“Söömine-joomine keskaegses Tallinnas”
Söömine ja joomine on inimelu kõige loomulikum ning lahutamatum koostisosa, kuid ajaloolane näeb selles väärtuslikku ja tänuväärset uurimisobjekti. Just argielu ja -kultuuri uurimise ning avamise kaudu on ajalooteadus viimase sajandi jooksul oma piire märgatavalt laiendanud, kujundanud arusaama ajaloost kui inimeste ajaloost. Tallinna Linnaarhiivis säilitatavatele dokumentidele tuginev raamat keskaja tallinlase toitumiskultuurist viib lugeja tähtsate poliitiliste sündmuste […]
“Taani ristisõjad – sõda ja misjon Läänemere ääres”
Taani keskaja ristisõdijate ajalugu on mitmes mõttes huvitav. Nende vägiteod Lähis-Idas kõrvetaval liival ja päikesekuumadel kaljudel, võitlus vesistes metsades ja soodes vendide vastu teisel pool Läänemerd, Eestimaa vallutamine uue ristilipu Dannebrogi all – kõik see on jutustustes kandunud edasi meie aega ning põlvkonnalt põlvkonnale. Vaevalt on need lood sellest halvemaks läinud ning suur hulk ajaloolasi […]
“Tagaaetav: tõsielusugemetega jutustus”
Raamatus kirjeldatakse Läänemaa Velise valla talupoegade võitlust käesoleva sajandi algul mõisnike ja tsaariametnike vägivalla vastu. Jutustuse peategelaseks on kaks tugevat Jürit – Sinika talu perepoeg Jüri Laube ja maadleja Georg Lurich ehk tugev Jüri. … Käesoleva raamatu olen kokku seadnud Läänemaal, Sinika talus kuuldud juttude põhjal. Seal, vanaema Mari, tädide Anne ja Tiina ning tema […]
“Tallinn (Reval) keskajal. Linnaehitus 13.-14. sajandil”
Teos käsitleb Tallinna (Revali) vanimat kujunemislugu ajaloolis-topograafilisel foonil. Lähemalt vaadeldakse linna vallutamist 1219 Taani kuninga Valdemar II poolt; Lyndanise linnuse, I ja II Taanilinnuse, Mõõgavendade linnuse ja Liivi ordu lossi kujunemist; uuritakse kuninga Erik V ja leskkuninganna Margarethe käsul rajatud linnakindlustusi, samuti nende edasist täiendamist kuningas Erik VII käsul; vaadeldakse ka kloostrite, kirikute jm. ehitiste […]
“Tallinna dominiiklaste klooster”
Tallinnas Vene tänavas, paarikümne sammu kaugusel pulbitsevast südalinnast paiknevad dominikaanlaste Püha Katariina kloostri varemed. Kloostrihoonestik, sajandeid ka Mungahooviks nimetatud paik, oli kloostri tegevuse ajal, aastail 1246-1525, rahvale juurdepääsmatu. Erandiks oli kloostri kirik, mis jutluskirikuna oli avatud kõigile. Pärast kloostri likvideerimist oli Mongahoovis linna relvaladu, mistõttu see paik jäi edasigi suletuks umbes kahe ja poole sajandi […]
“Tallinna etikukivid”
Paljud Tallinna vanalinna arhitektuuri uurijad väidavad, et tänaval, keskaegse elamu peasissekäigu ees asetses kõrge etik. Kahel pool etikule tõusvat treppi seisid etikukivid – kõrged kivitahvlid, mis kandsid tavaliselt majaomaniku peremärki või vappi. Etikul tavatseti istuda ja jõudeaega veeta. Juba 19. sajandi autorid kirjutavad etikutest kui minevikuasjadest, mida enam ei ole ja millest on vähe teada. […]
“Tallinna keskaegsed kindlustused”
Käesoleva töö otseseks uurimisobjektiks on Tallinna all-linna keskaegse kindlustusvööndi planeering ja arhitektuur oma ajaloolises arengus. Näiliselt küllaltki kitsas probleem, hõlmab see vanalinnast kui süsteemsest tervikust siiski soliidse osa.
