“Etnograafiline sõnastik”
Sellepärast et etnograafilist kirjandust Eesti üle on vähe, on eesti haritlase teadmised oma rahva asjalisest vanavarast sagedasti võrdlemisi puudulikud. Silmatorkav on nimetuste puudus. Olen mitmel korral olnud hädas teatavate etnograafiliste asjade või nende eriosade nimetuste pärast – küsinud olen mitmelt poolt, aga sagedasti tagajärjeta: eestikeelset nimetust ei ole teatud. Peale selle võib tähele panna erisuguste […]
“Etnose teravad tahud”
Kodanlikud teoreetikud üritavad eitada rahvussuhete ja natsionalismi sotsiaalset olemust. Majanduslike, keeleliste, kultuuriliste jms. tegurite mõju jäetakse tavaliselt kõrvale või kui ei, siis vaadeldakse neid teisejärgulisena. Natsionalismi juurde taandatakse tavaliselt abstraktsetele bioloogilisele või psühholoogilisele konfliktile. Selliste arutluste ja väidete tagatipuks tehakse üpris kaugeleulatuvaid poliitilisi järeldusi, mille hulgas on esileküündivaim üks. See kõlab nii – natsionalismile on […]
“Etrusk Vulca”
Vulca on igavene naljahammas, kes mängib flööti ja jumaldab jalgpalli, kuigi ta ise on väravavahina tõeline äpu. Sari: “Matk minevikku”
“Etruski vaas”
Prosper Merimee (1803-70), Prantsuse Akadeemia liige, kelle sünnist möödus tänavu sügisel 200 aastat, alustas oma kirjanikukarjääri näidendikogumikuga hispaania draama eeskujul “Clara Gazuli teater” (1825) ning nn. Illüüria ballaadide kogumikuga “Guzla” (1827). Kõige kuulsamaks aga on Merimee saanud oma lühijuttudega. Neist tuntuima, “Carmeni” põhjal lõi Bizet oma maailmakuulsa ooperi. Merimee tõlkis ka vene kirjanike teoseid prantsuse […]
“Etruskide kultuur nüüdisaja teaduse valgustusel”
Äratrükk “Ajaloolisest Ajakirjast” 1939, Nr. 3. Kõneldes antiikaja rahvastest mõtleme esijoones hellenitele ja roomlastele. Tänapäeval tuleb aga siiski osalt mõelda veel kolmandale rahvale, kes oma kultuuriliselt asendilt asetseb teataval määral hellenite ja roomlaste vahel, olles ise saanud mõjustusi Hellaselt ja mõjustanud omakord Roomat, – nimelt etruskidele, kellede kultuuri üksikalade kokkuvõtlik valgustamine ongi käesoleva artikli ülesandeks. […]
“Etruskide kuulsus ja langus”
Itaalia territooriumil, sellel maa-alal, mida piirab põhjast Arno ja lõunast Tiberi jõgi, puhkes esimesel aastatuhandel enne meie ajaarvamist õitsele antiikmaailma üks kõige huvitavamaid tsivilisatsioone. Seal elas rahvas, kes kerkis võimsalt esile Kesk-Itaalia tolleaegsete primitiivsete hõimude seas, kes viis Itaalia esmakordselt maailmaajaloo areenile ja kes koos kreeklastega – ammu enne roomlasi – astus Euroopa tõelise ajaloo […]
“Ettekuulutaja”
Norra “krimikuningannalt” Karin Fosumilt (1954) on komissar Sejeri sarjast varem eesti keeles ilmunud romaan “Armastatud Poona” (2008). Seekord seisavad sümpaatne Sejer ja tema abimees, noor ning sarmikas Jacob Skarre silmitsi terve rea hämmastavate juhtumitega. Vankris maganud lapsuke leitakse verest nõretavana. Täis elujõus vanaproua avastab ajalehest oma surmakuulutuse. Haigele mehele tuleb järele surnuauto. Tegemist ei ole […]
“Ettemääratuse mõõk”
Nõiduri sarja eellugu Poola kuulsaima fantaasiakirjaniku Andrzej Sapkowski Nõiduri-saaga teine raamat. Nõiduri koodeks ei luba tappa lohet. Üldlevinud arvamuse kohaselt on lohe kõige ohtlikum ja kurjem koletis, kuid küttida tohib ainult kahvelsabasid, lendraisid ja lohesisalikke. Lohesid küttida ei tohi. Geralt ühineb kuningas Niedamiri korraldatud jahiretkega lohele. Ta kohtab trubaduur Jaskierit ja nõiatar Yenneferi. Jahiretkel osalevad […]
“Ettevaatust, kunst! Mida teha. Kuidas ja kui palju”
Kaasik näitab oma raamatus kätte suunad, milliste kriteeriumide järgi kunsti tänapäeval hinnatakse, kuidas need kriteeriumid on aja jooksul muutunud ja millest nad sõltuvad. Ta valgustab kunstituru võimustrkutuuride mehhanisme, räägib kunstnikuks olemise identiteedist, kunstiteose produtseerimise raskustest, toob välja peamised dogmad tänases kunstis ja näitab kätte teeotsad kunsti väljatulekust iseenese kriisist.
