“Muutuste tuules”
Sari: Põltsamaa ajaloo vihikud 6 1919. aastal alanud maareform Vana-Põltsamaa vallas Järjekorra numbrilt kuues Põltsamaa ajaloo vihik räägib maareformi elluviimisest ühes Põltsamaa kihelkonna vallas, kajastades eelnevalt maaomandi arengut 18. sajandi lõpust kuni 1919. aasta Maaseaduse väljatöötamise ja rakendamiseni. Lisaks koorub võimalik pilt maareformi algjärgust Viljandimaal, Põltsamaa kihelkonnas ja selle valdades. Vihikus antakse ülevaade maareformi läbiviimisest […]
“Nädalakiri Marm. Küünlakuu 1990 nr 1”
Sisukord Hea inimene / Jüri Nõmm Selgituseks, õigustuseks / Mart Helme Mõtlemise ja teotsemise murrang on käes. Eesti peab endale tuleviku alles võitma / Oskar Loorits Sõda / Oskar Tanner Hiroshige / Mart Helme Onu Joosep. Kaasaegse jutustusi Jossif Stalinist / Veikko Huovinen / Tõlkinud Tiiu Kokla “Marm” ja “Marm” / Olev Remsu
“Nädalakiri Marm. Küünlakuu 1990 nr 2”
Sisukord Ülesehitustöö? / Mart Helme Pilte krahv Peeter Manteuffeli (1768-1842) ja ta aja elust / Peeter Zoege von Manteuffel Ühest J. Vares-Barbaruse senitundmatust kirjast / Rein Helme Oscar Wilde aforisme / Valinud ja tõlkinud Martin Kirk Toyo Oda ehk Sesshü (1420-1506) / Mart Helme Mario Kivistik luule Onu Joosep. Kaasaegse jutustusi Jossif Stalinist / Veikko […]
“Naesterahwas neiu, mõrsja, abikaasa ja emana”
Üks vana raamat. Naesterahvas neiu, mõrsja, abikaasa ja emana. Kombelise eluviisi, tervise hoidmise ja laste kasvatamise juhatus Eesti naesterahvastele. Meheleminekueas naisterahvalt loodeti sajand tagasi, et ta abiellu heites toob sellesse oskused olla hea perenaine, õrn kaasa ja hoolitsev ema. Need omadused teadagi kasvavad ja arenevad elu jooksul – seega ka kooselu vältel. Hingeharitud neiu oskas […]
“Narva lahingust Narva streigini”
Ülevaate koostamisel Eesti NSV ajaloo kohta alates Põhjasõjast ning Eesti ala ühendamisest Venemaaga ning lõpetades Eesti ala jõudmisega imperialismi staadiumi möödunud sajandi lõpul on laialdaselt kasutatud Nõukogude Eesti ajaloolaste uurimusi. Kriitiliste märkuste ning heade nõuannete eest käsikirja viimistlemisel olgu siinkohal tänatud ajaloodoktorid Karl Siilivask, Ea Jansen ja Sulev Vahtre, pedagoogikadoktor Lembit Andresen, ajalookandidaadid Atrur Vassar, […]
“Neli veskit. Väikelinna moosekant. Ise idas – silmad läänes”
Eesti Mälu Luuletaja, näitekirjanik ja teatrikriitik Artur Adson sündis 3. veebruaril 1889 Tartus majateenija pojana ja kasvas Võrumaal sugulaste juures. Adson õppis Tartus vaselastekoolis. Sänna vallakoolis, Võru linnakoolis ja Pihkva maamõõdukoolis, tegi 1920. aastate keskel eksternina gümnaasiumieksamid ja õppis lõhemat aega Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. Ta töötas Venemaal ja Tallinnas maamõõtjana, Eesti Vabariigi põllutööministeeriumis ja haridusministeeriumis, […]
“Neljas Pääsuke. Tartu Descartes´i Lütseumi lendude lood 1982-2012”
