“Eesti-inglise-vene-saksa infosõnastik”
Sõnastikus on esitatud umbes 2800 informatsiooniala märksõna, mis hõlmavad selle alles noore teadusala kõiki valdkondi. Eestikeelsed oskussõnad on varustatud sisuseletustega. Raamatu lõpus on esitatud inglis-, saksa- ja venekeelsed registrid ning selgitavad lisad. Sõnastik on mõeldud teadustöötajaile, ettevõtete juhtidele ja spetsialistidele ning laiemale informaatikahuviliste ringkonnale, nagu üliõpilased, tõlkijad jt.
“Eesti-leedu vestmik”
Leedu keel on Leedu Vabariigi riigikeel ja emakeelena kasutab seda tänapäeval ligikaudu 3,5 miljonit leedulast, põhiliselt Leedus. Lisaks sellele leidub rääkijaid veel 41 riigis, kus aktiivselt tegutsevad pagulaste ja viimasel ajal välismaale väljarändajate loodud leedulaste ühendused oma leedukeelsete koolidega. Leedu keel on üks vanemaid keeli Euroopas. See on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel. Lisaks […]
“Eesti-poola vestmik”
Käesolev vestmik on mõeldud Poolasse sõitvatele eestlastele, samuti kõigile neile, kes viibivad selles riigis läbisõidul, ent ei kavatse suhelda ainult kolmandate keelte vahendusel ega kõige efektiivsema – nii nagu tõendab praktika – žestide ja kehakeele abil. Loomulikult ei luba vestmiku sõnavara ja väljendivalik arendada pikemaid vestlusi, ent need peaksid siiski võimaldama edastada ja mõista põhilist […]
“Eesti-prantsuse sõnaraamat”
ligi 15 000 mahukat sõnaartiklit 496 lk uusimat keelekasutust kajastav üldkeelesõnaraamat igapäevaseks suhtlemiseks vajalikud sõnad ja väljendid rohkesti praktilisi kasutusnäiteid lihtne ja kasutajasõbralik ülesehitus lisaosas: prantsuskeelsed põhi- ja järgarvud, levinumad lühendid, riikide, rahvaste ja keelte nimetused, prantsuse tegusõnatüüpide tabel
“Eesti-saksa sõnaraamat”
Juba pikemat aega on laiades ringkondades tuntud puudust eesti-võõrkeelsetest sõnaraamatutest. Käesolev sõnaraamat püüab kõrvaldada seda puudust saksa keele alal. Sõnaraamat koosneb järgmistest osadest: 1. eessõna, 2. juhendid sõnaraamatu tarvitamiseks, 3. eesti tähestik, 4. sõnaraamatus kasutatud lühendite nimestik, 5. foneetilise transkriptsiooni märgid ja nende eestikeelsed vasted, 6. sõnastik, 7. geograafilisi nimetusi, 8. tugevate ja ebareeglipäraste verbide […]
“Eesti-vene sõnaraamat”
9., parandatud trükk Sõnaraamatus on umbes 50 000 igapäeva- ja oskussõna. Esitatakse ka lühiülevaade vene keele grammatikast, juhised eesti nimede kirjutamise kohta vene keeles, vene nimede kirjutamise kohta eesti keeles ning valik kasutatavamaid geograafilisi ja administratiivterritoriaalseid nimesid.
“Eestiaegsed asjad”
Selles raamatus meenutab Mark Sinisoo 120 asja, paika või lugu 1920-1930ndate aastate Eestist. Need on esemed, inimesed või koguni lõhnad, mis tagantjärele kehastavad möödunud aega: eestiaegsed kompvekid, kodumasinad, kauplused, mänguasjad, sõidukid ja koguni kojamehed. Eesti 100 aastapäeva puhul täiendas autor oma populaarset „Eestiaegsete asjade“ raamatut veel enam kui neljakümne vahva looga. Raamat on rikkalikult illustreeritud. […]
“Eestiaegsed naljad”
“Eestiaegsed naljad” koondab vahvaid anekdoote 1930.-1940. aastate Eestist. Muu hulgas visatakse nalja armastuse, kosjaskäimise, abi- ja pereelu, naabrite, külaliste, kooli, raha, kunsti, joomise-söömise ja kuritegevuse üle. Vanad naljad lõbustavad suurepäraselt ka tänapäeva lugejat.
