“Eesti kunsti ajaraamat 1523-1944”
“Eesti kunsti ajaraamatusse” on kogutud tähtsamaid fakte kunstielu sündmustest Eestis 16. sajandist kuni 1944. aastani. Koostamisel on püütud tugineda võimalikult mitmesugusele allikmaterjalile, perioodikale, kataloogidele, kunstiteaduslikele kirjutistele ja monograafiatele, võimaluse korral eelistades ajaliselt lähedasi andmeid. Kõik see toetab koostajate püüdlust anda kunstiloo arengust võimalikult objektiivne pilt. Viited sündmuse all annavad informatsiooni sündmuse ajast ja kohast, iseloomust, […]
“Eesti kunstikontaktid läbi sajandite I&II. 2 raamatut.”
Kogumik pakub läbilõike kunstiajaloo sektori töötajate viimase aastate töödest. Artiklid tuginevad teadurite suurematele uurimustele ja kujutavad endast selliste probleemide süvendatud käsitlust, kus juttu on eelkõige kultuuri-, sealhulgas kunstikontaktidest. Teemade ja käsitlevate ajajärkude erinevus peegeldab mõnevõrra ka sektori töö haaret. Artiklitele on lisatud saksakeelsed resümeed, eriti pikad neist artiklitest, mis tihenevate kultuurikontaktide aspektist vaadatuna võiksid suuremat […]
“Eesti kunstipärastest eksliibristest”
Viimastel aastatel on raamatukultuur Nõukogude Eestis arenenud kõrgemale tasemele, kui see on olnud kunagi varem. Ilukirjanduslikud teosed ilmuvad müügile köites, kunstnikkude poolt kaunistatud kaante ja kujundatud tiitellehtede ning siseillustratsioonidega. Nende tiraažid ulatuvad kümnetesse tuhandetesse eksemplaridesse, mis tuntumatel teostel müüakse läbi mõne päevaga, isegi mõne tunniga. Kõikjal on raamatukultuuri arenemisega kaasas käinud ka raamatu omandimärgi, eksliibrise […]
“Eesti lätlased”
Eestis elavaist vähemusrahvustest, näiteks venelastest, juutidest, sakslastest ja rootslastest on teada suhteliselt palju. Vanematest vähemusrahvustest on lätlased võrdlemisi vähe uuritud rahvusrühm ja seda eeskätt allikmaterjali nappuse tõttu. Lätlased on võrdlemisi nähtamatu vähemusrühm selleski mõttes, et nad on olnud nii-öelda tavalised inimesed, nende seas on olnud väga vähe erandlikke isiksusi, kellest oleks jäänud jälgi arhiividesse. Pealegi […]
“Eesti levimuusika ajaloost 1. Vaibunud viiside kaja”
Valter Ojakäär (s. 10. III 1923 Pärnus) on olnud 60 aastat tegevmuusik, nii orkestrant kui ka helilooja. Mänginud 25 aastat Eesti Televisiooni ja Raadio estraadiorkestris saksofonirühma kontsertmeistrina, on ta osalenud lugematu hulga eesti levilaulude ja instrumentaalpalade ettekandeis ja salvestusis. Tema enese helilooming algas asjaarmastaja katsetustena. Pärast kompositsiooniõpinguid konservatooriumis Mart Saare ja Heino Elleri käe all […]
“Eesti levimuusika ajaloost 2. Omad viisid võõras väes”
“Omad viisid võõras väes” on järg “Vaibunud viiside kajale”, milles vaadeldi eesti levimuusikat tema juurtest kuni esimese iseseisvusaja lõpuni. Käesolev köide käsitleb aastaid 1940-1945, mil Eesti kaotas oma iseseisvuse, mil kaks vallutajat tõid Teise maailmasõja Eesti pinnale ja sundisid eestlased sõdima võõrvägedes – ühed ühel, teised teisel poolel. Kaheks oli rebitud ka Eesti muusikaelu. Pool […]
“Eesti lipp”
