“Eesti kunstist ja kunstikäsitusest 19. sajandi lõpust kuni aastani 1916”
Vaadeldavasse ajavahemikku langeb eesti kultuuri ja kultuurielu (ka kunstielu) järsk tõus, selle hulgas eesti moodsa kunsti sünd ja arengu esimesed etapid, koos sellega perioodikas avaldatud kunstialaste mõtteavalduste arvu kiire kasv, reageerimine uuele, professionaliseerumine. Võrreldes eelnenuga, võib seda nimetada murranguks, võrreldes Lääne-Euroopa ja vene modernse kunsti, kunstikäsituse ja kunstieluga, püüdeks järele jõuda, saada võrdväärseks osaks Lääne-Euroopa […]
“Eesti linnarahvastik 18. sajandil”
Eesti ajaloolane professor dr. phil. Raimo Pullat on sündinud 1935. aastal Tallinnas ja tegutsenud peamiselt Eesti linnade ajaloo uurijana (periood 18. sajandi algusest tänaseni). Tänapäeva teadusele ja kogu meie maailmamõistmisele on omane käsitleda nähtusi süsteemselt, sisemiste seoste ja funktsioonide avamise kaudu. Selline lähenemisviis on avardanud ka linnaajaloo ja linnarahvastiku ajaloo tundmaõppimist, ajaloolise arengu eri külgede […]
“Eesti mees Vene kroonus”
Kogumiku “Eesti mees Vene kroonus” teine täiendatud ja parandatud väljaanne koondab valiku Tõnu Tannbergi eri aegadel kirjutatud uurimusi, mis on pühendatud sõjaväekohustuse ajaloole Balti kubermangudes. Esimeses osas on üldisemad käsitlused Eesti ala Vene impeeriumi sõjaväesüsteemi kaasamisest. Teine osa sisaldab detailsemaid uurimusi maakaitseväe loomisest, Krimmi sõja mõjust Balti kubermangudele ja I maailmasõja puhkemisega kaasnenud mobilisatsioonidest. Kolmas […]
“Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve vältel”
Eesti rahvusliku liikumise tegelane, arst ja riiginõunik HEINRICH ROSENTHAL sündis 7. juulil 1846 Tartus saksastunud eestlasest rätsepmeistri pojana. Ta abiellus Johann Voldemar Jannseni tütre Eugeniega ja pöördus ilmselt just tänu sellele tagasi eesti rahva rüppe. Rosenthal õppis Tartu kreisikoolis ja gümnaasiumis, lõpetas 1971.a Tartu ülikooli arstiteaduskonna, oli õpingute ajal ka eesti üliõpilaste koondajaid ja Eesti […]
“Eesti rahvusriik”
Ideed ja lahendused: ärkamisajast Eesti Vabariigi sünnini. “Käesolevas raamatus on püütud anda ülevaade Venemaa haldusprovintsi – Eestljandskaja gubernija, Eestimaa kubermangu – ajaloolisest transformeerumisest rahvusriigiks. Tahan tulla selle raamatuga kõigi seniste käsitluste kõrvale lootuses, et see sisaldab lugeja jaoks täiendavat teavet meie maa ja rahva ajaloost (üle) eelmise sajandi lõpu- ja selle (eelmise) sajandi alguskümnendeil.” – […]
“Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561–1798”
SCRIPTA ARCHIVI HISTORICI ESTONIAE Uurimus on valminud ETF grandiprojekti nr 3623 ja ETKN projekti nr 0362484/Bs03 toetusel ning kaalukamat osa allikandmete kogumise reisidest toetas sihtasutus Volkswagenstiftung.
