Tast õhkub veetlust imepärast,
ta kirgedest on kõrgemal
ja oma kauniduse särast
vist pole üldse aimu tal.
Ta kadetsejaist mööda läheb –
ta rahusse ei puutu nad.
Seltskonna tunnustatud tähed
ta kõrval tuhmiks muutuvad.
Mis ongi ees – kas kallimaga
sul kohtuma on minna rutt,
või mõtet suurt ja salatut
seal mõtled – teda nähes aga
sa nagu segaduses tardud,
kõik äkki vakatab su sees
ja kummardad täis vaga hardust
siis ilu pühaduse ees.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.