“Mis on see ISE: tekst, tagapõhi, isikupära”

Sisukord:

I. Keel: Kristiina Ross – Kas eesti kirjakeel võinuks kujuneda teistsuguseks. Arvo Krikmann – J.F. Helleri eesti-saksa sõnaraamat parömioloogilise ja fraseoloogilise allikana. Mauno Koski – Kuidas inimene näeb ennast – kehaosade nimetuste semantikat. Virve Sarapik – 1919, 1924. Kuidas sõnastada maali.

II. Identiteet: Ülo Tedre – Mida arvasid Oskar Loorits ja teised õpetatud eesti mehed eestlaste iseloomust. Yrjö Varpio – Pikaldane, visa, ustav. Soomlus-diskursuse rajamine XIX sajandil. Vladimir Macura – Symbols of the national identity. Janina Kursite – Rahvusliku identiteedi probleemid XX sajandi latgali kirjanduses. Hille Pajupuu – Maskuliinne Eesti?

III. Kirjanikud, kujund, stiil: Jaan Undusk – Epigoonluse anatoomiat. Altenberg, Nietzsche ja Louis Burlandt. Ele Süvalep – F. Nietzsche ja F. Tuglas: dialoog eneseületamisest. Hilve Rebane – Knut Hamsuni “Maa õnnistus” eesti keeles. Donata Mitaite – Tomas Venclova, a dissident, cosmopolitan and patriot. Maie Kalda – Lisandusi Jannseni stiili määratlemiseks. Arne Merilai – Püve Peetri “riukad”. Rein Undusk – Oskar Luts ja kirjutamine. “Joon”. Piret Kruuspere – Külalised ja peremehed. Sissevaade Rein Saluri näitemängude maailma. Ingrid Velbaum – Eesti- ja võõrapärasest kuradist H. Salu, K. Ristikivi, B. Kangro ja V. Uibopuu proosas. Õnne Kepp – Mets ja metsamõte klassikalises eesti lüürikas. Allikad, liigitus, isikupära.

IV. Kirjanduselu: Kari Sallamaa – Kehasse kirjutatud. Uurali väikerahvaste kirjandusest. Alma Lapinskiene – The interrelation of nations and literatures in Vilnius at the period between the wars. Sirje Olesk – Jää all ja peal. Eesti nõukogude luule kontekst aastatel 1956-1962. Aarne Vinkel – Liivid ja “Liivi Muuseum”.

Sarjas: Collegium Litterarum 11