Hea lugeja! Hoiad käes meie kooli Neljandat Pääsukest, mille kaante vahele on kogutud Tartu 15. Keskkooli /Tartu Descartes´i Lütseumi vilistlaste mälestused. 30 aastat on piisavalt pikk aeg, et jäädvustada seda, mis on olnud, nii iseendale kui teistele, enne kui mälu tuhmub. Vilistlaste endi talletatud lood on kahtlemata väärtuslikumad ja intiimsemad ametlikust koolikroonikast. Meid teeb rõõmsaks, […]
“Nii see olla võis…”
Põhjaranniku külaelust läbi aegade On päris täpselt teadmata, millal Põhjaranniku Lahemaa rannakülad Viinistu, Kasispea, Vihasoo, Tammispea, Eru jt. asutati. Kohanimedena on mõnda neist mainitud küll juba üsna varakult, 13. saj. ürikutes, aga täpsemat teavet pole. Paljud ürikud on asjatundjad tunnistanud võltsinguiks, võimalik, et paljud on isegi tagantjärele koostatud. Kuulusid ju maad mitmetele kuningatele ning asusid […]
“Nikolai von Glehn: mees, kes rajas Nõmme”
Nõmme Heakorra Selts kuulutas 2008. aastal välja ausamba konkursi seltsi asutajaliikme ja Nõmme linna rajaja Nikolai von Glehni mälestuse jäädvustamiseks. Konkursi võitsid skulptor Aivar Simson ja arhitekt Kalev Lepik. Alates Nõmmele linnaõiguse andmise 85. aastapäevast seisab Mustamäe veerul pronksist mees, kel käed ja süda avatud Nõmmele ning rinnal kiri “Seie saagu lenn!” Glehni kuju vaatab […]
“Nõmme kaitseliit”
Nõmme kaitseliidu ajalugu on tihedalt seotud Eesti ajalooga. Asustatud omakaitseorganisatsioonina juba 1917. a, enne Eesti Vabariigi loomist, tuli üle elada põrandaalune periood bolševistliku võimu ajal, osaleda Eesti Vabariigi sünni juures ning uuesti minna põranda alla Saksa okupatsiooni ajal. Ning uuesti sündida, nagu vabariikki, 1918. aasta novembris, pärast okupatsiooni langemist. Nüüd juba ühe osana Kaitseliidu organisatsioonist. […]
“Noorusmaa”
August Annist oli tuntud kui kirglik kõnemees-ideoloog Eesti omariikluse ajajärgust. Ta kutsus noorust üles ehitama arukat ja mõistlikku rahvuslikku ühiskonda koostöös sama mõistliku naabrusega. Tema elutööks on monograafilised uurimused “Kalevalast” ja “Kalevipojast”. Käesolev raamat hõlmab 26 kirjutist, mis on jagatud kahte teemarühma. Esimene, “Lähtekohti”, sisaldab programmilisi ilmavaatelisi väitlusi ja runolaule, rahvaluule, rahvausundi ning “Kalevala” põhjapanevaid […]
“Noorusmälestused. Esimene välisreis”
Eesti Mälu Meie rahvuskultuuri suurkuju kirjanik Friedebert Tuglas (Mihkelson) sündis 2. märtsil 1886 Tartumaal Ahja mõisas puusepa pojana. Ta õppis Maaritsa kihelkonnakoolis ja Uderna ministeeriumikoolis, Tartu linnakoolis ja Hugo Treffneri gümnaasiumis. Tulglas osales sotsiaaldemokraatlikus kihutustöös, levitas relvi ja lendlehti. Seetõttu katkesid õpingud ja 1905-1906 tuli tal olla Tallinna Pika Hermanni vanglas. Aastad 1906-1917 elas Tuglas […]
“Õiguse ja vabaduse vahimehed. Heinrich Marga ja Enn Sarve kirjavahetus 1994-2003”
Lugejale avanev kirjavahetus ilmestab kahte kõrges eas rahvuslast, kes on taastatud Eesti Vabariigi tunnistajad ning kellest üks on oma seadusliku rolli EV järjepidevuse kandjana jõudnud väärikalt üle anda esimesele pärast okupatsiooni valitud õiguspärasele parlamendile. Kuid kumbagi paneb muretsema teadmine, et okupatsioonipärandile ning selle valedele pole ka pärast 1991. aastat suudetud lõppu teha. Nad tunnetavad oma […]
