“Vana Saaremaa”
Saaremaaga seostuvad meil esmalt kadakad, tuulikud ja kiviaiad, suurepärased rannad ning spaad. Lisaks loodusobjektidele on Saaremaal arvukalt ajaloolisi vaatamisväärsusi: kirikud, mõisaansamblid, muinaslinnused, vanad talukompleksid ning Kuressaare loss. Albumis on kujutatud Saaremaad, tema loodust, elanikke ja ehitisi nii, nagu need nägid välja 19. sajandi lõpul ja 20. sajandil enne Teist maailmasõda. Albumi koostamisel on silmas peetud […]
“Vana Tallinn I(V)”
“Vana Tallinn” on Tallinna vanema ajaloo uurimisele pühendatud artiklite kogumik. Ta on omamoodi jätkuks omariikluse aegu ilmunud neljale Tallinna Ajaloo Seltsi samanimelisele väljaandele. Kavas on Tallinna minevikku kajastavate kirjutiste kogumiku väljaandmist jätkata. Käesolev “Vana Tallinna” koondab tähelepanu valdavalt kesk- ja uusaegse Tallinna ühele olulisemale tegevussfäärile – käsitööle, mille erinevaid aspekte käsitlevad siin meie ajaloolased ja […]
“Vana Tallinn II (VI)”
Sisukord – Hansapäevad Tallinnas 1992 – Püha Barbara kabel ja kalmistu – Tallinna dominiiklaste kalender reformatsioonieelse ajakasutuse peeglina – Naissaare ajaloost kuni 1940. aastani – Elamuinterjöörist ja selle sisustusest Tallinnas 17. – 18. sajandil. – Raamat ja lugeja Tallinnas 18. sajandil. – Kopli linnajaost 1930-ndatel aastatel. – Väärtmetallasjade ja märkide tehas “Roman Tavat” – A/S […]
“Vana Tallinn VII (XI)”
Sisukord – Ivar Leimus. Tallinna mündimeistrid 17. sajandil. – Liivi Aarma. Helsingist pärit pastorid Forsiused ja Forseliused Tallinnas 16. sajandi lõpus ja 17. sajandil. – Marko Lehti. Tallinn võõra tsivilisatsiooni koldena. Tallinn soomlaste silmade läbi 19. sajandi teisel poolel. – Kari Alenius. Tallinna ajalehed Soomest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algusaastail. – Kaalu Kirme. […]
“Vana Tallinn”
Tallinna raekoda – keskaegne gooti stiilis ehitis – on ainus omataoline Baltimaadel. Raekoja ehitamist alustati XIV sajandi esimestel aastakümnetel ning valmis sai ta praegusel kujul põhiliselt alles XV sajandi algul. Ehitamine toimus mitmes järgus ja mõningase ümberehitamisega. Aastail 1959-1960 toimunud restaureerimistööde käigus taastati ligilähedaselt raekoja esialgne välisilme ja lahtine kaaristu. Restaureerimistööde mälestuseks müüriti kaaristu seina […]
“Vana Tallinna pärimused ja tõsilood”
Kogumik pakub pidepunkte Tallinna kirevast ajaloost. See on teejuht vana Tallinna olude ja pärandi juurde, mõtestades olulisi nähtusi, sündmusi ja objekte. Otsekui hüpates üle ajajõe kivilt kivile, jõudmaks algusaegadest tänaseni. Lugude valikusse on koondatud varem ajakirjanduses ilmunud tekste, millest osa on täiendatud või põhjalikult ümber kirjutatud. Mõned pärimused ja tõsilood on üles tähendatud just selle […]