“Eestlased ilmasõjas”
Sõdurite kirju, päevikuid ja mälestusi Esimesest maailmasõjast See raamat kõneleb Esimesest maailmasõjast (1914-1918) ehk tollases kõnepruugis ilmasõjast, tuginedes sellesse hiigelheitlusse kaasatud eesti sõdurite mälestustele, päevikutele ja kirjadele. Seega on kõnesoleva allikapublikatsiooni huviorbiidis Vene armee ridades väeteenistuskohustust täitev tavaline lihtsõdur oma igapäevaste tegemiste, murede ja rõõmudega “Suure Europa sõja” lahinguväljadel, tagalas ja ka vangilaagrites. Mäluasutustes ja […]
“Esimesed Eesti raamatud”
Kirjaoskuse omandamine ja omakeelse trükitud raamatu ilmumine on olnud pöördelise tähtsusega sündmus iga rahva elus. Kiri võimaldas teadmisi, oskusi ja mõtteid talletada, trükitud raamat teha neid paljudele kättesaadavaks. Esimesed kindlad teated eestlastest kirjaoskajate ja järelikult ka eestikeelsete kirjatekstide kohta pärinevad XII sajandist. 1165. aastal eestlaste piiskopiks määratud Fulcole anti abiks eestlasest munk Nicolaus Stavangeri kloostrist, […]
“Henriku Liivimaa kroonika”
“Henriku Liivimaa kroonika” on muistse vabadusvõitluse ja ristisõja aja olulisim ajalooallikas. Kuigi tegemist pole romaaniga, võib teost pidada keskaegses ladinakeelses kirjanduses väljapaistvaks ka rahvusvahelises võrdluses. Just sellest tekstist pärinevad paljud hilisemad stereotüüpsed ajalookangelaste ja -vaenlaste kuvandid, millele eestlaste rahvusteadvus on saanud tugineda. Kroonika katab aastad 1184-1227. Teada on kroonika tõlked saksa, soome, vene, läti, leedu, […]
“Henriku Liivimaa kroonika”
Henriku Liivimaa kroonika käsitleb eestlaste ja liivlaste ristiusustamist 12. sajandi lõpust Eesti alade täieliku vallutamiseni 1227. aastal, olles kohaliku ajaloo vanima kroonikana tähtsaim allikas muistsete eestlaste vabadusvõitluse kohta.
“Henriku Liivimaa kroonika”
Tõlkinud Richard Kleis Toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel … Kroonika sisuks on jutustus liivlaste, latgalite ja eestlaste vägivaldsest ristiusustamisest. Sellele põhiteemale on kõik allutatud. Henrik jälgib ainult Riia kiriku võitlust ja võitu paganate ning kõigi neitsi Maarjale pühendatud maa vaenlaste vastu. Tema käsituses on see õiglane sõda paganate vastu. Ristisõdade-aegne religioosne filosoofia kasutas kirikuisa Augustinuse […]
“Ideed ja ühiskond”
Balti provintside mõtte- ja kultuuriloost 18.-19. sajandil Käesolevasse artiklikogumikku on koondatud 11 artiklit Indrek Jürjo esimesest, peamisest uurimisvaldkonnast. Peaaegu kõik need on ilmunud või ilmumas saksa keeles, ainult üks prantsuse keeles. See selgitab ja õigustab nende taasavaldamist eesti keeles, kättesaadavamaks tegemist kodumaisele lugejale. Ühtlasi iseloomustab see hästi Indrek Jürjot kui baltisaksa mentaliteedi- ja kultuuriajaloo (Geistes- […]
“Jõulud Vigalas. 1905. a Läänemaal”
Eesti kirjanik ja ajakirjanik Mihkel Aitsam (1877-1953) oli Läänemaa Vigala valla mees, kes noorena sattus 1905. a sündmuste keskmesse. Selle raamatu kirjutamiseks tegi Aitsam uurimistööd ligikaudu 30 aastat. Lisaks isiklike läbielamiste kirjapanekule intervjueeris ta sündmustes osalenuid ja kasutas kõiki toona kättesaadavaid arhiiviallikaid. Kõik algas sellest, et Aitsami isa läks vastuollu Vigala mõisahärra parun Bernhard von […]
“Juhtumised suures euroopa sõjas 1914.-1918. aastal”
Läbi elatud juhtumised mälestuseks kirja pannud Kustas Viitman Viitmanni mälestuste avaldamise üks ajendeid on sajandi möödumine Esimese maailmasõja algusest. Selle puhul peeti Euroopas ja kogu maailmas hulgaliselt konverentse ning avaldati teoseid, et mõtestada konflikti, mis kaheldamatult muutis ja mõjutas 20. sajandi ajaloo kulgu enam kui mõni muu konflikt. See tõdemus kehtib ka Eesti ja eestlaste […]
“Jüriöö”
Ajaloodoktor professor Sulev Vahtre raamat Eesti vanema ajaloo ühest kõige tuntumast sündmusest – Jüriöö ülestõusust. Suhteliselt põhjalikumalt on käsitletud ülestõusu eellugu ja algust. Mõeldud lugemiseks kõigile ajaloohuvilistele ja täiendavaks lektüüriks Eesti ajaloo õppimisel koolides.