Lehviv lipp köidab kergesti vaatajate tähelepanu ning on üks mõjusamaid ja olulisemaid avalikke sümboleid. Viimase aastakümne jooksul rahvusvahelises elus toimunud suured muudatused kajastuvad ka lipukultuuris. Mõnigi suur paljurahvuseline riik on lagunenud, maailmakaardile on tekkinud hulganisti iseseisvuse taastanud ja ka päris uusi riike, kellel kõigile on oma lipud ja sümbolid. Eesti riigi taasiseseisvumisega avanes meilgi võimalus […]
“Eesti loodusharulduste kaitseks”
Haruldased looduobjektid on loodusteadusliku uurimistöö huviorbiidis olnud minevikus ja on seda ka tänapäeval. Veelgi elavamat huvi nende vastu on tundnud looduskaitse, mis harulduste (sealhulgas loodusmälestusmärkide) väljaselgitamisele ja säilitamisele pööras minevikus oma peatähelepanu. Kuigi looduskaitse tänapäevaprobleemid on hoopis laiema ulatusega ja esmajoones suunatud keskkonna kaitsele, pole huvi harulduste vastu lakanud ka meie päevil. Kõrgesti tsiviliseeritud maades […]
“Eesti maast ja rahvast. Maailmasõjast maailmasõjani.”
“Eesti maast ja rahvast” jälgib meie ajalugu aegade hämarusest 20. sajandi alguseni, täpsemalt Esimese maailmasõjani. See on põhjalik ja süstemaatiline ajalookäsitlus, kus on kasutatud mitmeid seniavaldamata uurimistulemusi. Rikkalikult fotode, kaartide ja skeemidega illustreeritud raamat on mõeldud kõigile ajaloohuvilistele, kuid ennekõike õpetajatele, üliõpilastele ja vanemate klasside õpilastele. (tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga, raamatus on ka allajoonimisi)
“Eesti mehed läbi sõdade”
Eesti sõjamehe ajalugu on olnud väga kirju ja huvitav. Võidelda on tulnud nii oma vabaduse eest kui ka võõra valitseja tundmatute eesmärkide nimel. Käesolev raamat oma illustratsioonidega annab lühiülevaate sellest, kuidas on eesti sõjamees eri ajastutel välja näinud, milline on olnud tema relvastus ja riietus. Raamatus on kajastatud peamiselt neid sõjalisi sündmusi, mis on aset […]
“Eesti mereröövlid”
Mereröövlid ehk piraadid on andnud ohtralt ainest paljudele kirjanikele ja filmitegijatele. Kas te aga teate, et eestlastelgi on oma mererööviminevik? Tõsi, mitte just avamerel, pigem rannarööviga seoses. Rannaõigus ehk karile või madalikule jooksnud laevade rüüstamine oli randlaste elatusallikaks palju aastasadu. See raamat räägibki nii rand- kui ka mereröövlitest – kõik seotud Eesti ja Läänemerega. Ajaloolistele […]
“Eesti mõisad ja lossid I ja II osa. 2 raamatut”
Raamat Hea lugeja! Raamat, mille avad, kõneleb Eestimaast ja seda tiheda võrguna katvatest mõisaansamblitest. Mõis on osa siinse maa ja rahva kultuurist; see ilmub meie silme ette nii visuaalsete jälgedena, mille ajalugu on meile jätnud, kui fantaasiapiltidena, mis kusagil mõisaaidas on värvilise saaniteki all tänaseni alles. Koputame ja astume sisse … Majaperemeest ei ole täna […]
“Eesti Muinsuskaitse Selts 25”
Eesti Muinsuskaitse Selts loodi 12. detsembril 1987 rohujuure tasandilt alguse saanud üldrahvalik liikumise tulemusel. Teie käes olev juubelikogumik “Eesti Muinsuskaitse Selts 25” sisaldab artikleid kahekümne seitsmelt autorilt (Trivimi Velliste, Jaan Tamm, Mart Aru, Priit Herodes, Mart Laar, Tõnis Lukas, Rein Taagepera, Aho Rebas, Küllo Arjakas, Tullio Ilomets, Ille Palm, Jaak Pihlak, Tõnu Sepp, Raul Salumäe, […]