“Vana Tartu ehitised ja inimesed”
Muinaslinnus asus Tartus juba I aastatuhandel. 1030. aastal vallutas selle Kiievi vürst Jaroslav Tark, kes rajas sinna kindluse, mille ta nimetas Jurjeviks. 1061. aastal võtsid eestlased Tartu tagasi. 13. sajandi esimesel poolel langes Tartu saksa ristisõdijate kätte. 1224. aastal sai Tartust keskaegse Vana-Liivimaa riigikese – Tartu piiskopkonna keskus. Toomemäele ehitati kivilinnus ja 1262. aastal mainiti […]
“Vana telemasti varjus. Lugusid raadio- ja teletegijatest 1960-2005”
Valdo Pandi tööstiil oli selline, et ta suutis keskenduda vaid viimasel hetkel. Kui saade algas, monteeriti veel hirmsa kiiruga järelejäänud materjale. Saate lõppedes tuli stuudiost Valdo ise, tekst ja lindid käes, soe ja süüdimatu naeratus näol: “Noh, läks päris kenasti.” Ivar Trikkeli esinemislaad oli südamesse ja hinge minev. Eriti vanemate inimeste puhul. Mõjukust lisas veel […]
“Vana Valga ehitised ja inimesed”
Valga asulat (Walko) on esmakordselt mainitud 1286. aastal. Keskajal jäi tänapäeva Valga territoorium Liivi ordu ja Tartu piiskopi valduste piirile. Liivi sõja tulemusena läksid Lõuna-Eesti alad 16. sajandil Poola-Leedule. 1584. aastal andis kuningas Stefan Batory Valgale linnaõigused. 17. sajandil läks Valga Rootsi võimu alla. 1626. aastal kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Valga linna õigused […]
“Vanem ja noorem Eesti”
/—/ Käesolev raamat sisaldab Talve kultuuriajaloolise rõhuga eesti keeles kirjutatud ja Eesti-teemalisi artikleid ja ühe intervjuu temaga. Valiku koostamisel on arvestatud autori enda nõuannetega ning talle omase enesekriitilisusega. Kõrvale on jäetud enamus ajaleheartiklitest. Erand on tehtud autorit põhjalikumaltki huvitanud Läti Henrikust rääkivale, mis võimaldab käesoleval raamatul katta ka meie ajaloolise aja algusperioodi. – Simo Runnel. […]
“Varia historica I”
Töid ajaloo alalt 6 Sisukord: Mati Mandel – Metallidetektori kasutamisest Eesti Ajaloomuuseumi arheoloogilistel välitöödel Ivar Leimus – Mõningaid lisandusi Eesti viikingiaegsete aardeleidude corpusele Krista Sarv – Keskaegsetest jalatsitest Tallinna arheoloogilise materjali põhjal Tiiu Leimus – Talurahva omavalitsus- ja kohtuorganite ametirahad Tõnis Liibek – Tartu päevapiltniku Georg Friedrich Schlateri fotod Eesti Ajaloomuuseumis Merilis Sähka – Eesti […]
“Verbum habet Sakala 2014”
Korp! Sakala aastapäeva koguteos, mille valmimisele on kaasa aidanud paljud sakalased üle maailma.
