“Arheoloogia alused”
Õpikus käsitletakse arheoloogia üldmõisteid, arengut ja meetodeid. Antakse ülevaade kõige olulisematest muinaskultuuridest Euroopas, eriti NSV Liidu territooriumil. Õpik on mõeldud kõrgkooli ajalooteaduskonna üliõpilastele, kuid seda saab kasutada ka teistel humanitaaraladel. (Raamatus on pühendus)
“Arhiivijuht I-IV. 4 raamatut”
Arhiivijuhi koostamine sai alguse 1997. aastal Ajalooarhiivi fondiloendi uuest süstematiseerimisest Interneti tarvis. Fondi- ehk arhiivimoodustaja funktsioone aluseks võttes on kõik olemasolevad fondid jaotatud üheksaks suureks grupiks (riigi-, omavalitsus-, kohtu- ja justiits-, kiriku- ja haridusasutused, vabad ühendused, ettevõtted, mõisa- ja isikufondid, kollektsioonid), mis omakorda vastavalt vajadusele on jaotatud alamgruppideks. Raskusi tekitas see, et Ajalooarhiivis on eri […]
“Ars Estoniae medii aevi grates Villem Raam viro doctissimo et expertissimo”
/—/ Villem Raami meelisajajärguks on olnud keskaeg. Seetõttu ka käesolev kogumik tegeleb Eesti keskaja arhitektuuri ja kunsti probleemidega. Kogumiku koostamisel ja väljaandmisel on osalenud paljud inimesed ning mitmed organisatsioonid ja firmad. Kõik nad avaldavad selle raamatuga sügavat tänu ja austust Villem Raamile tema 85. sünnipäeval. Sisukord: Ridala Maarja-Magdaleena kirik. Kellade paiknemisest Saare-Lääne keskaegseis kirikuis. Gotland […]
“Arstiabist Räpinas läbi kolme sajandi” II osa
Inimeste oskused ja teadmised sellest, kuidas üht või teist tegevust siin ilmas korraldada, arenevad pidevalt. Kõige eredam näide on siinkohal oskus anda kiiresti edasi teavet, kus pea igal aastal mingi uus võimalus meid üllatab. Täpselt sama toimub tervishoius. Märkame seda alles siis, kui arste külastame, aga seegi protsess on pidev ja minu hinnangul aina huvitavamaks […]
“Artiklid”
Koostanud Ülle Tarkiainen Rahvusarhiiv on Herbert Ligi 95. sünniaastapäevaks välja andnud kogumiku tema kirjutistest. Herbert Ligi (1928–1990) oli Tartu ülikooli kauaaegne ajalooprofessor ja üldajaloo õppetooli juhataja. Ta kandis nõukogude ajal edasi Eesti Vabariigi ajaloouurimise traditsioone ja rõhutas allikakriitika ning objektiivse teadusliku lähenemise tähtsust. Ligi oli hästi kursis uuemate ajalooteaduse suundadega läänemaailmas — eelkõige Põhjamaades — […]
“Avatud vaimuga. Ajalooarhiiv 80”
Sisukord Friedrich Nineve ajalooarhiivi ülesehitaja igavene kt / Lea Leppik Sarjade moodustamise ilu ja valu Tallinna Ringkonnakohtu (1889-1918) arhiivi näitel / Katrin Roosileht Haigekassade asutamisest / Tõnis Möldre Kohalikud arhiivid 1991-2000 / Helve Matsi, Esta Porgasaar Ajalooarhiivi lugemissaal ja uurijad / Ene Hiio 45 aastat restaureerimist ja mikrofilmimist Ajalooarhiivis / Koostanud Ruth Tiidor ja Raivo […]
“Brendekenist Peeglini. Eesti ajakirjanduse biograafiline lühileksikon 1689-1940”
“Brendekenist Peeglini” on esimene Eesti ajakirjanduse biograafiline leksikon. Esimene eestikeelne ajakirjanduslooline teatmeteos ilmus 105 aastat tagasi, 1909. aastal. Jaan Tõnissoni ettepanekul koostati 1906.-07. aastal Postimehe 50. juubeli tähistamiseks album “Postimees 1857-1907” (Trt 1909). Koguteos koosnes kahest osast. Anton Jürgenstein andis detailse ülevaate Perno Postimehe>Postimehe toimetamiskäigust ja sisust, August Kitzberg koondas 322 kaastöötaja biograafiad. Kuna aastate […]
“Eesti 1914-1922”