“Eesti muusika ajalugu III”
Kunstmuusika / Rahvusromantism Rahvusromantism (1900-1920) Tagasivaade ja üldmärkmeid Eesti rahva ühiskondlik ja kultuuriline ärkamisaeg oma esimesel perioodil saabus Aleksander II liberaalsete poliitiliste reformide õhkkonnas, mis võimaldas ja soodustas uue rahvusliku elu tärkamist. Selle murrangu tagajärjel aktiivne vool eesti rahva juhtkonnas (C. R. Jakobson, dr. M. Veske, prof. J. Köler) rajas oma toetust ootavad lootused Vene […]
“Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. IV kogumik”
Siinses raamatus on valik Eesti ohvitseride elulugusid mitmest generatsioonist – ohvitsere I maailmasõjast ja Vabadussõja lahinguist; ohvitser II maailmasõjast ja sellega kaasnenud meeleheitlikust võitlusest Eesti Vabariigi säilitamise eest; ohvitsere vabast Kanadast ja uue Eesti piirivalvest. Neile lisaks ka üks Naiskodukaitse tegelane, kaks sõjakirjaniku ja mõned aatemehed, kes Eesti militaarias suuri ja silmipaistvaid asju korda on […]
“Eesti Olümpiakomitee 75”
Eesti spordi ajalugu on erinevatel aegadel talletanud paljud erinevad tegijad kõikvõimalikes vormides. Meie spordi tipmist osa – olüümpiaajalugu – on seni käsitletud peamiselt ühe kandi pealt ehk seoses olümpiamängudega. Ent olümpialiikumine pole ainult olümpiamängud, need on vaid osa globaalsest, enamikku maid ja rahvaid haaravast protsessist. See oli peamine põhjus raamatu väljaandmiseks – rääkida kolmveerandsaja aasta […]
“Eesti pargid 1”
Eesti pargipärand on väga rikkalik. Valdava osa sellest moodustavad vanad mõisapargid, kuid mitte ainult. Oluline on linnaparkide, aga ka kiriku-, kabeli- ja isegi taluparkide osa. Paljud pargid on tänu neis leiduvatele loodusväärtustele looduskaitse all või kui arhitektuuri- ja ajaloomälestised muinsuskaitse all. See raamat käsitlebki meie kaitsealuseid parke, mida on veidi üle 400 ja mis üldistatult […]
“Eesti piiblitõlke ajalugu. Esimestest katsetest kuni 1999. aastani”
… See raamat on eesti kirjakeele kujunemisest ja eesti kultuuri arenguloost läbi piiblitõlke vaatenurga. See on mõtisklus kultuurist ja kultuurilisest identiteedist, pilt vaidlustest eesti kirjakeele vormimisel, pilt eesti koolist ning samuti ajaloost üldse. Viimasest mitte sündmuste kiretu ahela kirjeldusena, vaid eelkõige ajaloo keerdkäikude mõjust ühe rahva kujunemisloos… – Jüri Engelbrecht
“Eesti raamatukunsti teke ja areng”
Annab ülevaate eesti raamatu välise külje arengust, alustades esimestest trükiväljaannetest kuni nõukogude perioodini. Uurimuse põhialuseks on aastad 1920-40, millal mitme maa graafika ja raamatukunsti kogemusi ühendades kujunes täiesti rahvuspärane eesti raamatugraafika. Vaadeldakse eesti raamatukunsti mitmesuguseid suunitlusi jutustavast realismist kubismi ja konstruktivismini, antakse ülevaade kogu tolleaegsest raamatukunstnikkonnast. Teos on rikkalikult illustreeritud vastava näidismaterjaliga.
“Eesti rahva ajaraamat”
“Eesti rahva ajaraamat” esitab autor eesti rahva elukäigus juhtunud sündmusi nende kronoloogilis-kroonikalises järjestuses.