“Vesiratta Talumuuseum”
“Vesiratta Talumuuseum” on lugu ühe veskitalu minevikust ja tänasest päevast, pererahva saatusest ning talumuuseumi rajamisest. Meie esivanemad on enamasti maalt pärit ja talust tulnud, vaarema ja -isa suitsutares sündinud ning üles kasvanud. Raamat jutustab meile peamistest talutöödest, rahvakommetest ja -uskumustest, omaaegsest kultuurielust külas, Eestimaa kaunist loodusest. Samuti peatutakse Eesti ajaloo tähtsamatel sündmustel. Eesti talule pühendatud […]
“Vettehüpped Eestis läbi aegade”
Mõte selle kirjatüki kirjutamiseks tekkis viimasel paaril aastal, kui oleme kunagiste vettehüppajatena hakanud koos käima. Mõtte esimene variant oli koguda võitlustulemused kokku erinevatest allikatest. Nagu ikka, uuringute käigus, tekivad täiendavad mõtted ja huvid. Vettehüpped Eestis kui spordiala likvideeriti 1968.aastal. Kas igaveseks? Niisugustel puhkudel armastatakse öelda “ära iial ütle – ei iial”. Seetõttu tekkis täiendav mõte […]
“Viimased vaod. Vaatlusi eesti kirjandusmaastikult”
August Mälk ja “Noor-Eesti Kirjastus” August Mälgu “Surnud majade” sünd ja saatus August Mälk kõrverpeeglis Uut August Mälgu kohta Saksa okupatsiooni ajast August Mälk – inimene ja kirjanik August Mälk uusi teid otsimas August Mälgu “Toomas Tamm” August Mälk kirjade valgusel Mango Hans “Kalevala” ja eesti kirjanduslik mõte Muhu vägilasmuistendi sünd J. V. Jannseni saatusest […]
“Viljandi läbi aegade: kodulookirjanduse nimestik”
Kodulookirjanduse teemanimestik “Viljandi läbi aegade” ilmub Viljandi Keskraamatukogu väljaandel kodulinna 700. aastapäeva puhul. Nimestik on koostatud peaasjalikult keskraamatukogu fondi põhjal, muist andmeallikaist on kasutatud ainult Eesti NSV TA Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi raamatukogu. Mõningaid materjale on saadud Viljandi Koduloomuuseumi raamatukogust. Nimestik ei pretendeeri ammendatusele. Vastavalt töö pealkirjale käsitletakse selles peamiselt Viljandi linna. Arvestades aga […]
“Viljandi ordulinnus ja Lossimäed läbi aja”
Sisukord – Jaak Pihlak / Saateks – Heiki Valk / Viljandi muinasaeg – Arvi Haak / Arheoloogia andmed Viljandi ordulinnuse kesk- ja varauusaja kohta – Juhan Kreem / Saksa ordu ja Viljandi linnus – Kaur Alttoa / Viljandi ordulinnuse arhitektuur – Ain-Andris Vislapuu / Viljandi Lossimäed kui puhkepiirkond – Kronoloogia – Kirjandus Viljandi Muuseumi toimetised […]
“Võidukad eestlased. Eestlaste võidukad lahingud viikingiajast tänapäevani”
Veendumus, et eesti mehed on sõjameestena maailma keskmistest pigem veidi paremad kui halvemad, on meie sõjaajaloolastel olnud läbi aegade. Lisaks vabadussõjale ja 1941. aasta suvesõjale on eestlastel olnud hulk võikukaid lahinguid, alates aegade hämarusse vajunud muinasajast, edasi muistse vabadusvõitluse ajal, jüriöö ülestõusus, Liivi sõjas … Külma sõja järel hakkasid meie mehed tegutsema rahuvalvajatena kriisikolletes. Ka […]
“Võitlused Peipsil ja Emajõel 1234-1944”
Siinse raamatu lahingutandrid – Peipsi ja Pihkva järv ning Emajõgi – tekkisid peale mandrijää sulamist ligi 5000-6000 aastat tagasi. Inimesed asusid nende veekogude kaldaile elama arvatavasti kohe, kui jää alt vabanenud maale oli tekkinud taimestik. Tollal oli järvedes ja jõgedes arvatavasti rikkalikumalt kalu kui tänapäeval ning kalad olid meie esivanemaile, kes vilja veel ei kasvatanud, […]
“Võta võim! 1: Otsides Eesti silmapiiri”
Sinu raamatu pealkiri on “Võta võim”. Kas Sa arvad, et tavainimene saab sellest õigesti aru ning millised märksõnad sinu jaoks sisalduvad sõnas “võim”? Paistab, et mõnelegi inimesele “võim” tähendab seda džunglikapitalismi ehk võltskapitalismi rusikavõimu. Mul on soovitatud seepärast ka pealkirja muuta. Aga me peame tagasi vallutama väga paljusid asju. Iga hooletusse jäänud ja rämpsu kasvanud […]
