“Kõigepühama Jumalasünnitaja Uinumise kiriku kroonika”
Käesolevas väljaandes tuleb esmakordselt avaldamisele “Kõigepühama Jumalasünnitaja kiriku kroonika” täielik tekst. See kirik oli esimene pühakoda Jumalasünnitajamäel (praegu Nikolo-Arseniose kirik kloostrikalmistul). Kroonikakirjeldus hõlmab aastaid 1885-1892, jutustades 1885. aastal asutatud Pühtitsa koguduse elust Vene impeeriumi Balti äärealal, õigeusklike julmast tagakiusamisest neil aastail ja 1891. aastal selle kiriku juurde loodud Jumalaema Uinumise õeskonna eksistentis algusest. Väljaandes on […]
“Kolm isamaa kõnet.” 2 raamatut ühtses paberümbrises.
I Raamat – “Kolm isamaa kõnet” Kriitiline väljaanne käsikirjast kommentaaride ja järelsõnaga. Käesolev faksimiile-väljaanne Carl Robert Jakobsoni “Kolmest isamaa kõnest” taotleb mitut eesmärki: anda asjahuvilisele kätte autentne algallikas, hoida väärtuslik käsikiri ära kulumisohust ja lähendada teose autorit tema autograafi kaudu laiemale lugejakonnale. “Kolm isamaa kõnet” on kahtlemata eesti ärkamisliikumise ideoloogiline põhidokument. See koosneb kolmest kõnest, […]
“Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas”
Eestlased ja lätlased Rootsi armees, nähtuna sotsiaal-majanduslike muutuste taustal 17. sajandi lõpul – 18. sajandi alguses. Sisukord: Sissejuhatus. Probleemiasetus. Allikad ja historiograafia. Karl XI isevalitsuse algus ja autokraatlikud riigireformid. Mõisate reduktsioon Eesti- ja Liivimaal. Põhjasõja algus. Uute väeosade loomine. Värvatud väed, maatragunite eskadronid ja maakaitsevägi 1700. aastal. Eestimaa maarügemendid ja Liivimaa maapataljonid (maamiilits) 1701.-1710. aastal. […]
“Kultuurisillad ja revolutsioonituuled”
Helsingi eesti kogukond 20. sajandi alguses 20. sajandi algul tegutses Helsingis eesti kogukond, kuhu kuulus käsitöölisi, ettevõtjaid, teenijaid ja töömehi, aga ka üliõpilasi, kirjanikke, kunstnikke ja poliitikuid. Osa neist oli sõitnud sinna õppima, osa otsis pelgupaika 1905. aasta revolutsiooni eest. Iseseisva Eesti poliitika- ja kultuurieliit tutvus Soomega juba varakult, leides sealt inspireeriva keskkonna ja poliitilise […]
“Kümme keskaegset tallinlast”
“Keskaegsed mereteed Baltikumi” Hain Rebas 1980 “Keskaja Euroopa kultuur” Jacques Le Goff 2001 “Keskaja inimene” Jacques Le Goff 2002 “Keskaja inimese maailmapilt” Aron Gurevitš 1992 “Keskaja köök” Hannele Klemettilä 2008 “Keskaja sügis” Johan Huizinga 2007 “Kümme keskaegset tallinnlast” T. Kala, J. Kreem, A. Mänd 2006 “Raha või elu” Jacques Le Goff 2001 “Söömine-joomine keskaegses Tallinnas” […]
“Kuningamäng ärkamisaja koidikul”
“Kuningamäng” oli pärisorjuslike talupoegade kaardimäng, milles iga mängu järel vahetati rolle. Mängijate nimetuste – kuningas, kindral, kubjas, vanem talupoeg ja noorem talupoeg – taha on raamatu autor filosoofiadoktor Aldur Vunk loonud koondkujud 18. ja 19. sajandil Liivimaa kubermangus reaalselt elanud perekondadest. Läbi mitme põlvkonna ulatuvad Jochmannide, Martensite, Luigade ja Schwanide perekonnalood viivad ka lugeja läbi […]
“Liivimaa ajaloo lühiülevaade”