“Tallinna keskaegsed kindlustustornid”
Paul Luhteini tinalõiked aastaist 1984-1987. 25 graafilist lehte. Tekst eesti, vene ja inglise keeles.
“Tallinna meditsiin XIX sajandist kuni 1917.a”
Oma kolmandas Tallinna vanemat meditsiiniajalugu käsitlevas monograafias viib autor lugeja ajajärku, mida meie arstiteaduse mineviku uurijad veel suhteliselt vähe on kirjeldanud. Ja eks küsi nii mõnigi ostja, kelle pilk raamatukaupluses jääb püsima sellele trükisele: “Kus on siin antiikaja romantika, kus keskaja kolbapiiritused ja kupusarved?” Kuid kas tasub unustada, et just möödunud sajandil heitis meie tervishoiuorganisatsioon […]
“Tallinna sepis”
Keskaegne Tallinn. Jõukas, vitaalne hansalinn. Võimas sõjalis-kaubanduslik keskus Põhja-Euroopas. Sajandite vältel koondus linna rikkust ja vara ning kunstimeistreid, kelle looming leidis hindamist ligidal ja kaugel. Peaaegu iga hoone Tallinna vanalinnas peidab oma uste taga arvukalt dekoratiiv- ja tarbekunstiteoseid, mis lisavad keskaegse Tallinna portreele hulgaliselt meeleolukaid nüansse. Linna jõukuse ja tähtsuse kiire kasv lõi soodsa pinna […]
“Talude päriseksostmine Pärnumaa andmestiku põhjal”
Talude müümine […] tuli kui tuulte pööris, mis rahva meeled segamini ajas. Paljud ei suutnud ära seedida, kuidas võimalik on midagi müüa või osta, mida mitte tasku pista, ehk aisa külge siduda ja koju viia ei saa – asja arvati selgeks petmiseks, millega saksad rahva seest viimast rasva välja pigistada tahavad. Küsiti õpetaja tuvate linna […]
“Talude päriseksostmise aegu”
Lugejale Ajaloolase töö mõistmiseks oleks lugejal kasulik veidi mõelda selle üle, kuidast ta ise tunnetab teda ümbritsevat elu ja selle sotsiaalpoliitilist arengut. Teavet näib ju tulevat küllaga – ajalehtede, raadio ja televisiooni kaudu – nii et kõike on isegi võimatu haarata. Ja siiski tunnetab tavaline kodanik, et andmed on vasturääkivad ning kõige olulisemate sündmuste ja […]
“Talurahva mõisavastane võitlus Eestis. Põhjasõja esimesel poolel 1700-1710”
Eesti talurahva antifeodaalse võitluse ajaloos kuulub tähelepanuväärne koht Põhjasõja aastatele. Raskesti kannatades Rootsi sõjakoormiste, mõisarõhumise ja laastava sõjategevuse all, ei jäänud eesti talupoeg sugugi mitte alati passiivseks kannatajaks, vaid püüdis oma olukorda ise parandada rõhujatele vastu hakates. Mõisnike seljataga seisva Rootsi koloniaalvõimu sunniaparaadi nõrgenemine sõjas Saksi ja Venemaaga lisas talupoegadele julgust vastuhakkamiseks. Nii kujunesid Põhjasõja […]
“Talurahvaliikumine Eestis aastail 1845-1848 I ja II. 2 raamatut”
Dokumentide kogumik Käesolev dokumentide kogumik on otseseks jätkuks mõne aasta eest ilmunule, milles avaldati 1840. aastate talurahvaliikumise kõrglaine kirjasõnalisi jäädvustusi. Neis kajastus rahva laiaulatuslik rahulolematus, mille olid esile kutsunud ahistav majanduslik olukord, mitmesugused sotsiaalsed ja õiguslikud põhjused ning ajendid. Vabastati ju talurahvas 1819. aasta seadusega pärisorjusest, kuid tema haritava maa piiramatu omandiõigus anti mõisnikele, kellelt […]
“Talurahvarahutused Eestis. Mahtra sõda.”
