“Eesti välispoliitika Balti suund 1926-1934”

… I maailmasõja järel tekkinud Balti riikide välispoliitikas avanes oma julgeoleku ja iseseisvuse kaitsmiseks kolm peamist perspektiivi. Esiteks oli võimalus kuulutada end neutraalseks ja vältida kohustavaid liidulepinguid. Neutraliteeti andis seejuures mõista kui kogu Baltikumi seisundit või kui iga riigi eraasja. Teiseks loodeti toetuda Rahvasteliidule s.t. eeskätt Inglismaale ja Prantsusmaale, kes võistlesid mõju pärast Baltikumis, kuid olid huvitatud barjäärist Venemaa ja Saksamaa vahel. Kõige ahvatlevamaks variandiks peeti aga regionaalse riikide liidu loomist. Kõik nimetatud võimalused, olles omavahel seotud, olid aastatel 1918-40 Balti riikide välispoliitikas ka paralleelselt päevakorral. …