Maailmasõda, revolutsioonid, iseseisvumine ja vabadussõda. See raamat käsitleb sündmusi Eestis ja eestlaste tegevust Esimese maailmasõja, Vene revolutsioonide, Saksa okupatsiooni, iseseisvumise ja Vabadussõja aastatel 1914-1922. Lisaks Eesti Vabadussõjale ning ka sellega seotud lahingutele Ida-Karjalas ja Ingerimaal 1918-1922, räägitakse raamatus eestlaste võitlusest Vene tsaari armees Esimeses maailmasõjas ning Venemaa ja Saksamaa võimuvõitlusest Eesti pärast. Teos heidab valgust […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 11 (18). Vaeslastekohtud”
… Mis on vaeslastekohus? Küsitledes pisteliselt tuttavaid juriste ja ajaloolasi selgus, et täpselt ei teadnud keegi. Tavaliselt pakuti midagi seoses vaeste hoolekandega või vangutati pead. Ometi on tegemist Eesti ja Läti aladel üle 350 aasta tegutsenud asutustega, mille tegevuse tulemusel tekkinud materjalidest on moodustatud kokku 321 fondi. On kujunenud kahetsusväärne olukord, kus arhiivid säilitavad dokumente, […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 12(19). Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil II”
Sisukord Saateks Kristi Viiding / Arukast reisimisest. Kolm reisimetoodilist traktaati 17. sajandi Eesti kirjanduses Katre Kaju / Keelevalikust Tartu Academia Gustaviana aegses pulmaluules (1632-1656) Janika Päll / Academia Gustaviana (1632-1656) trükistes esinev titulatuur ja dateerimine: täpsustusi Aleksander Loit / Ühiskondlike vastuolude peegeldus Tartu/Pärnu rootsiaegse ülikooli tegevuses (1632-1710) Arvo Tering / Heliotsentrilisest maailmasüsteemist ja selle retseptsioonist […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 14(21). Vene aeg Eestis”
Uurimusi 16. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni Sisukord Saateks Anti Selart / Õigeusu klooster Liivi sõja aegses Tartus Marju Luts / Kui neid kapitulatsioone ees ei oleks …? ehk Õiguse moderniseerimise takistused Vene impeeriumi Läänemere-provintsides 19. ajandil Toomas Anepaio / 1889. aasta justiitsseadused – Eesti peaaegu et esimene põhiseadus Indrek Jürjo / Liivimaa orientalisti […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 17(24). Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil III”
Sisukord Saateks Aleksander Loit / Eestimaa ja Liivimaa. Kaks Läänemere provintsi Rootsi suurriigis 17. sajandil Liis Taimre / Nils Assersson Mannersköld Ingerimaa kubernerina (1626-1643) Andres Andresen / Luterlik territoriaalkirik ja poliitiline võim: kirikukorralduse struktuurimuutused Eestimaal 1561-1766 Jürgen Beyer / Vagaduse edendamise strateegiad Eesti- ja Liivimaal (1621-1710). Konfessionaliseerimine ja pietism Janet Laidla / Ajalookirjutuse antikvaarsest suunast […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 18(25). Vene impeerium ja Baltikum: venestus, rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poole ja 20. sajandi alguses II”
Sisukord Saateks Indrek Kiverik / Baltisakslased ja Vene riigivõim 19. sajandi teisel poolel: vene keele kasutuselevõtust Balti kubermangude ametiasutustes ja koolides Sirje Tamul / Tartu ülikool venestamise, sõja ja sulgemise ohus (1882-1918) Tooms Hiio / Vene üliõpilaskorporatasioonist venestamiseni. Tartu saksa korporatsioonid ning üliõpilaskonna seisuslikud, ideelised ja rahvuslikud vähemusrühmad 1820.-1890. aastatel Kadri Tooming / Vene impeeriumi […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 19(26). Eesti ajaloost 19.-20. sajandil”
