“Fibula, Fabula, Fact. The Viking Age in Finland”
“Were there Vikings in Finland?” Fibula, Fabula, Fact – The Viking Age in Finland is intended to provide essential foundations for approaching the Viking Age in Finland. The volume consists of a general introduction followed by nineteen chapters and a closing discussion. The nineteen chapters are oriented to provide introductions to the sources, methods and […]
“Fienndersi ustavad hoidjad”
Fiennders Abbeys valitses rahu ja jahedus, suvest suvesse põles kõigis kaminates tuli ja talvel olid akende ees paksud kardinad. Põlvest põlve oli see paik kuulunud ühele perekonnale. Ann Fiennders oli uhke oma poegadele, eriti Richardile, oma köögile ja oma figuurile. Teispool metsa asus Vardjatalu, kus elas piimvalgete juustega Mary oma vanematega. Külarahvaski oskas hillitseda oma […]
“Fiktiivne kihlus”
Romaan Temake on kõikvõimsa ja küünilise miljonäri Bossi lemmiktütar, kes taotleb isa kompaniis asepresidendi kohta. Tema on ulakas keigar kulunud teksades, kes kihutab ringi Harley Davidsoniga. Võiks küsida – mida ühist neil on? Ega olekski, kui poleks saart. Tõsi küll, saar on asustatud, seal tegutseb noobel kuurort, millele Boss himustab käppa peale panna, kuid siiski […]
“Film”
Ajalugu – Filmižanrid – Maailma kino – Režissöörid A-Z – Filmide Top 100 Filmikunsti ajalugu ja filmižanrid: raamat viib meid teekonnale läbi filmikunsti ajaloo ja tutvustab erinevaid filmižanreid avangardist kuni animatsioonini. Hollywoodist Bollywoodini: tutvustab paljude maailma tipprežissööride töid ja tähelepanuväärsemaid filme läbi aegade ning avastab koos lugejatega maailma kino alates Austraaliast kuni Zimbabweni. Kuidas filme […]
“Filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast”
Selle raamatu kirjutamine algas 2007. aasta hilissuvel. Autor ja Kaljo Kiisk kohtusid, arutasid raamatu kondikava, otsisid üheskoos vastuseid mõnele selleks ajaks kerkinud küsimusele. Kuid öelda, et raamat on kirjutatud autori ja Kaljo Kiisa koostöös, oleks vale, sest 20. septembril 2007 läks filmilavastaja ja näitleja manalateele. Kaljo Kiisa jälg Eesti filmikunstis on tohutu, lavastajana jõudis ta […]
“Filosoofia ajalugu III”
Uusaja filosoofia I. Renessansiajastu filosoofia. Sisujuht. Uusaja filosoofia ajaloo sissejuhatus. – Uusaja mõttekultuuri sünni ajaloolised tegurid – Maailmapildi avardumine – Ainelise kultuuri saavutused – Reformatsioon – Humanism – Uusaja filosoofia ajaloo periodiseerimine. Renessansiajastu filosoofia Renessansifilosoofia Itaalias – Itaalia renessansifilosoofia taust ja iseloom – Bernardino Telesio – Francesco Patrizzi – Tommaso Campanella – Giordano Bruno. Elu […]
“Filosoofia leksikon”
Filosoofialeksikonis, mille valmistas ette kvalifitseeritud autorite – filosoofide, sotsioloogide, psühholoogide, ajaloolaste suur kollektiiv, on esindatud filosoofiateaduse kõik osad. Raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale.
“Filosoofia leksikon”
Leksikoni uues väljaandes on tunduvalt laiendatud teadusliku kommunismi, loodusteaduse filosoofilisi probleeme, loogikat, psühholoogiat, eetikat ja esteetikat käsitlevaid osi. Kodanliku ideoloogia kriitika tugevdamiseks on leksikoni võetud hulk artikleid, milles antakse marksistlik hinnang kaasaegsete kodanlike filosoofide ja sotsioloogide kontseptsioonidele.
