“Eesti Vabadussõja poliitiline ajalugu”
Ja lõpuks siinne raamat, mis on jäänud “Eesti raamatute üldnimestikku” võtmata – “Eesti vabadussõja poliitiline ajalugu” (1925, 2. tr. 1929, autori nimeks Laamann!). Koos “Eesti lahkumisega Vene Riigist” on see “Eesti iseseisvuse sünni”, Laamani peateose eeltöö. Tegemist on Eesti kaitseväe kultuur-selgitustöö kursustel ette loetud teksiga, mis on paljundatud kivitrükis. Kaitseväe kursustel oli tavaks loengutekste paljundada […]
“Eesti Vabariigi sisepoliitika 1918-1920”
Dokumentide kogumik. Eesti Vabariigi sünnist on möödunud üle kaheksakümne aasta. Suurema osa sellest on Eesti olnud võõrriikide poolt okupeeritud annekteeritud. Pärast taasiseseisvumist 1991. aastal hakati riigi uuesti ülesehitamisel otsima toetuspinda omariikluse loomise esmakogemustest. Eeskuju leida ja üldistada polnud kerge, sest Eesti Vabariigi arengut kajastavad dokumendid olid suures osas publitseerimata ja laialipillatuna talletunud arvukates arhiivifondides. 1997. […]
“Eesti Vabariik 1918-1940. Ajalooline ülevaade sõnas ja pildis”
Saateks Rohkem kui tosin aastaid on kulunud sellest, kui alustasime koguteosega “Meie maa”. Kavakohaselt ilmus sellest neli territoriaalselt liigendatud köidet, kuna viies, üldosa jäi kavatsetud kujul ilmumata. Käesolevaga lunastame selle lubaduse, kuid teisel kujul kui alguses mõeldud. Käesolev, Eesti Vabariigi viiekümnendaks aastapäevaks pühendatud teos pakub ajaloolise ülevaate meie maast ja rahvast iseseisvuse ajal. Mille muuga […]
“Eesti välispoliitika Balti suund 1926-1934”
… I maailmasõja järel tekkinud Balti riikide välispoliitikas avanes oma julgeoleku ja iseseisvuse kaitsmiseks kolm peamist perspektiivi. Esiteks oli võimalus kuulutada end neutraalseks ja vältida kohustavaid liidulepinguid. Neutraliteeti andis seejuures mõista kui kogu Baltikumi seisundit või kui iga riigi eraasja. Teiseks loodeti toetuda Rahvasteliidule s.t. eeskätt Inglismaale ja Prantsusmaale, kes võistlesid mõju pärast Baltikumis, kuid […]
“Eesti Wabariigi soomusvägi 1918-1941”
Aastal 2018 saab koos Eesti Vabariigiga 100-aastaseks ka meie soomusvägi. Eesti soomusvägi sündis Vabadussõja alates soomusrongide ja soomusautodena, mis suurelt osalt ehitati meil kohapeal. Just soomusrongid olid meie põhilöögijõuks Vabadussõjas; järgnenud rahuajal lisandusid neile ja soomusautodele ka tankid ning tanketid. Kõigest neist soomusrongidest ja meie sõjaväe soomusmasinaist, aga ka tuntuimaist soomusronglastest ja teistest soomusväelastest meie […]
“Eestiaegsed asjad”
Selles raamatus meenutab Mark Sinisoo 120 asja, paika või lugu 1920-1930ndate aastate Eestist. Need on esemed, inimesed või koguni lõhnad, mis tagantjärele kehastavad möödunud aega: eestiaegsed kompvekid, kodumasinad, kauplused, mänguasjad, sõidukid ja koguni kojamehed. Eesti 100 aastapäeva puhul täiendas autor oma populaarset „Eestiaegsete asjade“ raamatut veel enam kui neljakümne vahva looga. Raamat on rikkalikult illustreeritud. […]
