“Maailmaa ajaloo tähtsündmused ja Eesti”
Mart Laari raamat “Maailma ajaloo tähtsündmused ja Eesti” toob lugeja ette sadakond murrangulise tähtsusega sündmust kogu maailmast alates suurest rahvaste rändamisest Gruusia sõjani. Kõik raamatus käsitletud sündmused on Eestit üht- või teistmoodi puudutanud. Iseenesest on muidugi enamik maailma ajaloo olulisemaid sündmusi Eestit kuidagi mõjutanud, kuid selle raamatu eesmärk on anda ülevaade just neist sündmustest, millel […]
“Maajumala poig”
Folkloristi, lingvisti ja diplomaadi Oskar Kallase “Maajumala poig” on oma kokkuseatuselt pisut erinev teistest Eesti Mõtteloo sarja raamatutest. Siin on Kallase humoorikad päevikumärkmed, tema kirjeldus oma varasest noorusest, kust on alguse saanud ka autori hilisem huvi arhiivinduse vastu. Käesolevast köitest leiab ka Lutsi maarahva tutvustuse. Oli ju Lutsi eestlaste avastamine ja uurimine üks Oskar Kallase […]
“Maardu”
Veerandtunnise autosõidu kaugusel Tallinnast asub 24 ruutkilomeetril 16 000 elanikuga Maardu linn. Vaatamata väikesele elanike arvule on Maardu etendanud Eesti majanduselus läbi aastakümnete olulist osa. Alates läinud sajandi 20ndatest aastatest hakkas seoses fosforiidimaardlate avastamisega arenema keemiatööstus, käivitades vilka tootmis- ning tsiviilehituse, mis viis lõppkokkuvõttes Maardu linna tekkeni. Tänavu tähistab linn 25. asutamisaastat. 1994. aastal, kui […]
“Maarjamaa magusa lugu”
Kalevi kommivabriku sünd ja areng Lisaks Mirjam Peili ülevaade kommipaberi kujundusloost Eestis Huvitavate illustratsioonidega raamatus on antud lühiülevaade Eesti maiustuste valmistamise ajaloost. Lühidalt on ära märgitud XIX sajandi ja XX sajandi alguse Eestimaa ja Põhja-Liivimaa 17 ning hilisema, iseseisva Eesti Vabariigi perioodi 80 maiustustetootjat. Põhjalikumalt on käsitletud üheksat Tallinna suuremat ettevõtet, millest pärast 1940. aasta […]
“Majata maja lugu”
Nelikümmend aastat Tallinna Teadlaste Maja “Majata maja lugu” võtab kokku teadlasi ja õppejõude ühendava Tallinna Teadlaste Maja loomisloo nelikümmend aastat tagasi ning annab põgusa ülevaate selle mittetulundusühingu mitmetahulisest tegevusest kuni 2006. aastani. Sadadesse ulatuvate aktiivsete Maja liikmete seas on arvukalt meie ühiskonnas hästi tuntud inimesi. Muutuvad ajad ja inimesed selles. Kuidas Tallinna Teadlaste Maja aja […]
“Mälestusi Tartu Ülikoolist (17.-19. sajand)”
Mälestustekogumik 20. sajandi esimese poole (1900-1944) Tartu Ülikoolist on jätkuks 1986. aastal ilmunud raamatule “Mälestusi Tartu ülikoolist, 17.-19. sajand”.
