus esialgu sissejuhatavaks peatükiks mõeldud “Kalevipoja” folkloristlik analüüs iseseisvaks dissertatsiooniks, mille kirjandusloolise täiendusena 1936. a. järgnes ülevaade eepose välisest saamisloost. Edasist uurimist takistasid aga mitmed muud ülesanded, kõigepealt töö ülikoolis. Eepose kunstilisest analüüsist jõudis a. 1944 ilmuda ainult esimene […]
“Globaalne Eesti”
Olev Olesk, Eesti ekiilvalitsuse portfellita minister ja välisminister (1986-1992), sündis 1921. aastal Võrumaal Peri vallas Sookülas. Ta lõpetas Tartu õpetajate seminari ning õppis Tartu ülikoolis õigusteadust ja Stockholmi ülikoolis sotsioloogiat. 1945-1951 oli Stockhomi eesti algkooli õpetaja, seejärel pangaametnik New Yorgis, viimased 15 aastat enne pensionileminekut ABNARMO Bank´i asepresident. Olesk on ka ajakirjanik ja publitsist, New […]
“Gustav Adolfi Gümnaasium. Rektorid ja direktorid läbi aegade”
“Linna suur ajalooline silmapilk – kuues suvekuu päev 1631, unustamatu päev: linnamuusikud mängivad aulas pidulikke lugusid, kuningalaul, trompetid, trummid, ladinakeelsed kõned, lilled, õhtul pidusöök ja illuminatsioon, turuplatsil mürtsuvad rasked kahurid. Lastakse jämedakaliibrilistest suurtükkidest kuninga auks, bürgermeistri auks, rae ja rüütelkonna auks, linna ja Liivimaa auks. Kogu linn on jalul, elu kihab kloostrimüüride vahel, aga ka […]
“Härraskirikust rahvakirikuks”
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik tekkis sadakond aastat tagasi koos iseseisva Eestiga, kuid selle eellugu on palju pikem. Tänapäeval kipume juba unustama, milline oli usu ja kiriku roll rahva elus ja kultuuriloos saja või kahesaja aasta eest, ning et eesti koguduste ja eesti soost pastorite püüdlused ja võitlus endi ja oma tõenägemuse koha eest päikese all […]