Dionysius Fabriciuse “Liivimaa ajaloo lühiülevaade neljas osas aastast tuhat ükssada viiskümmend kaheksa kuni aastani 1610” ilmub eestikeelses tõlkes esimest korda. Selle ajaraamatu autor oli 17. sajandi algul katoliku kiriku praost Viljandis. Teos jutustab üksikasjalisemalt Poola aja sündmustest Liivimaal, eriti 1600. aastal vallapääsenud Poola-Rootsi sõjast. Ta teeb seda Poola poliitika ja katoliku kiriku vaatekohast ning sellisena […]
“Liivimaa kroonika II”
Järelsõna Kroonikate ehk ajaraamatute avaldamine on meie keeles alles vähe kultiveeritud ala. Peale Läti Hindriku kroonika ei olegi meil õieti veel muid sarnaseid ajaloo-allikaid ilmunud. Eesti kirjanduses on puudunud tänini veel niihästi Rossowi ja Hiärni kui ka Relchi meile nii tähelepandavad tööd. Ja ometi sisaldavad need ajaloo-allikad huvitavaid ning kindlaid tõsiasju meie kodumaa mineviku tundmaõppimises. […]
“Liivimaa provintsi kroonika”
Tallinna Pühavaimu kiriku pastori Balthasar Russowi (u 1536–1600) alamsaksakeelne „Liivimaa provintsi kroonika“ (trükitud 1578, 1584) on aastasadu kujundanud nii Eesti- kui Liivimaa ning kogu Baltikumi 16. sajandi ajaloo käsitlust. Kroonika on Liivimaa sõja (1558–1583) ajaloo üks tähtsamaid ja tuntumaid allikaid, millest saab lugeda ka 16. sajandi Tallinna põnevat ja usaldusväärset lähiajalugu, mille pani kirja pastor […]
“Litteraria” nr 2
Eesti kirjandusloo allikmaterjale. Vihik nr 2. Jaan Anveldi kirjavahetusi aastaist 1904-1914. Retsenseerinud dots., ajalookand. L. Eringson (TRÜ) ja P. Olesk (Kirjandusmuuseum).
“Loomad keskaegse Liivimaa ühiskonnas ja kunstis”
Esmakordselt on Eesti keskaja ajaloo näitelavale tõstetud loomad – nii reaalselt eksisteerinud kui ka fantastilised elukad. Käsitletakse inimeste suhtumist loomadesse, loomade mitmesuguseid kasutusviise ning loomade kujutamist ja nende sümboolseid tähendusi kunstis. Raamatust saab teada, kuidas reguleeriti loomadega seonduvat keskaegsetes õigusnormides, milline oli hobuste roll Saksa ordus, milliseid eksootilisi ja kodumaiseid loomi valiti diplomaatilisteks kingitusteks, milline […]
“Maakaitseväekohustus Balti kubermangudes 19. sajandi 1. poolel (1806-1856)”
Põhjasõja ajal liideti endised Rootsi Läänemereprovintsid kujuneva Vene impeeriumi koosseisu (1710), millega omakorda kaasnes Eesti ala (laiemalt Eesti- ja Liivimaa kubermangule) lülitamine tsaaririigi sõjaväesüsteemi. Sõjaajaloolisest aspektist vaadatuna on see protsess, laiemalt aga kogu Vene aeg meie ajalookirjanduses seni paljuski läbi uurimata. Üheks selliseks läbiuurimata valdkonnaks on tsaariaegse sõjaväekohustuse ajalugu Eestis, mis Balti erikorra raames omas […]
“Mercuriuse ja Marsi vahel. Hansalinn Tallinn Rootsi riigi haardes. 1561–1632”
1561. aasta 6. juunil, kui Tallinna raad ja kodanikkond kuningas Erik XIV-le ja Rootsi kroonile truudust vandusid, pöörati vana hansalinna ajaloos uus lehekülg. Tallinlased olid täis lootust, et uus käskija, kes võttis nad oma kaitse alla, aitab taastada Vene-Liivimaa sõja tõttu peatunud majandustegevuse ja linna monopoolse seisundi Soome lahe kaubanduses Venemaaga. Nagu järgnevad aastad näitasid, […]
“Meretagune maa. Rootsi aeg Eestis 1561-1710”