“Filosoofia põhiprobleemid”
Lääne filosoofial, mille probleemidest me käesolevas raamatus räägime, on pikk ajalugu. Filosoofia (kr phileo “armastan”, sophia “tarkus”) sai alguse Vanas Kreekas VI saj eKr ning on selle enam kui kahe ja poole tuhande aasta jooksul pidevalt muutunud. Probleemid, mida filosoofid on püstitanud ja püüdnud lahendada, ei ole samuti muutumatuks jäänud. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on […]
“Filosoofia sünd”
„Filosoofia sünd“ on raamat Lääne mõtte metsikutest lätetest. Giorgio Colli (1917‒1979) oli itaalia filosoof, filoloog ja kauaaegne Pisa ülikooli professor. Ta töötas välja originaalse lähenemise Lääne filosoofilisele traditsioonile, omalaadse „antifilosoofia“. Oluline mõju selles on Friedrich Nietzschel, kellega liidab Collit kõigepealt suur huvi kreeka filosoofia ja seega ka Lääne mõtte alguse ja aluste vastu. Mõlemad on […]
“Filosoofia, loogika ja normid”
Soomerootsi filosoof Georg Henrik von Wright (sünd 1916) pole Eestis sugugi tundmatu. 1996 ilmus kirjastuselt Vagabund esseekogu Minerva öökull, mis koondas eelkõige autori esseistlikumat-kultuurifilosoofilisemat loomingut. Sealt võib leida aga ka paar ülevaateteksti XX sajandi filosoofia ja loogika arengutee kohta. Käesolev teos on taotluslikult teistsugune. Siin sisalduvad 26 artiklit on pea kõik nn tõsise filosoofia alalt […]
“Filosoofiline sõnaraamat”
Prantsuse kirjaniku, filosoofi ja ajaloolase, Euroopa valgustusliikumise juhtiva tegelase Voltaire´i (1694-1778) peamisi filosoofilisi teoseid on “Filosoofiline sõnaraamat” (esitrükk 1764), mille artiklitest käesolev väljaanne pakub ulatusliku valiku. Voltaire´ile eriomase teravmeelsuse ja elegantsiga käsitletakse selles inimese tõsiseid eluprobleeme, analüüsitakse tunnetusteoreetilisi ja usulis-kõlbelisi küsimusi, paljastatakse ühiskonnaelu ebakohti ja usufanatismi, astutakse välja inimväärikuse ja vaimuvabaduse kaitseks. (Taskuformaat)
“Filosoofilised kirjad”
Kas Voltaire´i võib pidada filosoofiks? Kas tegemist oli algupärase mõtleja või pigem mõjuka intellektuaaliga avant la lettre? Kas tal on midagi öelda tänapäeva filosoofilisele arutelule või on ta pelgalt üks kuulsusrikas lehekülg vanas ajalooraamatus? Tänapäeval kipub prevaleerima pigem teine seisukoht: Voltaire oli oma ajastu tähtis kirjamees, ent teda ei saa pidada filosoofiks selle sõna ranges […]
“Filosoofilised pudemed”
Mis ma nüüd öelda tahtsingi? … Ärgu keegi küsigugi mult seda, ja seejärel ärgu keegi küsigu minult midagi selle kohta, kas mul on üldse arvamust. Miski ei saa kellelegi olla rohkem ükskõik kui see, milline on minu arvamus. See, et mul oleks kindel arvamus, on mulle samas liiga palju kui ka liiga vähe; eksistentsiks peab […]
“Filosoofilised uurimused”
Järgnevalt avaldatud mõtted on sadestunud filosoofilistest uurimistest, mis mind viimased 16 aastat on köitnud. Nad puudutavad paljusid teemasid: tähenduse, arusaamise, lause ja loogika mõistet, matemaatika aluseid, teadvuseseisundeid ja muud. Ma panin kõik need mõtted kirja märkustena, lühikeste lõikudena. Seda kord pikemates ahelates ühel ja samal teemal, kord kiiresti ühest valdkonnast teise põigates. – Mul oli […]
“Finantsõigus. Riigieelarve”
Eesti majanduslik areng on viimastel aastatel olnud väga kiire, mistõttu ka õigusnorme on tulnud pidevalt muuta ja täiendada. Eriti kiiresti muutuvad finantsõigusnormid. Käesolevas õppevahendis on arvesse võetud 1999. ja 2000. aasta finantsseaduste muudatusi ja täiendusi. Töö kirjutamisel tugineti põhiliselt 9. juunil 1999. aastal vastu võetud riigieelarve seaduse eelnõule 2000. Suurt tähelepanu pöörati ka põhimõtetele, mis […]
“Fine Things”
Smart, likable, Bernie Fine was the wonder boy of Wolff’s, New York’s most glamorous department store. A senior VP moving up, he arrives in San Francisco to open a West Coast store. His career is skyrocketing, but his life is lacking a center. When he looks into the wide, innocent eyes of five-year-old Jane O’Reilly, […]
“Finkleri küsimus”
2010 Bookeri auhinna võitja. Ta oleks pidanud seda ette nägema. Tema elu oli olnud üksainus äparduste jada. Seega oleks ta pidanud selleks valmis olema … Julian Treslove, silmapaistmatu BBC raadio saatejuht, ja Sam Finkler, tuntud juudi filosoof, kirjanik ja teleesineja, on vanad sõbrad juba kooliajast. Hoolimata nende heitlikest suhetest ja väga erinevast elust, pole nad […]
“Finland: Myth and Reality”
According to popular myth, the Finns are a nation living on the razor’s edge, in the shadow of Soviet power, forever walking a tightrope without a safetynet. In reality, as is shown by Max Jakobson in this book, Finland’s progress from the ordeal of the Second World War to present-day affluence and stability is a […]
“Finzi-Continide aed”
Juba palju aastaid olen tahtnud kirjutada Finzi-Continidest – Micolist ja Albertost, professor Ermannost ja proua Olgast – ja kõikidest teistest, kes vahetult enne sõja puhkemist koos nendega Ferraras Ercole I d’Este tänavas elasid või, nagu mina, neid seal sageli külastasid. Aga tõuke kui niisuguse, mis mind lõpuks tõesti kirjutama ajendas, sain alles eelmisel aastal, ühel […]