Uurimusi historiograafiast, allikaõpetusest ja institutsioonidest Sisukord Saateks Toomas Hiio / Tartu ülikooli üliõpilaskond 1802-1855. Päritolu ja sotsiaalne koosseis Marten Seppel / Pärisorjuse kaotamine ja talurahvakogukondade konstrueerimine Balti kubermangudes Kersti Lust / Oodatuimad ja kirutuimad talurahvaseadused: 1816. aasta Eesti- ja 1819. aasta Liivimaa taluravaseadus. Historiograafiline skits Mati Laur, Kersti Lust, Priit Pirsko, Ülle Tarkiainen / Talude […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 20(27). Kroonikast kantaadini”
Muusade kunstid kesk- ja varauusaegsel Eesti- ja Liivimaal Sisukord Saateks Marek Tamm / Kuidas õigustada ristisõda? Liivimaa vallutamine ja uus ristisõjaretoorika 13. sajandi alguses Carsten Selch Jensen / Pühaks muudetud ajalugu. Martüüriumid ja sakraliseeritud alguse loomine 13. sajandi alguse Liivimaal Marju Lepajõe / Wotzu ist die tzung? Martin Lutheri keele- ja hariduskäsitusest Walther Ludwig / […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 24 (31). Esimene maailmasõda ja Eesti II”
Sisukord Tõnu Tannberg / Saateks Ago Pajur / Eesti rahvusväeosad 1917-1918: histograafiline ülevaade Kersti Lust / Eesti majanduse olukord Esimese maailmasõja ajal: historiograafiline pilguheit Toomas Hiio / Tartu ülikooli üliõpilaskond Esimese maailmasõja ajal: üliõpilaste immetrikuleerimisest ja mobiliseerimisest ning üliõpilaskonna rahvuslikust koosseisust Lea Teedema / Haavatud ja haiged sõdurid, puudustkannatajad ja põgenikud Esimese maailmasõja aegses Tartus […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 4 (11). Arhiiv riigiasutusena Eesti ühiskonnas”
Artiklid Sisukord Riigiasutusena Eesti ühiskonnas / Priit Prisko Arhivaal, dokument, sari, säilik, toimik – kas Gordioni sõlm? / Indrek Kuuben Asutuse ja arhiivi vahel / Kaja Pullonen Säilitamine arhiivis – mis see on? / Kurmo Konsa, Ruth Tiidor Vallaomavalitsused ja vallaarhiivid läbi aegade / Ene Hiio Balti kindralkuberneri arhiivi lugu / Lea Leppik Ajalooarhiivi ajaloost […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 9 (16). Artiklite kogumik”
Sisukord – Vello Naaber. Eesti arhiivimaterjalide reevakueerimisest Nõukogude Venemaalt 1920. aastatel. – Kalev Koppel. Kuidas kaardid kõnelesid: 17.-19. sajandi katastriplaanide esitusmudel. – Kersti Lust. Raharendi kehtestamine eestikeelse Liivimaa kroonutaludes. – Jaak Valge. Vabadussõja-aastad Eesti majanduses. – Luule Rand. Saksamaa idapoliitika ja Eesti 1918-1926. – Ago Pajur. 3. Eesti polk. – Tõnu Tannberg. Baltikumi kohast Nõukogude […]
“Eesti ajaloolised kõned”
“Eesti ajalooliste kõnede” koostamise eesmärk oli koguda ühtede kaante vahele olulisi mõtteid eesti rahvusliku iseteadvuse kujunemisest ja olemusest viimase kahesaja aasta jooksul. Lisaks koondada kokku tähtsamad tekstid-dokumendid, mis kajastavad olulisi sündmusi Eesti riigi ajaloos. Ajaloolasena on autor tähele pannud, et küsimused, millega tegeletakse tänapäeval (näiteks haridusküsimused, ühiskondliku üksmeele leidmise vajalikkus, võimu ja vaimu ning rahva […]
“Eesti ajalugu ärkamisajast tänapäevani”
Rikkalikult illustreeritud raamatu on kirjutanud autorite kollektiiv ja väljaandes käsitletakse paljusid varasemaid tabuteemasid, nagu Vabadussõda, Eesti Vabariigi tekkimine ja areng, aastate 1939-1942 sündmused, küüditamine ning sundkollektiviseerimine, venestuse rünnak.