“Eestid, mida ei olnud”
Indrek Hargla koostatud alternatiivajaloo antoloogia “Eestid, mida ei olnud” on põnev kirjanduslik mõttemäng, kus ulmekirjanikud on ette võtnud ülesande kirjutada ümber kodumaa ajalugu alates ürgajast kuni moodsa meediaajastuni välja. Siin on kaksteist juttu, mis uurivad, et milliseks oleks võinud Eesti lugu kujuneda, kui mõned sündmused oleks läinud teisiti. Mis oleks saanud eestlastest, kui Saksamaa oleks […]
“Eestikeelne raamat I(A-Q) & II(R-Y). 2 raamatut”
Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia. I osa Peamises osa, KM-s leiduvad raamatud, kirjeldasid Heino Räim ja Leida Laidvee. Täiendavalt kirjeldas ainult TA-s ja Eesti Rahvusraamatukogus (RR) leiduvad raamatud Tiina Aasmann TA-st. Maakaartide kirjeldamisel abistas geograaf Vello Paatsi. E. Annus toimetas käsikirja, koostas autorite lühibiograafiad, lisas retsensioonide ja artiklite kirjed, selgitas tõlketeoste originaalide pealkirjad ja koostas illustratsioonide osa. […]
“Eestile”
Kirjastusel SE&JS on au esitleda raamatut, mis kahtlemata on haruldane. Läinud viiekümne aasta jooksul oli Eesti diplomaat Ernst Jaakson ainus inimene kogu maailmas, kes oli n.-ö. kehastunud reaalsus Eesti Vabariigist. Kuidas kõik päriselt oli, sellest ongi käesolev raamat. Nähtusena üsnagi ebatavaline, sest Jaaksoni mälestused heiastuvad dokumentide ja ajaloo valguses ning saavad ka ise neiks – […]
“Eestile”
Eesti diplomaatia grand old man Ernst Jaakson sündis 11. augustil 1906 Riias Hiiumaalt pärit laevakapteni pojana. Algkoolis käis ta Riias ja Peterburis, hiljem õppis Riia reaalkoolis ja saksa gümnaasiumis, Läti ülikooli majandusteaduskonnas, Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, San Francisco ülikoolis ja New Yorgi Columbia ülikooli majandusteaduskonnas, mille lõpetas 1934.a. Aastail 1919-1926 oli Jaakson Eesti Vabariigi Riia konsulaadi […]
“Eestimaa laul 88”
Meie hinge on puudutanud vabaduse sosin, see peab kasvama täiskõlaliseks inimhäälseks kõneks. Selles sihis me peame edasi minema ja me murrame end vabadusse kas või läbi halli kivi. Ükskord me heiskame ka Pika Hermanni torni sinimustvalge lipu! Ükskord me võidame niikuinii! – Heinz Valk CD raamatuga kaasas ei ole
“Eestimaa poeg võõras armees”
Selles raamatus on ühe Eestimaa mehe mälestused elust ajateenijana Nõukogude Armees, Venemaa avarustel, eelmise sajandi 50-ndate aastate lõpus ning pärast ajateenistust miilitsana Lääne-Virumaal, Kundas. Mälestuskilde lugedes ei usugi kohe, et sellist elu elati ning sel moel mõeldi alles viiskümmend aastat tagasi. Need tol ajal noored inimesed on meie isad-emad, vanaemad-vanaisad. Kuulakem nende lugu… Mälestuskillud on […]
“Eestimaa rüütelkond. Rüütelkonna peamehed ja maanõunikud”
Eestlaste elus mängis Eestimaa rüütelkond – siinsel alal valitsenud baltisaksa aadlikorporatsioon – sajandite vältel vastuolulist rolli. Ühist teed käidi nii heas kui ka halvas. Rüütelkond jäädvustas end meie ajalukku mõjuvõimsa organisatsioonina, mis haldas siinset elu pea igas aspektis. Läbi Eestimaa rüütelkonna sajanditepikkuse arengu toob see ülevaade lugeja ette meie ühise möödaniku tahke, mis nii mõndagi […]
“Eestimaa suured kivid. Suurte rändrahnude lugu”
Enn Pirrus (24.11.1935). Lõpetanud Tartu Ülikooli 1959. a geoloogina, teaduste kandidaat aastast 1966 ning teaduste doktor aastast 1989. Töötanud Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudis teaduri ja sektorijuhatajana (1959-1992), Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituudis rakendusgeoloogia professorina (1992-2002), aastast 2002 emeriitprofessor. Avaldanud teaduslikke uurimusi settekivimite kujunemise, meteoriidikraatrite geoloogia, loodushoiu ja maavarakasutuse kohta. Geoloogiaõpikute ning suure hulga populaarteaduslike kirjutiste autor. E. […]
“Eestimaa venelaste saatused”
Sajandite vältel on venelased jätnud Baltimaade ajaloos oma tsivilisatsioonilise jälje, väärtusliku vaimse ja materiaalse pärandi, mis avaldas märkimisväärset mõju tänapäeva Läänemere idakalda maade ja selle rahvaste olustiku kujunemisele, milleta Eesti, Läti ja Leedu kultuur ja majandus oleksid lihtsalt mõeldamatud. Ühise ajaloo nimekate inimeste arvuks osa kipub unustusse vajuma. Taastada nad meie kaasaegsetele – see on […]
“Eestis ilmunud saksa-, vene- ja muukeelne perioodika 1675-1940”
Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia. V osa Käesolevas nimestikus on kirjeldatud Eestis kuni 1940. a. ilmunud väljaanded ja valikuliselt Lätis ilmunud, mis olid mõeldud ka Eesti lugejale. Siia kuuluvad esijoones Riia kui Liivimaa kubermangulinna põhilised väljaanded, sest Lõuna-Eesti kuulus kuni 1917. a. Liivimaa kubermangu. Lisaks on nimestikku võetud mujal ilmunud väljaandeid, milles järjekindlalt on avaldatud andmestikku Eesti […]
“Eestlanna Pariisis”
Kes ütles, et elu lõpeb noorusega? Millal lõpeb noorus? Särav ja uhke Frida elab minevikus, meenutades oma metsikut elu, kust ei puudu lõputud peod, galantsed kavalerid, tuledesäras teatrilava. Ühel päeval saabub tema korterisse Anne, hooldaja Eestist. Temalgi on oma meenutused: luhtunud abielu, suureks kasvanud lapsed, ema surm. Korterisse jõuab kolmaski inimene. Stephane, Frida endine armuke. […]
“Eestlase eluring”
Oma uues raamatus „Eestlase eluring” vaatleb folklorist Marju Kõivupuu inimese elu keskseid sündmusi, nagu lapse sünd ja katsikud, kosjad ja pulmad, sünnipäevad ja lasteaia- ning koolilõpupeod, sõjaväkke ja pensionile saatmised, surm ja matus, ning annab põhjaliku ülevaate, kuidas varasematel aegadel neid tähistati, millised vanadest peretähtpäevade kommetest on ka tänapäeval olulised ning miks ja kuidas on […]
