“Eesti sõjaajaloo aastaraamat. 3(9) 2013”
200 aastat Napoleoni sõjakäigust Venemaale ja selle mõju Läänemere maadele. Tauroggeni konventsiooni diplomaatiline eellugu ja tulemused ning tähtsus Euroopa ja Baltimaade ajaloos / Feliks Gornischeff Keiser Aleksander ja Soome suurvürstiriigi asutamine 1812. aastal / Ilkka Tapio Seppinen Napoleoni 1812. aasta sõjakäigu logistilised aspektid Baltimaade perspektiivis / Eric A. Sibul Napoleoni sõdade kaja Eesti kunstikogudes / […]
“Eesti sõjaajaloo aastaraamat” I (7) 2011
Väeteenistusest Eestis ja eestlastest väeteenistuses. – Eestlaste sõjalised kohustused keskajal. Mart Lätte. – Balti pataljoni formeerimisest ja koosseisust. Siim Õismaa. – Katšanovi üksikpataljon. Igor Kopõtin. – Eesti rahvusväeosade formeerimisest Nõukogude armee koosseisus aastatel 1940-1956. Peeter Kaasik. – Eesti üksustest Wehrmacht´i, SSi ja politsei ning Relva-SS alluvuses Teise maailmasõja ajal. Komplekteerimisest ja formeerimisest. Toomas Hiio. – […]
“Eesti sõjaajalugu: valitud peatükke Vabadussõjast tänapäevani”
Kõigile ajaloohuvilistele mõeldud koguteoses heidetakse pilk Eesti sõjaajaloolisele arengule Vabadussõjast kuni tänapäevani. Peale Vabadussõja, mis kindlustas 1918. aastal väljakuulutatud Eesti Vabariigi iseseisvuse, käsitletakse teoses ka Teise maailmasõja ja punavõimu militaarset jalajälge meie ajaloos ning kõige olulisemana rahuaegse riigikaitse ülesehitamist nii esimesel iseseisvusajal kui ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Raamat võtab kokku senise uurimistöö Eesti sõjaajaloo […]
“Eesti sõjaväe Pioneeripataljon”
Areng ja koostöö 1917-1940. 15. detsembril 1917. aastal moodustati Eesti rahvusdiviisis insenerirood, millest sai alguse Eesti sõjaväe pioneeriteenistus. Vabadussõjas tegutsesid eesti pioneerid Inseneripataljoni koosseisus ning kandsid nimetuse sapöörid. Sapööride peamiseks tegevusalaks oli välikindlustuste loomine meie rahvuspiiridel, mis hõlbustas Eesti territooriumi kaitse korraldamise Vabadussõja lõppetapil. 15. märtsil 1924 loodi Eesti sõjaväe Inseneripataljoni baasil kaks uut väeosa […]
“Eesti spordi aastaraamat 1999”
5. jaanuar avas uue peatüki Eesti suusaspordi ajaloos: murdmaasussatamise maailma karikavõistluse etapp viidi esmakordselt läbi Otepääl. /…/
“Eesti spordi biograafiline leksikon”
“Eesti spordi biograafiline leksikon” (ESBL) jätkab pärast Berliini olümpiamänge 1937. aastal ilmunud leksikoniga alustatud ja aina töömahukamaks kasvanud üritust – meie spordirahva lühielulugude koondamist raamatukaante vahele. Käesolev väljaanne, Eesti kõigi aegade mahukaim spordiraamat, sisaldab 4051 artiklit, neist 3260-le on lisatud portreefoto. Eesti spordielu on aegade jooksul olnud mitmepalgeline. Tänaseks on Eestis rohkem kui sada spordialast […]
“Eesti spordi leksikon”
Ülevaateteos Eesti võistlusspordist, Eesti spordisangareist ja Eesti osast maailma spordis. Iseseisvuslaste Kirjavara 6. Tõrvik 1951. Taskuformaat.
“Eesti suurliblikate määraja”
