“1 (32) Rahvusarhiivi toimetised. Kroonikast epitaafini”
Eesti- ja Liivimaa varauusaegsest haridus- ja kultuurielust Sisukord Katre Kaju / Eesti- ja Liivimaa varauusaegsest haridus- ja kultuurielust. Kuraditosin vaadet Kari Tarkiainen / Petrus Petrejus ja Liivimaa ajalugu Janet Laidla / “Auväärsetele, lugupeetavatele, kõrgesti õpetatud härradele…”: võimu ja ajalookirjutuse suhetest varauusaegsel Eesti-, Liivi- ja Kuramaal Martin Klöker / Vastukarva silitades. “Poliitilised” eesmärgid 17. sajandi Vana-Liivimaa […]
“17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule”
Käesolev kogumik sisaldab kõik praegusel ajal teada olevad eestikeelsed juhuluuletused XVII sajandist ja XVIII sajandi algusest. Et varasemad tekstide väljaanded, s. o. A. Saareste ja A. R. Cederbergi Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi (1927-31) – mis pakub küll hoopis laiema valiku ja peab silmas eeskätt keeleteaduslikke huve -, samuti G. Suitsu ja M. Lepiku Eesti […]
“1812. aasta Eestis ja Lätis”
1812. aasta sõjast on möödunud 178 aastat. Ilmunud on määratu hulk uurimusi, raamatuid, artikleid jms. selle sündmuse kõikvõimalike aspektide kohta. Läbi aegade on 1812. aasta inspireerinud ajaloolasi, kirjanikke, kunstnikke, muusikuid. 1812. aasta sõda sissetungija vastu ja sellele järgnenud Napoleoni-vastased välismaa sõjakäigud põhjustasid üldse murrangu Vene ühiskonna mõttemaailmas. A. Herzen kirjutas, et “1812. aastast algab meie […]
“1905. aasta Eestis. Massiliikumine ja vägivald maal. Sotsialistid ja terroristid. Mälestused. 3 raamatut”
1905. aasta revolutsioon oli pöördepunktiks eesti rahva ajaloos, andes võimsa tõuke ühiskonna uuenemisele ja valmistades ette teed Eesti riiklikule iseseisvusele. Esimest korda haaras võitlus vabaduse eest suuri inimhulki linnas ja maal. Tsaarivalitsus surus rahvaliikumise maha massiivse sõjalis-politseilise terroriga, karistussalkade ja sõjakohtute käe läbi hukkus sadu inimesi. Raamat “Massiliikumine ja vägivald maal” See raamat räägib 1905. […]
“1905. aasta revolutsioon ja selle ohvrid Eestis”
Mihkel Aitsam (1877-1953) oli koduloouurija ja ajaloolane, ajakirjanik ja prosaist, kirjutanud ka näidendeid. Sündinud Läänemaal Vigala valla Sääla küla Aitsamaa talurentniku peres. Pärast Velise kihelkonnakooli lõpetamist täiendas õpihimuline noormees end iseõppimise teel. Juba kooliõpilasena saatis “Olevikku” lühemaid kirjutisi koduvallast, aastatel 1894-1903 kogus Vigalast Jakob Hurdale rahvaluulet. Aastast 1900 sai temast ajalehtede “Valgus”, “Teataja” ja “Uudised” […]
“2 (33) Rahvusarhiivi toimetised. Uutmoodi ja paremini!”