“Emajõe ääres”
E. V. Tartu Ülikooli Majandusteaduskonna Dekaanile. Mag.phil. Ilmar Tõnissoni, elukoht 317, Russel Court, Woburn Place, London W.C.1 avaldus Käesolevaga on mul au kandideerida Teaduskonnakogu poolt eelolevaks sügissemestriks välja kuulutatd õppeülesandele “Valitud küsimusi Briti majandusest”, 3t.n. Olen praegu Londoni Ülikooli majandusteaduskonna doktorand, ning esitan siinsele majandusteaduskonnale ligemal ajal oma väitekirja. Olen kahel korral (1937 ja 1939) […]
“Faatum. Eesti tee hävingule”
Riigikontrolör Karl Soonpää päevik Eesti Vabariigi saatuseaastatest 1939-1940 Molotovi-Ribbentropi pakti tagamaad. Dokumente ja materjale Raamat “Faatum. Eesti tee hävingule” avab pöördeliste aastate saatuslikke tagamaid nii sõnas kui ka pildis. Siin on poliitilisi, diplomaatilisi ja sõjandusalaseid dokumente, artikleid, kirju, allikamaterjale ning fotosid 1930. aastate lõpust ja 1940. aastate algusest, mida nii suurel hulgal koos ilmub esmakordselt. […]
“Friedrich Akel — silmaarst, diplomaat ja riigimees”
Friedrich Akel oli Eesti omariikluse esimestel aastakümnetel ainus arstikutsega riigijuht. Enne Eesti riigi sündi silmaarsti ja ühiskonnategelasena silma paistnud Akelist sai 1920. aastatel diplomaat, seejärel välisminister ja 1924. aasta märtsist detsembrini riigivanem. Ta oli Eesti riigijuht ajal, mil kommunistid üritasid mässu abil võimu kukutada ja riik vaevles majanduskriisis. Järgnenud aastatel oli Akel veel kahel korral […]
“Gustav Adolfi Gümnaasiumi koolilood. XX sajand”
Hea lugeja, raamat, mida käes hoiate, võimaldab heita pilgu meie kooli elule ühe sajandi vältel. Gustav Adolfi Gümnaasiumist rääkivates lugudes on endiste õpilaste ja õpetajate mälestused ning nendelt võetud intervjuud. Mitmed XX sajandi alguse koolielu kirjeldavad memuaarid on ilmunud varem ühe osana elulooraamatutes või artiklitena ajakirjanduses, samuti kooli õpilasajakirjades ja -lehtedes. Mälestustes sisalduv on osaliselt […]
“Iseseisvusmanifest. Artikleid, dokumente, mälestusi”
Raamatus on kolm artiklit (Jaan Undusk. Iseseisvusmanifesti intertekstuaalsus; Ago Pajur. Iseseisvusmanifesti sünnilugu; Hent Kalmo. Enesemääramise saatuslik tund), rohkesti pilte toonasest dokumentidest ning 26 mälestuskildu manifesti koostamisest, trükkimisest ja väljakuulutamisest.
“Ja ööst sai hommik”
Autor, revolutsiooniliikumise ja meditsiiniteenistuse veteran, jutustab oma mälestuste põhjal Narva ja Virumaa revolutsionääride tegevusest kodanliku diktatuuri perioodil. Huvitavalt ja üksikasjalikult meenutab ta oma lapsepõlve, ülikooliaastaid, kujunemist revolutsioonivõitlejaks, rasket tööd, vanglakaristust ja muid isiklikke läbielamisi. Väljaanne sisaldab seni avaldamata materjale EKP tegevusest, ajalehtede tööst ja konspiratsioonist.
