“Eesti suurliblikate määraja”
I. Päevaliblikad Abiks loodusvaatlejale nr 49. Tartu 1963. (Kaaned kulunud. Sees on endise omaniku tempel).
“Eesti taimede kukeaabits”
Ülevaatlik taimemääraja hõlmab metsa- ja niidutaimi, umbrohtusid ja prahitaimi ning soo- ja veetaimi. Raamat käsitleb 1333 liiki ja alamliiki taimi, mis ongi suurem osa Eesti piiridest leitud metsikult looduses kasvavatest taimedest. Uuest, täiendatud väljaandest leiab kõik Eestis praegu kaitse all olevad taimeliigid. Tahvlitel kujutatud taimedele on pandud nüüdisaegsed levikukaardid Eesti taimede uuest levikuatlasest ning juurde […]
“Eesti taimede määraja”
Abiraamat sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemne taimede tundmaõppimiseks
“Eesti Tallinna Laskurkorpuse võitlustee”
Lehekülgi Punaarmee Eesti Rahvuskorpuse ajaloost
“Eesti talu”
Jäägitult saab hävitada ainult seda, mis on läbinisti materiaalne, milles ei ole midagi vaimset. Kui eesti talu tänapäeval on hävitatud sellisena nagu teda nägime oma elu õnnelikemail päevil, koos ta hoonete, õuede ja aedadega, koos rõõmsa töö ja tegevusega eesti põllumehele kuuluvail nurmedel, siis on eesti talust ka praegu veel alles see nähtamatu osa, mis […]
“Eesti talumaja lugu. Ehituskunst ja elu 1840-1940”
On väidetud, et kõige paremini kajastab ühiskonnas toimunud psühholoogilisi muutusi elamu areng. Seda kinnitab ka Eesti talumaja areng alates 19. sajandi keskpaigast, mil Eesti hakkas kujunema traditsioonilisest keskaegsest talurahvamaast moodsaks läänelikuks ühiskonnaks koos kõigi sellest tulenevate muutustega elulaadis ja mõtteviisis. 19. sajandi keskpaiku hakkas sajandeid rehemajades elanud Eesti talurahvas neist loobuma. Uues kapitalistlikus maailmas sai […]
“Eesti tänase muusika loojaid”
Sarjas eesti tänapäevaheliloojate loominguportreedest on seni ilmunud “Kuus eesti tänase muusika loojat” (1970) ja “Kaheksa eesti tänase muusika loojat” (1979). Et mitte segi ajada esimese kogumikuga, on käesoleva helilooja elu ja loomingu ülevaateid, kelle tegevus algas sõjajärgseil aastail ja on kestnud tänaseni. Nimetatud heliloojate puhul on antud töö esmakordne katse hõlmata nende loomingut, anda sellele […]
“Eesti teadlased paguluses”
Keegi ei tea täpselt, kui palju eestlastest teadlasi on välismaal pagulusperioodil tegutsenud. Arvatud on, et Rootsi põgenes 1944 ligikaudu 300 teaduskraadiga inimest, neist umbes 50 ülikooli õppejõudu, suurem osa humanitaarlased. 1984 Stockholmis ilmunud leksikon “Eesti teadlased väljaspool kodumaad” koondab andmeid 578 eesti päritoluga teadlase kohta, kuid mitmesugustel põhjustel jäi teatmikust välja umbes 300 nime, suur […]
“Eesti teaduse biograafiline leksikon. I. köide A-Ki”
Käesoleva köitega algab neljaköitelisena kavandatud “Eesti teaduse biograafilise leksikoni” (ETBL) väljaandmine. Teosesse püütakse koondada kõigi Eesti alal teaduses tegutsenud isikute ning Eestist pärit teadusinimeste elulood. Seni meie kultuuriruumis üldist, s.o kogu teada olevat aega ning kõiki erialasid ja institutsioone haaravat teadlaste teatmeteost koostatud ei ole. Üldentsüklopeediad on avaldanud üksnes silmapaistvaimate teadlaste lühielulugusid. Soomlastel näiteks on […]
“Eesti teater. Nõudmiseni. Kalju Haan. Urmas Ott.”