“Olla väärikas juht, kui isamaa vajab. Eesti reservohvitserkond 1900-2007”
Kes on reserohvitser? Mis inimene ta niisugune on? Ohvitser on oma ametilt eelkõige juht ja koolitaja. Seetõttu on reservohvitserideks koolitatavad keskmiselt kõrgema haridustaseme ning sotsiaalse tundlikkusega. Need on mehed ja naised, kellele on tähtis oma riigi ning rahva julgeolek praegu ja tulevikus. Need on inimesed, kes mõistavad kahte nii erinevat maailma – tsiviilset ja militaarset […]
“Olla! 50 mälestust ja mälestuste mälestust”
13. veebruaril 1966 avanes eesriie Jaan Tombi nimelise Kultuuripalee saalis Salme tänaval. Publiku ette jõudis vähetuntud nõukogude autorilt pärinev, aga tabava pealkirjaga probleemnäidend “Otsustage meie üle, inimesed!”, millega värskelt asutatud Noorsooteater andis oma ametliku avaetenduse. Käesoleva raamatu autor oli siis kaheaastane ning tema esimesed teatrielamused seisid toona alles ees, kuid sellegipoolest on Pille-Riin Purje vaieldamatult […]
“Pajatusi vanast Pärnust”
“Olaf Esna on oma teadmistega Pärnu linn ja Pärnumaa ajaloost fenomen. Tagasisidet tema artiklitele on tulnud maailma erinevatest kohtadest, kõige kaugemalt Austraaliast. Loodan, et mul on võimalus veel aastaid tema kirjatöid toimetada.” – Kalev Vilgats, Pärnu Postimehe toimetaja Kuulsa Pärnu bibliofiili Olaf Esna sadadest lugudest on raamatusse valitud 120 pajatust, mis on ilmunud aastatel 2002 […]
“Paopaigad”
Tagasiminejad 17. juuni õhtu 1940 oli Viljandis suvivaikne ja aiad helendasid nagu tavaliselt, aga maailmas polnud enam vaikne. Varsti kuulutas ka raadio väikelinna ehmunud puumajade vahel Nõukogude Liidu ultimaatumist Eesti Vabariigile ja eelseisvast vägede sissemarsist. Hommikuks, kui ajalooõpetajate täienduskursustest osavõtjad rõhutuina ja vaikseina busside juurde kogunesid, et alustada õpperingsõitu Lõuna-Sakalamaale, olid võõrad väed tunginud juba […]
“Pärnu kuurort 150”
Juubeliväljaanne annab sõnas ja pildis ülevaate Pärnu linna ja kuurordi ajaloost ning tänapäevast; pilk heidetakse ka lähitulevikku.
“Perekonnaloo uurija käsiraamat”
Oma perekonnaloo tundmine on võtmeks, mis aitab mõista kogu rahva ajalugu ja kultuuri. Meie esivanemate lood, põnevad ja õpetlikud, on paraku peidetud kümnete erinevate arhiivide sadadesse toimikutesse. Nende ülesleidmine on tõeline kunst. Aga just seda kunsti Tartu Ülikooli arhiivinduse professor Aadu Must meiel käesolevas raamatus õpetabki. Mingisse ikka jõudes hakkavad inimesed eelistama uuematele fotodele neid, […]
“Piiri peal. 4(35) Rahvusarhiivi toimetised”
Võim, usk ja kirjasõna siin- ja sealpool Rootsi aega Saateks Ajalookirjutuses ja laiemalt on tavaks ajastuid või perioode dateerida konkreetsete (poliitiliste) sündmuste kaudu, mis markeerivad kas võimu vahetumist või mõnd suuremat ühiskondlikku muutust. Selliste epohhiloovate sündmuste sügavam mõju ilmneb aga järk-järgult. Eriti selgelt paistab see välja nt reformatsiooni puhul, mida enamasti vaadeldakse veel keskaja raames, […]
