“Sotsioloogia”

Eesti kultuuri arengus on astutud järjekordne samm edasi. Sotsioloogia kui teadus areneb loomulikult igale teadusele omase sisemise loogika ja laenude abil. Nii oli sotsioloogia rajajal Spenceril täiesti ilmselt mudeliks ees loodusteadused ja ta laenas metodoloogia sotsioloogia tarvis neilt. Ometi on iga teaduse areng seotud ka konkreetsete rahvuskultuuridega, mille kontekstis teda on arendatud. Nii andis sotsioloogia arengusse otsustava panuse 19. sajandil Saksa ühiskonnateadus mitte ainult suurkujude Marxi ja Weberi näol, vaid ka sotsioloogilise paradigma laiendamisel tervikuna. See sotsioloogia tahk on hästi jõudnud ka eesti kultuuri. Praeguses sotsioloogia arengus domineerib selgelt ameerika sotsioloogia. Sotsioloogia revolutsioneerus koos arvutitega. Kõigepealt osutus võimalikuks lihtsa kirjelduse tasemelt metodoloogiliselt jõuda põhjuste analüüsi rakendamiseni ja tuua mitmesugused statistilise analüüsi meetodid sotsioloogiasse. Praegu on nad sotsioloogia metodoloogia vundamendiks. Teiseks stimuleerisid avanenud andmetöötluse võimalused koguma andmeid kõikvõimalikeks sotsiaalse elu valdkondades. Ameerika oli suurepärane baas sotsioloogia arenguks, kuna tal olid nii ressursid kui ka vajadus ühiskonna väga täpseks tundmiseks konkreetsete mudelite tasandil. Seega peab tunnistama, et ka sotsioloogiateaduses annavad eri rahvuskultuurid oma panuse ühe või teise teaduse arengusse. Oli aeg ka eestindada see uus tase sotsioloogias, nii et ta muutuks kultuuri koostisosaks.