“Jaan Poska oma ja meie ajas”
Lugeja ees on avatuna raamat “Jaan Poska oma meie ajas”. Jaan Poska nimi seondub eelkõige Eesti omariikluse tekkega. Riigid ei sünni üleöö, vaid valmistuvad ilmaletulekuks tasapisi – ühel kulub selleks rohkem sajandeid, teisel vähem. Riigi sünnitavad selle tulevased kodanikud – rahvas. Ämmaemandana võib enamasti näha soodsat tähtede seisu, s.o poliitiliste jõudude ülimalt sobivat vahekorda maailma […]
“Jaan Poska. Eesti riigitegelase elukäik”
… Jaan Poska oli üks neid haruldasi eestlasi, kes riigimehena ei kandnud oma nime üksnes Eesti ajalukku, vaid ka üldisse maailma ajalooraamatusse. … Mida meie sõjaväes Johan Laidoner, seda oli meie välispoliitikas Poska. … Poskat Eesti teiste silmapaistvate poliitikutega võrreldes on igalühel iselaadi kalduvusi, iseloom ja minevik. Neist kaks äärmust: Jaan Tõnisson oma keeva temperamendi, […]
“Jaan Teemant. Biograafia”
Vandeadvokaat Jaan Teemant (1872–1941?) oli neljakordne riigivanem ja pikaaegne Eesti tegevpoliitik. Ta oli ka 1905. aasta revolutsiooni käremeelne rahvajuht, poliitiline pagulane ja vabadussõjalaste kaitsja. Tema CV-sse mahtusid veel ametid nagu Maanõukogu aseesimees, Eesti Vabariigi prokurör ja Eesti Vabariigi usaldusmees Saksa usaldusvalitsuse juures, kui nimetada ainult mõned. Silmapaistvad positsioonid kombineerituna Teemanti jõulise natuuri ja keevalise temperamendiga, […]
“Jaan Tõnisson Eesti välispoliitikas 1917-1920”
Käesolevasse kogumikku koondatud materjalid kajastavad ühe meie tuntuma rahvusliku liidri Jaan Tõnissoni seisukohti ja praktilist tegevust välispoliitika valdkonnas Eesti Vabariigi tekkimise ja iseseisvuse eest peetava võitluse ajajärgul. Kogumikus on esikohal Jaan Tõnissoni enda materjalid – dokumendid, artiklid, kõned, kirjad. Jaan Tõnissoni puudutavatest memuaaridest valitud katkendid aitavad mõista mitte üksnes tema tegevust, vaid ka tema tõekspidamisi […]
“Jüri Vilms mälestustes”
“Jüri Vilms mälestustes” on raamat, mis pidanuks ilmuma aastal 1940, seega ümmarguselt kaks inimpõlve tagasi. Meie noor poliitikamees ja riigilooja Jüri Vilms hukkus märtrina aastal 1918. Kaks aastakümmet hiljem moodustasid Jüri Vilmsi sõbrad ja järelkäijad, ajaloolased ja seltskonnategelased tema mälestuse jäädvustamiseks komitee. Ettevõtte hingeks oli noor ajaloouurija Aleksander Looring. Tööd tehti palavikulise usinusega. Mitmel meetodil […]
“Jüri Vilmsi surm”
1918. aasta kevadtalvel asus Eesti Vabariigi asepeaminister Jüri Vilms koos kaaslastega ületama kinnikülmunud Soome lahte, et leida maailmast tunnustust verinoore riigi iseseisvuspüüdlustele. Teelised ei jõudnud pärale. Selles raamatus seab autor Seppo Zetterberg kahtluse alla Jüri Vilmsi surma ametliku versiooni, tõestab võltsinguks ühe seni olulisimaks peetud asitõendi ja esitab rea uusi küsimusi. Kuidas tegelikult suri Jüri […]
“Kaks suurt. Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu”
Saateks: Kaks tüüpi. Haridusminister A. Jaakson jutustas kord järgmise iseloomuliku loo. Prantsusmaalt oli jõudnud Tallinna üks kuulus maalikunstnik, kes ei tundnud meie olusid ja kellele meie riigitegelased olid täiesti võõrad. Ta viidud saali, mille seinal rippusid eesti riigimeeste pildid; talle näidatud seal Jaan Tõnissoni ja Konstantin Pätsi pilte ja küsitud, kas ta piltide järgi saab […]
“Kaks suurt”
Teos jutustab kahest Eesti suurmehest, nende eluteest ja riigimehetegevusest Eesti Vabariigi loomisel ja korraldamisel. Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts olid poliitilised vastased. Esimene oli aatemees, ideede andja, poliitiline võitleja, kes ei pooldanud kompromisse; teine pragmaatik, tasa ja targu tegutseja, kes oli valmis koostööks ka teisitimõtlejatega. Mõlemad olid aga terava mõistusega, andekad poliitikud, jõulised isiksused, kes […]