Ühiskondlikest muutustest 18. sajandil ja 19. sajandi algul Sisukord Saatesõna Triin Kröönström / Orbudekool Toompea eeslinnas kui pietistlike haridusuuenduste ilming Kairit Kaur / Maine rõõm Jumalas Mäetagusel. Baltisaksa loodusluule esimene suurem tulemine 18. sajandi keskpaiku Henning von Wistinghausen / Poliitilised ja ühiskondlikud muutused Eestimaal 18. ja 19. sajandi vahetusel Andres Andresen / Õigusliku järjepidevuse küsimusest […]
“Ado Grenzsteini lahkumine”
Peatükid meie ajakirjanduse ja tsensuuri ajaloost. Nagu Grenztein ise päevaraamatus jutustab, oli ta oma sada aforismi “Eesti küsimuse” kohta, mis ilmusid a. 1894 “Olevikus” ja siis ka eriraamatuna, esialgu kirjutand Liivimaa kuberneri Zinovjevi jaoks. Siin järgneva märgukirja, mis seni on üldsusele täiesti tundmatu, kirjutas Grenzstein a. 1896 Zinovjevi järeltulijale, kuberner Surovtsevile, et ka seda oma […]
“Ajaloo kasust”
Andres Dido (1855-1921) on meie esimesi rahvusvaheliste, riigipoliitiliste ja riigiõiguslike huvidega publitsiste. Ta on õppinud Proudhoni ja Bakunini sotsialismi, anarhismi ja föderalismi ideedest, tema vaatluste ja uurimuste aluseks on sotsioloogiline meetod. Ta on esimene läbinisti prantsuse kooliga haritlane – öelgem sotsioloog – eestlaste hulgast. Dido oli autokraatliku Venemaa vaenlane, kuivõrd see maa oli mõttevabaduse vaenlane. […]
“B. G. Forselius ja Eesti Rahvakooli algus”
Metoodiline materjal eesti keele ja ajaloo õpetajale. Bengt Gottfried Forselius rajas Eestis talurahva koolide võrgu. Temale kuulub koos Johann Hornungiga ka kõnekeelele läheneva kirjakeele loomine (seda tuntakse läinud sajandi keskkohast alates kui vana kirjaviisi). Ta kirjutas uusi kooliraamatuid ning rajas uutes rahvakoolides ja koolmeistreid ettevalmistavas koolis õpetuse uutele põhimõtetele. Seitsmeteistkümnendal sajandil elades tundis ta Kesk-Euroopas […]
“Birgitta – pühak ja prohvet”
/—/ Tallinna elanike hulgas on elav ja kallis Birgitta mälestus ning vana kloostri varemed on siiani elav tunnistus vaimsest ja kultuurilisest jõust, aga ka Vaimu väest, mis on meie päevini üle elanud lugematuid raskusi ja radikaalseid ühiskondlikke muutusi. /—/
“C. R. Jakobsoni teedest ja töödest”
Oma artiklite kogus käsitleb autor meie rahvusliku liikumise kodanlik-demokraatliku suuna juhi, publitsisti, kirjaniku ja pedagoogi Carl Robert Jakobsoni (1841-1882) elu ja tegevuse mõningaid lõike, tuginedes peamiselt viimasel ajal Kurgja talumuuseumi laegastest ilmsiks tulnud allikmaterjalidele. Kogumikus leiduvad artiklid on varem ilmunud ajakirjanduse veergudel. (Raamatus on endise omaniku nimi ja ostukuupäev)
“Eduard von Dellingshausen kodumaa teenistuses”
Eduard von Dellingshausen Eestimaa Rüütelkonna viimase peamehe Eduard von Dellinghauseni mälestusraamat annab huvitava ja põhjaliku ülevaate rüütelkonna ja selle juhtide tegevusest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Raamatut läbiv teema on baltisakslaste võitlus üha tugeneva keskvõimu surve (venestamise) vastu. Selles tugineti eriõigustele, mis olid saadud 1710. aastal, kui Peeter I liitis siinsed alad Venemaaga. […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 10(17). Uuenev Saaremaa kroonuküla (1841-1919)”
19. sajandil ja 20. sajandi alguses uuenes elu Eestis kõigis eluvaldkondades. Agraarsektoris tähendas see kapitalistlike suhete kehtestumist põllumajanduses ning talurahva järkjärgulist emantsipeerumist, mille eeldused oli loodud 19. sajandi vältel välja töötatud seadustega. Mõisa- ja talumajanduse ümberkujunemise raames teisenes mõisa-talu patriarhaalne suhe rahasuhteks ning tekkis mõisnikest suurmaaomanike kõrval talupoegades väikeomanike kiht, seni patriarhaalselt liigendunud talurahvas jagunes […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 21(28). Balti kirjasõna ja kultuurielu valgustusajastu peeglis”