“Kaks laulupidu”
Käesolev teos on jätkuks autori monograafilisele uurimusele “Esimene Eesti üldlaulupidu 1869” ning on koostatud samu põhimõtteid järgides ja enam-vähem samasugust mahtu arvestades. Sisukord: I. Eesti koori- ja orkestrimuusika arengust 1870-ndail aastail II. Teine üldlaulupidu 1879. aastal Tartus III. Kolmas üldlaulupidu 1880. aastal Tallinnas (paberkaaned kulunud)
“Karl August Hermanni päevik”
XIX sajandi viimase veerandi ja XX sajandi algaastate eesti kultuurielu üks alustalasid, mitmekülgsete huvide ja tohutu tegevushaardega mees, filosoofiadoktor K. A. Hermann pidas 17.-20. eluaastani päevikut, mille nüüd, mõnda aega hiljem, kirjutas lõpuni professor Artur Vahter.
“Karl Menning ja teater “Vanemuine””
Käesolev töö hõlmab lühiajalist (1906-1914), ent siiski olulist ajajärku “Vanemuise” teatri ajaloost, perioodi, mida me tavatseme nimetada üldisemas mõttes Karl Menningu teatriks. Teatriajaloolase ja -publitsisti sulest, rikkalikule arhiivimaterjalile toetuv monograafia meie esimesest professionaalsest teatrijuhist, kutseteatri rajajast Karl Menningust (1874-1941) võtab vaatluse alla tema elutöö “Vanemuise” teatris aastail 1906-1914, mis siin pandi kindel algus psühholoogilise realismi […]
“Katkenud laul. Pirita klooster 1407-1607”
Raamat võtab kokku ja asetab üldisemale taustale kõik, mida me seni teame Pirita kloostri kohta – alates püha Birgittaga seotud imeteost Põhja-Eesti rannavetes. Juttu tuleb kloostri asutamise tagamaadest, kloostrikompleksi ehitusest, kirikuteenistustest, pea lõppematust laulust, mis birgitiinide kloostreis kõlas, konventide igapäevaelust, maavaldustest ja majandustegevusest, tülidest naabritega – sealhulgas Tallinna raega, kellele ei meeldinud sugugi kloostri juures […]
“Koidulauliku valgel”
Kui meie tänasele lugejale ulatada raamat uurimustega vanemast kirjandusest, siis täis usaldust tema ajaloolise mõtlemise reipusesse. Ühtlasi eeldades tunnetust, et ammuolnuski on uut, edasiviivat ja aegumatut ja justkui tänapäeval sündinut. Käesolevate kaante vahele on kokku pandud valik artikleid ja uurimusi paljude aastate kestelt (1958-1978), valdavas osas Koidula-teemalisi. Need on õieti eeltööd, kuhu tuli sukelduda – […]