I. Päevaliblikad Abiks loodusvaatlejale nr 49. Tartu 1963. (Kaaned kulunud. Sees on endise omaniku tempel).
“Eesti taimede kukeaabits”
Ülevaatlik taimemääraja hõlmab metsa- ja niidutaimi, umbrohtusid ja prahitaimi ning soo- ja veetaimi. Raamat käsitleb 1333 liiki ja alamliiki taimi, mis ongi suurem osa Eesti piiridest leitud metsikult looduses kasvavatest taimedest. Uuest, täiendatud väljaandest leiab kõik Eestis praegu kaitse all olevad taimeliigid. Tahvlitel kujutatud taimedele on pandud nüüdisaegsed levikukaardid Eesti taimede uuest levikuatlasest ning juurde […]
“Eesti taimede määraja”
Abiraamat sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemne taimede tundmaõppimiseks
“Eesti Tallinna Laskurkorpuse võitlustee”
Lehekülgi Punaarmee Eesti Rahvuskorpuse ajaloost
“Eesti talu”
Jäägitult saab hävitada ainult seda, mis on läbinisti materiaalne, milles ei ole midagi vaimset. Kui eesti talu tänapäeval on hävitatud sellisena nagu teda nägime oma elu õnnelikemail päevil, koos ta hoonete, õuede ja aedadega, koos rõõmsa töö ja tegevusega eesti põllumehele kuuluvail nurmedel, siis on eesti talust ka praegu veel alles see nähtamatu osa, mis […]
“Eesti talumaja lugu. Ehituskunst ja elu 1840-1940”
On väidetud, et kõige paremini kajastab ühiskonnas toimunud psühholoogilisi muutusi elamu areng. Seda kinnitab ka Eesti talumaja areng alates 19. sajandi keskpaigast, mil Eesti hakkas kujunema traditsioonilisest keskaegsest talurahvamaast moodsaks läänelikuks ühiskonnaks koos kõigi sellest tulenevate muutustega elulaadis ja mõtteviisis. 19. sajandi keskpaiku hakkas sajandeid rehemajades elanud Eesti talurahvas neist loobuma. Uues kapitalistlikus maailmas sai […]
“Eesti tänase muusika loojaid”
Sarjas eesti tänapäevaheliloojate loominguportreedest on seni ilmunud “Kuus eesti tänase muusika loojat” (1970) ja “Kaheksa eesti tänase muusika loojat” (1979). Et mitte segi ajada esimese kogumikuga, on käesoleva helilooja elu ja loomingu ülevaateid, kelle tegevus algas sõjajärgseil aastail ja on kestnud tänaseni. Nimetatud heliloojate puhul on antud töö esmakordne katse hõlmata nende loomingut, anda sellele […]
“Eesti teadlased paguluses”
Keegi ei tea täpselt, kui palju eestlastest teadlasi on välismaal pagulusperioodil tegutsenud. Arvatud on, et Rootsi põgenes 1944 ligikaudu 300 teaduskraadiga inimest, neist umbes 50 ülikooli õppejõudu, suurem osa humanitaarlased. 1984 Stockholmis ilmunud leksikon “Eesti teadlased väljaspool kodumaad” koondab andmeid 578 eesti päritoluga teadlase kohta, kuid mitmesugustel põhjustel jäi teatmikust välja umbes 300 nime, suur […]
“Eesti teaduse biograafiline leksikon. I. köide A-Ki”
Käesoleva köitega algab neljaköitelisena kavandatud “Eesti teaduse biograafilise leksikoni” (ETBL) väljaandmine. Teosesse püütakse koondada kõigi Eesti alal teaduses tegutsenud isikute ning Eestist pärit teadusinimeste elulood. Seni meie kultuuriruumis üldist, s.o kogu teada olevat aega ning kõiki erialasid ja institutsioone haaravat teadlaste teatmeteost koostatud ei ole. Üldentsüklopeediad on avaldanud üksnes silmapaistvaimate teadlaste lühielulugusid. Soomlastel näiteks on […]
“Eesti teater. Nõudmiseni. Kalju Haan. Urmas Ott.”
Raamat sisaldab Kalju Haani ja Urmas Oti vestlusi eesti teatrist, näitlejatest, inimestest ja elust üldse. Urmas Ott Kalju Haanile: Terve elu, kus me polnud tuttavad, olen mina sind alati kohanud seal Pärnu maantee 5 ees ristmikul, nüüd on see Otsa tänav. Kusagil seal sa alati minu mälestustes seisad, keset sõiduteed, ja lähed kas teatrisse või […]
“Eesti teatri biograafiline leksikon”
“Eesti teatri biograafilise leksikoni” (ETBL) ettevalmistamiseks moodustasid 1988. aastal Eesti Teatriliit ja Eesti Entsüklopeediakirjastus töökolleegiumi, kelle ülesandeks sai märksõnastiku koostamine, autorite valik, juhendmaterjalide valmistamine ja töö käivitamine. Artiklite laekumine ning nende toimetamine erialade ja teatrite kaupa on võtnud oma aja. Aja kuludes selgus ka vajadus märksõnastikku täiendada. Valikupõhimõtete ja metodoloogia läbiarutamise tulemusena kasvas ETBL-i maht […]
“Eesti tennis 90”
Tänavu suvel – A.D 2003 – möödub 90 aastat Eesti tennise algusest. Tennist mängiti selles Liivimaa osas küll varemgi, kuid see oli baltisakslaste juhuslik meelelahutus. Rahvuslikule tennisele pani Eestis aluse 1913. aastal peetud turniir. Ligikaudu saja aasta jooksul pole ilmunud ülevaatlikku koguteost kodumaisest tennisest. Seda ülesannet tahab täita käesolev raamat. /…/ Raamatus esitatakse Eesti tennise […]