“Ettevõtlik Nõmme”
See raamat kutsub meid jalutuskäigule mööda Nõmme ajaloolisi ja tänaseid ettevõtteid. Leho Lõhmuse pikk ja põhjalik ülevaade algab 1686. aasta dokumendis mainitud Mägedevahe kõrtsiga ja lõpeb 1990. aastate suurte majandusmuutustega. Sinna vahele mahuvad Nikolai von Glehni rajatud suvituslinnale omased ärid ja nõukogudeaegne tööstuse pealetung. Teise poole raamatust sisustavad praeguste ettevõtlike nõmmekate endi kirjutatud lood. Toreda […]
“Ettevõtluse pikkuskraadid”
Globaalse teadmuse nomaad Leif Edvinsson võitles intellektuaalse kapitali arendamise esimeste sammude eest ning nõudis selle mõõtmist ettevõtete aastaaruannetes. Edvinssoni 1997. aastal ilmunud raamat “Intellektuaalne kapital” põhineb finantsteenuste firmas Skandia omandatud kogemustel. /—/
“Ettevõtluse võimalused maakondades”
/—/ Tänu taolistele diskussioonidele tekkiski idee panna kokku raamat, mis ettevõtjale ja juhile sobilikus formaadis võtaks kokku selle, mis toimub Eesti 15 maakonnas. Põhirõhk on majandusel ja ettevõtlusel, püüdsime aga rääkida ka kohaliku elu edenemisest tervikuna: millest see ühes või teises maakonnas sõltub ja kuhu võiks välja jõuda. Lisaks otseselt maakondi puudutavale materjalile koostasime ka […]
“Etturite lõppmäng”
Metsavenna-eri Saksa okupatsiooni ajal asus Viljandis, praeguse Männimäe elamurajooni kohal, suur Vene sõjavangide laager. Keda eestlastest omakaitsemehed kõige julmemal viisil terroriseerisid ja mõrvasid? Ning kes sõja lõppedes jätkasid metsavendadena seda “traditsiooni” juba oma rahvuskaaslaste kallal. Tänapäeval peetakse metsavendi vabadusvõitlejateks, sageli kangelastekski. Kuigi paljud neist olid tegelikult pesuehtsad bandiidid.
“Eugenie Grandet”
“Eugenie Grandet” tähistab õieti revolutsiooni, mille härra de Balzac pani toime romaanižanris. Siin saavutab kunstiline tõde oma lõpliku võidu. Siin näeme draamat, mis toimub harilikus, igapäevases elus… Lühidalt, siin kirjeldatakse elu, nagu ta on, ja see raamat on selline, nagu tõeline romaan peab olema. – Felix Davin, kriitik
“Eureka street”
Belfastis sündinud ja mitmeid preemiaid saanud kirjaniku raamat, milles vaadatakse Põhja-Iirimaa küllaltki vägivaldseid sündmusi läbi huumori. Raamatu antikangelane Jake Jackson muretseb kord sellepärast, et näib liiga innuka katoliiklasena, kord aga sellepärast, et ta ei ole piisavalt innukas katoliiklane. Ta püüab korda seada oma sassiläinud isiklikku elu ja leida enda juurest ära läinud naise asemele kedagi […]
“Euroopa ajalugu 1763-1991. Käsiraamat”
Inglise ajaloolaste Ch. Cooki ja J. Stevensoni “Euroopa ajalugu 1763-1991” on eesti lugejale esmapilgul ehk pisut harjumatu käsiraamat, kus äärmiselt tihedalt on kokku surutud Euroopa rohkem kui kahe viimase sajandi ajalugu. Teatmikus on vaadeldud kõiki olulisemad sõdu, konflikte, lepinguid, diplomaatiasuhteid, usuelu arengut jne. Riikide kaupa on esitatud tähtsamad valitsejad, riigipead ja ministrid; on mitmekesist statistilist […]
“Euroopa integratsioon”
Alanud on Euroopa institutsionaliseeritud integratsioon itta. Pärast 70-aastast lõhestatust elame kaasa selle maailmajao ida- ja lääneosa kokkuviimisele. Me kogeme ühise ajaloo, kultuuri ja tsivilisatsiooni taaselustamist ja euroopaliku mitmekesisuse uuenemist. Ka Eesti kuulub Euroopa juurde, olles selle pika ajaloo jooksul arenenud kultuuri mitmetahulise terviku väärtuslik osa. Ülevaade Euroopa integratsioonist on kirjutatud noorte eurooplaste jaoks, et nad […]
“Euroopa kummaline surm”
1994. aastal avaldas USA välispoliitikaekspert Robert Kaplan ajakirjas The Atlantic artikli “Saabuv anarhia”. Kaplan väitis, et sel ajal kui lääne võrdõiguslased võitlevad nais- ja geiliikumiste järjest marginaalsemate aspektide eest, areneb muu maailma risti vastupidises suunas. Douglas Murray 23 aastat hiljem ilmunud raamat kinnitab Kaplani teesi õigsust ja näitab, et anarhia on lõpuks jõudmas ka Euroopasse. […]
“Euroopa loomariigi taskuentsüklopeedia”
Illustreeritud valik Põhja- ja Kesk-Euroopa loomaliike • Imetajad • Linnud • Roomajad • Kahepaiksed • Kalad • Selgrootud “Euroopa loomariigi taskuentsüklopeedia” tutvustab kõige olulisemat osa Põhja- ja Kesk-Euroopa, sealhulgas Eesti loomastikust. “Euroopa loomariigi taskuentsüklopeedia” on koostatud süstemaatilise järjestuse alusel: imetajad, linnud, roomajad, kahepaiksed, kalad ja selgrootud. Neid suurrühmi kirjeldatakse raamatu alguses tutvustavate tekstide, selgitavate jooniste […]
“Euroopa nimel”
Robert Schumani Euroopa-käsitluse kättesaadavus eesti keele kasutajaile on suure praktilise väärtusega süvendamaks niihästi ühinemise pooldajate kui skeptikute arusaamu 53 aastat tagasi alanud hingematva algatuse taustast ja tollal eksisteerinud valikuist. Kui kümned miljonid teadvustavad igal kevadel 9. maid Euroopa päevana, siis ei oska küllap paljud seostada seda sündmust 9. mail 1950. aastal tollase Prantsuse välisministri Robert […]
