“Kellakuuljad”

2000. aasta romaanivõistluse III auhind

Eesti kultuurilugu on rikas inimlikest kirgedest ja kannatustest, intriigidest ja armastusest. Ahelromaan “Kellakuuljad” süveneb rohkem kui pooldesajasse loojasaatusse kahe sajandi jooksul – alates Võnnu Körberitest aastal 1800 kuni kõige värskemate luuletajateni aastal 2000. Dokumentaalne aines ja autori isiklik vaatepunkt segunevad omanäoliseks tervikuks. Eesti riigi mõtte arenemine on romaanis üheks allhoovuseks, samuti leiab jälgimist rahvustunde kasvamine, kirjakeele kujunemine, isamaaluule teisenemine, kirjameeste pereelu, armulood ja vastastikune sõprus, sallimatus ning tänamatus. Tegemist on oma ideelt nii huvitava romaaniga, et sellele ei leiagi eesti kirjanduses sarnast.

Loe raamatu arvustust Postimehes 2002.a ilmunud Kati Murutari artiklist “”Kellakuuljad” on kui missivõistlusele eksinud” siit: “Kellakuuljad”