… Sellise suure ajaloolise draama nagu 1858. aasta talurahvarahutuste käsitlemisele asumisel tuleb eelkõige püüda anda teatud ülevaade tema tegelastest ja sellest olukorrast, milles nad tegutsesid. Seda ülesannet teenivad käesoleva töö II ja osalt III peatükk. Esimeses neist on käsitletud ühiskondlik-majanduslikku arengut Eesti alal XIX sajandi esimesel poole. On püütud näidata, mida kujutas endast teoorjus, mille […]
“Teine elu”
Kultuuriväärtuste restaureerimisest J. Kahk – eessõna asemel V. Raam – Pirita kloostri varemete minevikust ja tulevikust H. Üprus – ühe kvartali miljööpilt ja selle ajaloolised põhjused (Tallinna vanalinna regenereerimise teemadel) T. Böckler – Tallinna raekoja restaureerimine F. Tomps – Eesti talurahva arhitektuurimälestised J. Kaljundi – Narva – kindlustusarhitektuuri muuseum A. Lääne, J. Selirand – kolm […]
“Uut maad otsimas”
Sisukord – Ümberasumisliikumise eelduste kujunemisest Eestis – Ümberasumismeeleolude kujunemine talupoegade hulgas XIX sajandi teisel veerandil – Esimesi ümberasumiskatseid 1835-1859 – Laialdane ümberasumisliikumine Tartu- ja Võrumaal 1860 – Liikumise levimine Põhja-Eestis 1860 – Liikumine uutele teedele – Aasta 1861 – Liikumise vaibumine – Üldjooni
“Valge kotka tiiva all. Poola võim eestlaste maal 16.–17. sajandil”
Enn Tarvel (1932–2021) on üks Eesti ajalookirjanduse suurkujusid, kelle uurijatee algas ja lõppes Poola võimuperioodi uurimisega Eesti ajaloos. Raamat “Valge kotka tiiva all” valmis autori elu viimasel kolmel aastal ja päris valmis käsikiri kahjuks ei saanudki. Ometi pakub see esimest korda süsteemse eestikeelse ülevaate sellest, kuidas toimus Liivimaa, eeskätt Lõuna-Eesti alade liitmine Poolaga 1560. aastatel […]
“Vana-Pärnu kinnisturaamat 1451-1599”
Ulatusliku Pärnu jõgikonna suudmes asuva Pärnu linna jagavad Pärnu ja Sauga jõgi kolme ossa. Territooriumilt kõige väiksem neist asub Pärnu lahe ning Sauga jõe vahel. Kaugemas minevikus omas just see osa teistega võrreldes tunduvalt suuremaid looduslikke eeldusi asula rajamiseks. Ja kui araablane Idrisi umbes 1154. a. koostas Sitsiilias oma tuntud käsikirja ning selles märkis, et […]
“Vene impeerium ja rahvuslus”
Moderniseerimise strateegiad See raamat räägib paljurahvuselise Vene maailmariigi kaasajastamise strateegiatest hilise impeeriumi perioodil mõisteloo, metodoloogia ja historiograafia kontekstis. Valitseva eliidi vaatepunkt taotles ühtlustatud ja keskustatud riiki, kõikjal Vene mõju ja kohaloleku tugevdamist ning alahindas mitmekesisust. Mittevene rahvuslikud liikumised ääremaadel arendasid oma eripärast keeleliskultuurilist identiteeti ja taotlesid üha rohkem iseotsustamise õigust, mis saigi saatuslikuks Romanovite impeeriumile. […]