“Mälestuste radadel 1.-4. osa” 4 raamatut
Johan Kõpp (1874-1970), omaaegne Tartu Ülikooli rektor, oli sajandivahetusest kuni Eesti Vabariigi anastamiseni kirjamehe, seltsitegelease ja kirikujuhina kaastöötaja väga paljudes Eesti elu sündmustes. Ta oli Eesti Asutava Kogu liige. J. Kõpu neljakõitelist memuaarteost “Mälestuste radadel” võib julgesti nimetada kultuurilooliseks entsüklopeediaks, milles erakordse detailirikkusega jutustatakse sajandivahetuse olustikust ja ühiskondlikest sündmustest. Autor maalib isikupärased portreed kümnetest ja […]
“Meedia mu meedia. Iseseisvusaegseid kirjutisi”
Eesti kirjanike globaalsest missioonist Eesti kunstnike ja kirjanike elu endises nõukogude süsteemis ja nüüd vabas maailmas on käsitletud eeskätt majanduslikust aspektist: kui palju kehvemaks on loovisikute elu läinud ja kas see on õige või vale, hea või halb. Vahelduseks tahaksin ma nüüd kõnelda sellest, missugune haruldane võimalus ja ühtlasi kohustus rikastada maailma ajaloolist kogemust praeguste […]
“Meie ja meie hõimud”
Peatükke soomeugrilaste minevikust ja olevikust Suuremate probleemiühikute hulgast, mis seoses hariduse ja teaduste arenguga esiplaanile on kerkinud, tuleb küll igasugu päritolu- ja põlvnemisküsimusi silmapaistvamaiks lugeda. Ei leidu vist palju inimesi, kes ei oleks huvitatud oma esivanemaist, sugulussuhteist ja kuuluvusest. Moodsa nimetusega kutsutakse seda juurte otsimiseks, mida võiks samastada ka identsuse otsimise või selle süvendamisega. Kuid […]
“Meie kaugem minevik”
Käesolev raamat pakub õppematerjali Eesti NSV ajaloo fakultatiivkursuse tarvis meie vanemast ajaloost, alates inimasustuse tekkest Eestis umbes 9500 aastat tagasi kuni XVII sajandini. Sellese väga pikka ajavahemikku kuulub muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, feodaalse killustumuse ajajärk, Liivi sõda ja Eesti tükeldatuse periood ning viimasena Roosti võimu aeg. Käsitletud on kesksemaid sündmusi ja nähtusi, kusjuures materjali valikul ja […]
“Meie rahvuskultuuri küsimusi”
Elame praegu ajal, mis on sama pöördeline, nagu olid seda meie vabariigi sünniaastad. Nagu siis, on ka praegu jälle maailma väline korraldus murdumas ja käib ühtlasi terav võitlus uute sisemiste ühiskondlike vormide kujunemise ümber. Ka meie väike riik on juba kaasa tõmmatud käimasolevate ümberkujunemiste keerisesse. Sündmused on asetanud küsimuse alla mõnedki tõekspidamised ja lootused, millest […]
“Mida koolis ei õpetatud. Eesti ajaloost viha, eelarvamuste ja valehäbita”
Eestlastel on ajaloos läinud palju paremini kui meil on kombeks arvata. Ka naabritega on meil vedanud rohkem kui nii mõnelgi teisel väikerahval – me oleme ju endiselt olemas, püsima jäänud, mitte hävinud, minema aetud või assimileerunud. Kui Eesti ajalugu vaadata sammuke kaugemalt ja laiemas tastsüsteemis, siis näeme, et paljud levinud müüdid ja faktid ei pea […]
“Minerva rüütlid”
Insenerist humanitaar-õppejõud ja kultuuriloolane Vahur Mägi on oma uuringutega märkimisväärselt avardanud meie teadmisi teaduse ja tehnika osast inimese arenguteel. Ta on käinud otsimas eesti tehnilise mõtte jälgi maailma eri paikades Ameerikast Austraaliani ning löönud kaasa paljudel teadus- ja insenerikultuuri ajaloo uurijate kokkutulekutel kodus ja kaugemal. Tema sulest on varem ilmunud “Ainus ehtne münt” (1984), “Tehnika […]
“Minevik on tuleviku isa”
Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjoni väljaanne Kõik inimesed, ilma erandita on sündinud mõnda olemasolevasse kultuuri. Kuna kultuur väljendab eluviise, siis õpivad inimesed ennast ja teisi suurel suurel määral just kultuuriliste pärimuste najal tundma. Igale inimesele on tema kultuurilised pärimused tähtsad. Võõraks osutuvad need ainult neile, kes tulevad teistest kultuurilistest olukordadest. Enesest lugupidamine on olulisemaid inimväärtusi, mis […]
“Mis s´o oll´ ja om?!”