1561. aasta juunis langes Tallinn koos lähiümbrusega Rootsi võimu alla. See tähendas ühtlasi Rootsi suurriigi algust. Rootsi aeg kestis Eesti alal poolteist sajandit, kuni 1710. aastani. Tegemist oli dramaatilise ajajärguga, mida täitsid mitmed sõjad, näljahädad ja katkuepideemiad. Samal ajal viidi nii hariduse, kiriku- ja kohtukorralduses kui ka põllumajanduses läbi reforme. Suhetes Eesti- ja Liivimaa ning […]
“Minu mälestusi Eestimaa kubernerina”
Eestimaa kuberner, tõeline riiginõunik Aleksei Bellegarde sündis 24. novembril 1861 Orjolis prantsuse päritolu kindrali pojana. Riias advokaadiks olnud Bellegarde määrati Liivimaa kubermangu prokuröriks ja Riia ringkonnakohtu abiprokuröriks. Aastail 1901-1902 oli ta Liivimaa abikuberner ja 1902-1905 Eestimaa kuberner, nimetati siis Peterburis senaatoriks ja trükiasjade peavalitsuse ülemaks ning jõudis Tallinnast lahkuda enne 1905. a sügise veriseid sündmusi. […]
“Minu vanaisa Eduard Ritsoni mälestused I maailmasõjast”
Käesoleva raamatu kaante vahelt leiad minu vanaisa, dr. Eduard Ritsoni (eestindatult Ritso), mälestused Esimesest Maailmasõjast. Eduard Ritson sündis 1. mail 1889 Viljandimaal Paistu vallas ja suri 24. veebruaril 1967 Rakveres. Ta õppis Riia Reaalkoolis ja Kiievi Ülikoolis arstiks. 15. novembril 1914 võeti tsaariarmeesse. I Maailmasõjas teenis rindearstina Ukrainas ja Rumeenias, jätkates sõjakeerises õpinguid ning lõpetades […]
“Näljaabi Liivi- ja Eestimaal 17. sajandist 19. sajandi alguseni”
Küsimus, kust ja kuivõrd leiab Liivi- ja Eestimaa talupoeg hätta sattumise korral abi, on senise kirjasõnas kõige enam arutluse all olnud kaasaegsete endi poolt 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi esimesel poolel, mil talupoegade majanduslik olukord leidis agraarreformide üle peetavates diskussioonides palju tähelepanu. 20. sajandil alguse saanud teaduslikus ajalookirjutuses on seevastu eesti ja läti talupoegade […]
“Niguliste kirik”
Ehituskunstiajalooline ülevaade. Üleliidulise tähtsusega ehitismälestiseks tunnistatud Niguliste kirik on kujunenud välja paljude sajandite (13.-18. sajand) ning mitmete stiiliperioodide (varagootikast kuni hilisbarokini) vältel. Kunstiteadlasest autor annab brošüüris üksikasjalise ülevaate kiriku ehitusloost kuni selle restaureerimiseni ja kujundamiseni muuseumiks-kontserdisaaliks. Taskuformaat.
“Nikolai von Sivers ja Soosaare”
Sari: Põltsamaa ajaloo vihikud 2 Kirjutised Soosaare mõisa omaniku Nikolai von Siversi tegevusest soode parandamisel 20. sajandi algul Eessõna Jätkame endisaegsete tekstide taasavaldamist. Johannes Hoppe kirjeldab maastikku teel Põltsamaalt Soosarde 20. sajandi algul, Nikolai von Sivers annab aru oma tegevusest ja edusammudest Soosaare mõisa soode ümberkujundamisel. Imestamisväärne on selle mehe töötahe, visadus ja teaduslik täpsus […]
“Oberpahleni ajaloost ja tööstuslikust õitseajast”
Sari: Põltsamaa ajaloo vihikud Kirjutised Oberpahleni komtuur- ja piirkonna ning lossiümbruse vanemast ajaloost. Saja-aastatagused meenutuslood Oberpahleni tööstuslikust õitseajast 1750-1792 Ajalooline ettekanne, mille pidas 8. detsembril 1891 F. Amelung. Dorpat. C. Mattieseni trükikoda ja kirjastus 1892.