Sisukord Saateks Mati Laur / Baltikum kui kultuuriruum 18. sajandil Thomas Taterka / Rahvas ja rahvad. Lätlastele ja eestlastele suunatud saksa rahvavalgustuse põhijooni Vene Läänemere-provintsides Liivi-, Kura- ja Eestimaal (1760-1840) Pauls Daija / Rahvuse avastamine ja ilmalik pööre Liivimaa läti kirjanduses 1760. aastatel Kairit Kaur / Baltisaksa aadlidaamid pärisorjusest. Kolm häält 18. sajandi lõpust Eipi […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 5 (12). Haapsalu kodanikeraamat 1496-1797”
Käesolev töö on katse rekonstrueerida arvatavasti Teise maailmasõja ajal kaduma läinud Haapsalu kodanikeraamatut. Läbi on töötatud mitmeid erinevaid allikaid. Seejuures tuleb tänu avaldada paljudele kolleegidele, kes on antud tööd täiendanud ja lihvinud. Eraldi tahaks tänada professor Helmut Piirimäed, kes kümme aastat tagasi juhatas mulle kätte 1691. aastast pärineva Haapsalu kodanike ja linnaelanike nimekirja ning leidis […]
“Eesti feldmarssalid”
Eesti sõjaajalugu hõlmab kõiki Eesti pinnal peetud sõdu ja relvakonflikte ning siit pärit sõdurite, ohvitseride, kindralite, admiralide ja marssalite tegemisi ka väljaspool Eestit. Jah, ka marssalite, sest Eestist pärit feldmarssaleid on olnud pea sama palju kui eestlastest kindraleid. Feldmarssali auastmeni jõudsid nad enemasti Rootsi, kuid ka Vene ja ühel juhul Saksa-Rooma keisririigi teenistuses. Ent peale […]
“Eesti ja eestlaste ajaloo allikad Vene arhiivis: Venemaa ajalooarhiiv (1801–1917)”
Meie rahva kirjalik mälu on mõneti laiem ja mitmekesisem kui oleme harjunud arvama. Raamatu autor, Tartu ülikooli kauaaegne arhiivinduse professor Aadu Must ilmestab raamatus tema poolt sageli korratud tõdemust, et Eesti ajaloo allikad on laiali meie maad erinevatel aegadel valitsenud riikide arhiivides. Raamat keskendub Venemaa ajalooarhiivi hoidlatesse talletatud Eesti ja eestlaste ajalugu käsitlevatele tsaaririigi perioodi […]
“Eesti kirjanduskriitika 1875-1900”
Tekstivalimik kajastab eesti kirjandusliku mõtte arengut möödunud sajandi viimasel veerandil. Kogumik sisaldab mahuka kommentaaride-osa ning annoteeritud nimeregistri ja on sellisena abivahendiks nii üliõpilastele kui ka teadustöötajaile. Paljud artiklid on oma probleemistiku, poeemilise esituslaadi ja omaaegse keeletarvituse tõttu ka laiemalt huvipakkuvad.
“Eesti kooli ajalugu” 1. köide
13. sajandist 1860. aastateni. Koguteose 1. köide hõlmab Eesti kooli ajalugu kõige varasemast ajast, s.o. haridusalgmete ja esimeste koolide tekkimisest Eesti alal 13. sajandil kuni rahvakoolide võrgu väljakujunemiseni 1860. aastail. Käsitletakse alg-, kesk- ja kutsekoolide asutamist ja koolivõrgu arengut, õppetöö materiaalse baasi kujunemist ja korraldust, õppekirjandust ja õppetöö sisu, õpilas- ja õpetajaskonda, pedagoogikahariduse ja pedagoogilise […]
“Eesti kunstisidemed Madalmaadega 15.-17. sajandil”
Sisukord Mai Levin / Sissejuatuseks Tiina Kala / Tallinna Linnaarhiivi allikad hiliskeskaegse Tallinna ja Madalmaade vahelistest suhetest Didier Martens / Brügge Lucia legendi meister. Kokkuvõte senisest uurimistööst ja uued hüpoteesid Helena Risthein / Kannatusaltarist ja frantsiskaanlusest. Altaritiibade välisküljed enne ülemaalimist Volker Ehlich / Jan Bormani Güstrow´ altari konserveerimis- ja restaureerimistööde senistest tulemustest Henno Tigane / […]