Raamat sisaldab Kalju Haani ja Urmas Oti vestlusi eesti teatrist, näitlejatest, inimestest ja elust üldse. Urmas Ott Kalju Haanile: Terve elu, kus me polnud tuttavad, olen mina sind alati kohanud seal Pärnu maantee 5 ees ristmikul, nüüd on see Otsa tänav. Kusagil seal sa alati minu mälestustes seisad, keset sõiduteed, ja lähed kas teatrisse või […]
“Eesti teatri biograafiline leksikon”
“Eesti teatri biograafilise leksikoni” (ETBL) ettevalmistamiseks moodustasid 1988. aastal Eesti Teatriliit ja Eesti Entsüklopeediakirjastus töökolleegiumi, kelle ülesandeks sai märksõnastiku koostamine, autorite valik, juhendmaterjalide valmistamine ja töö käivitamine. Artiklite laekumine ning nende toimetamine erialade ja teatrite kaupa on võtnud oma aja. Aja kuludes selgus ka vajadus märksõnastikku täiendada. Valikupõhimõtete ja metodoloogia läbiarutamise tulemusena kasvas ETBL-i maht […]
“Eesti tennis 90”
Tänavu suvel – A.D 2003 – möödub 90 aastat Eesti tennise algusest. Tennist mängiti selles Liivimaa osas küll varemgi, kuid see oli baltisakslaste juhuslik meelelahutus. Rahvuslikule tennisele pani Eestis aluse 1913. aastal peetud turniir. Ligikaudu saja aasta jooksul pole ilmunud ülevaatlikku koguteost kodumaisest tennisest. Seda ülesannet tahab täita käesolev raamat. /…/ Raamatus esitatakse Eesti tennise […]
“Eesti Tööstusprojektist SWECO Projektini 1944-2007”
Projektid, inimesed, sündmused Tallinna Linnahall, Tartu Ülikooli raamatukogu, Plaanikomitee hoone, Raamatutrükikoda, renoveeritud Vabaduse väljak ja Tartu maantee Tallinnas, Lilleküla jalgpallistaadion, Sillamäe, Muuga jt Eesti Tööstusprojekti ja tema järglase SWECO Projekti projekteerijate joonestuslaudadel ja arvutites on sündinud sajad hooned ja rajatised, mis ilmestavad tänapäeva Eestit. Rohkete fotodega illustreeritud raamat räägib Tööstusprojekti ajaloost läbi eri ajastute, valminud […]
“Eesti tuletornid. Fakte ja meenutusi”
Teine, täiendatud trükk Raamatus antakse ülevaade tuletornidest ja nende ajaloost kaugest minevikust alates. Eesti tuletornide kirjeldus algab XVI sajandist ja ulatub kaasaega. Tuuakse huvitavaid andmeid meie ranniku sadamatest, päästejaamadest ja merendusala inimestest. Raamat pakub huvi laiale lugejate hulgale, eriti aga merendus- ja ajaloohuvilistele.
“Eesti uue aastatuhande lävel”
Väikerahva võimalused ja valikud Küsimusele kuhu liigub Eesti ei ole täna ühest vastust. Nagu ei ole ühest vastust küsimusele, miks üks rahvas jääb väikeseks ja teine kasvab suureks või miks osa maailma rahvaid on jõudnud omariikluseni ja teised pole seda saavutanud. Ehk leidub suur annus tõtt ajalehes Postimees 1908. aastal avaldatud mõttes: “Rahvas, kes oma […]
“Eesti uusromantika lüürikuid”
Sisukord: Sissejuhatus; Ernst Enno elu; Ernst Enno luule; Ernst Enno luulevalimik; Küsimusi ja ülesandeid; Kirjandust; Villem Ridala elu; Villem Ridala luule; Villem Ridala luulevalimik; Märkusi; Küsimusi ja ülesandeid; Kirjandust; Gustav Suitsu elu; Gustav Suitsu luule; Gustav Suitsu luulevalimik; Küsimusi ja ülesandeid; Kirjandust; Sisukord. Keel ja Kirjandus nr 5,1934. K./Ü. “Loodus”, Tartu.
“Eesti Vabadussõda 1918-1920 I-II köide” 2 raamatut
Vabadussöda 1918-1920 on eesti rahva ajaloos suurim ja tähtsaim sündmus. Selles söjas, vöideldes esmakordselt tervikuna ühise rahvusriikliku keskvöimu korraldusel ja ühe vähejuhi juhtimisel, vöitis eesti rahvas endale löplikult vabaduse ja riikliku iseseisvuse. Vabadussöja tähtsust möistame täies ulatuses, kui meenutame, et önnetult löppenud muistse vabadusvöitluse tagajärjel eesti rahvas oli sunnitud kannatama vööra vöimu survet paljude sajandite […]
“Eesti Vabadussõda 1918-1920” I&II osa. 2 raamatut
Vabadussõda 1918-1920 on eesti rahva ajaloos suurim ja tähtsaim sündmus. Selles sõjas, võideldes esmakordselt tervikuna ühise rahvusriikliku keskvõimu korraldusel ja ühe vähejuhi juhtimiesl, võitis eesti rahvas endale lõplikult vabaduse ja riikliku iseseisvuse. Vabadussõja tähtsust mõistame täies ulatuses, kui meenutame, et õnnetult lõppenud muistse vabadusvõitluse tagajärjel oli eesti rahvas sunnitud kannatama võõra võimu survet paljude sajandite […]
“Eesti Vabadussõda”
Eesti Vabadussõda 1918-1920 oma eesti ajaloos erakordset tähtsust. Eestlastel ei olnud muistsest vabadusvõitlusest saadik leidunud oma sõjalist jõudu. Vene revolutsiooni keerises koondusid küll Esimeses Maailmasõjas võidelnud eesti sõjamehed rahvusväeosadesse kodumaa pinnal, kuid need likvideeris Saksa okupatsioon. Novembri lõpul 1918 hakkas lahkuvate Saksa okupatsioonivägede kannul Eestisse tungima enamlike punavägede laviin, et alistada meie kodumaad Vene kommunismile. […]