Selles raamatus on üheksa vastust küsimusele “Mis s´o oll´ ja om ?!” ehk hulk killukesi Eestimaa äärmise kagunurga Missomaaks kujunemise loost. Esimene. 12 000 aastat tagasi vabanes see maanurk viimasest mandrijääst. Järgmistel aastatuhandetel kujunesid veekogud, saabusid loomakarjad ja muutusid metsaelanikest põlluharijateks inimesed. Teine. 1000 aasta eest tulid soomeugrilaste ja nende naabrite balti hõimude aladele Saksa […]
“Mõisapargikool. Alu kool 1868-2008”
140 aastat on Alus haridust antud. See on aukartustäratav hulk aastaid. Nende aastatega on Alu koolipinki nühkinud viie-kuue põlvkonna esindajad. Päris keeruline on olnud kokku panna raamatut, mis peaks pakkuma huvitavat lugemist ja äratundmisrõõmu lasteaialastest vanavanaemade ja -isadeni. Loodan, et siit leiavad lugemist siiski kõik, sest vaevalt praegused koolilapsed teavad, kuidas käidi koolis ja mida […]
“Muistsed kalmed ja aarded. Aheloogiline kogumik II”
Toimetanud H. Moora Käesolev kogumik sisaldab rea lühiuurimusi, milledes avaldatakse ja analüüsitakse arheoloogilisi materjale ümmarguselt tuhandeaastasest ajavahemikust, 3. kuni 13. sajandini. Selle aja kestel toimus Eesti maa-ala elanikkonnal sugukonna- ja hõimukorra lagunemine ja teistsuguse ühiskonnakorra, nimelt feodaalsuhete algmete tärkamine. Avaldatavad artiklid aitavad lähemalt valgustada selle protsessi üksikuid etappe. …
“Muusikaelu Eestis 20. sajandi algupoolel”
Sisukord. – Urve Lippus / Sissejuhatuseks. Muusikaelu muusikaloo ainena. – Geiu Rohtla / Muusikaelu Tartus 19.- 20. sajandi vahetusel ja Berliini Filharmoonikute kontserdid. – Kristel Pappel / Ooper Tallinna Saksa Teatris 20. sajandi alguses. – Ilvi Rauna / Riigi Ringhääling muusikalise keskkonna kujundajana Eestis aastail 1934-1939. Raamatu esikaane ülaservas hinnaklepsu jälg.
“Müüt ja ajalugu”
Gustav Ränk: Maailm on kõigest hoolimata tervik, kus ükski rahvas end täiesti eraldada ei saa, iseäranis praegusel tehnika-ajastul, kus vägevad ühendusvahendid trotsivad igasuguseid piire. Vaevalt ühe rahva endaisoleerimine talle mingit õnne tookski, sest see tähendaks enda väljalülitamist kultuuri üldarengust, langemist traditsionalismi ja stagnatsiooni, nagu näiteks on sündinud India ja Tiibetiga. Maailma üldarenguga sammu pidamine on […]
“Muutudes endaks jääda”
Valik meenutusi, artikleid, uurimusi Aeg muutub ja inimesed koos ajaga. Kuidas säilitada oma põhiväärtusi ja kuidas muutudes endaks jääda – see mõte läbib kogu raamatut, alates I peatüki eluloolistest meenutustest kuni väikerahvaste ja nende kultuuride ellujäämist puudutava publitsistikani lõpupeatükis. Viimast tuleb mõista omas ajas. Ometi kestavad paljud probleemid üle aegade. Jäägem eestlasteks ka eurooplastena, säilitagem […]
