“Eesti rahva kannatuste aasta”
Eesti rahvast on kogu tema ajaloo kestel ähvardanud hädaoht idast. Iga kord, kui eestlaste maale tungis vaenlane Sarmaatia lagendikelt, käisid sellega kaasas tapmised, piinamised, küüditamised, laastamised ja põletamised. Eestlaste maa pidi sageli jooma oma laste verd ja pisaraid. Nagu kõnelevad kroonikad, ei olnud peale idast tulnud vaenlase rüüsteretki enam kuulda isegi koerte haukumist ega kuke […]
“Eesti rahva kannatuste aastad Siberis”
On möödunud üle 70 aasta 14. juuni 1941. aasta stalinistliku genotsiidi kuritegudest, mis hävitas mitme põlvkonna elutöö ning tuhandete elud ja kodud. Selle raamatu kaante vahele on koondatud eelmise sajandi esimesel poolel sündinud eestlaste traagilised elulood. Köite esimeses osas sisalduvad kaasmaalaste ja nende perede mälestused, kel tuli sunniviisiline Siberi-teekond kaks või enamgi korda läbi teha. […]
“Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve vältel. Mälestusi aastatest 1869 – 1900”
Dr. Heinrich Rosenthali mälestused on ühe saksastunud keskkonnast pärit, kuid eesti rahvuslikuks tegelaseks tõusnud vastuolulise mehe mälestused, mis kirja pandud saksa keeles ja sakslastele mõistmaks eestlaste püüdlusi. Rosenthal on vähem tuntud paljudest teistest tolleaegsetest persoonidest, kuid kindlasti mitte vähem oluline. Ta oli EÜS-i asutajaliige, papa Jannseni väimees (Koidula õemees), osales esimese üldlaulupeo korraldamises, tegutses ajakirjanduses […]
“Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve vältel”
Eesti rahvusliku liikumise tegelane, arst ja riiginõunik HEINRICH ROSENTHAL sündis 7. juulil 1846 Tartus saksastunud eestlasest rätsepmeistri pojana. Ta abiellus Johann Voldemar Jannseni tütre Eugeniega ja pöördus ilmselt just tänu sellele tagasi eesti rahva rüppe. Rosenthal õppis Tartu kreisikoolis ja gümnaasiumis, lõpetas 1971.a Tartu ülikooli arstiteaduskonna, oli õpingute ajal ka eesti üliõpilaste koondajaid ja Eesti […]
“Eesti rahva lugu”
“Eesti rahva lugu” annab ülevaate Eesti ajaloost kahteistkümne ja poole aastatuhande jooksul alates mandrijää kadumisest kuni tänase päevani. Loo keskmes on eesti rahvas, ent unustatud pole ka vallutajaid ja valitsejaid ning naaberrahvaste käekäiku. Raamat ei paku ühte sidusat jutustust, vaid peatub eesti rahva poliitilise ja kultuuriajaloo põnevamatel küsimustel. Üldinimlikust vaatenurgast joonistatud minevikupilt lähtub eesti rahvuslikust […]
“Eesti rahva lühiajalugu”
Eessõna Ei ole ehk ülearune värskendada meie vanema generatsiooni mälu ajalooigavikku läinud sündmuste suhtes ja ühtlasi anda noorematele põlvedele kokkuvõte eesti rahva ajaloost, millest neil ei ole palju aimu. Vabariigiaegne kirjavara sel teemal jäi puudulikuks, kuna punane laviin maa varakult anastas, nõukogudeaegne Eestimaal kirjapandud ajalugu on võltsitud ning pagulaseski on ajaloovõhikud tihtipeale ühekülgselt leidnud olevat […]
“Eesti rahva rõiva ilu”
Kaunis fotoalbum Eesti rahvarõiva ilust. Fotodel olevad inimesed on pildistatud 20. sajandi viimastel aastatel, seljas rõivad, mille sarnaseid kandsid meie esivanemad 100-200 aastat tagasi. Raamatus on sissejuhatus Eesti rahvarõivaste traditsiooni kohta ja vanasõnu erinevatest piirkondades. Ilus kingitus igaühele, kes Eesti ja eestlaste vastu huvi tunneb.
“Eesti rahvakalender II”
Väljaanne sisaldab kommenteeritud folkloristlikke tekste rahvakalendri kombestiku kohta kevadisest pööripäevast kuni jüripäevani. Mitmesse tõekspidamiste kihistusse kuuluvad pärimused märgivad rahva praktilist meelt looduse jälgimisel ja maagilisel mõjutamisel (ilmaennustamine loodusnähtusi appi võttes, taotlus saada suuremaid viljasaake või karjaõnne jne).
“Eesti rahvakalender III”
“Eesti rahvakalendri” III köitesse on koondatud pärimusteateid kevadiste ja kevadsuviste tähtpäevade kohta alates jüripäeva ning külvinädalatega ja lõpetades viidipäevaga. See on kõige pingelisem kevadiste põllutööde periood, algab väliskarjatamine, töödering siirdub koduseinte vahelt välja. Selle kalendritsükli tähtsaim ning traditsioonidelt rikkaim tähtpäev on jüripäev – uue majandusaasta ning suve alguse tähistaja. Elatusalade osas on see päev kõige […]
“Eesti rahvakalender IV”
Käesolev köide sisaldab rahvapärimusi suviste tähtpäevade kohta alates suvisest pööripäevast (21. VI) ja lõpetades olevipäevaga (29. VII) juulikuu lõpul. Suviste tähtpäevade seas on eriline koht jaanipäeval, mis on koondanud endasse muistseid suve saabumise ja vastuvõtu traditsioone ning ühtlasi rikkalikult aastajaotuse pöördelistele tähtpäevadele omaseid maagilisi menetlusi. Märkimisväärne on põllu- ja karjanõiduse osa, mõlemad suunatud produktiivsuse tõstmisele. […]
“Eesti rahvalaulud. IV köide”
Antoloogia. Üldiseloomustavat rahvalaulust ja selle kogumisest. Tüübikommentaar. Vähetuntud ja haruldaste sõnade seletus. Registrid.
“Eesti rahvaluule ülevaade”
Raamat püüab anda esimese ulatuslikuma käsitluse eesti rahva suulise poeetilise loomingu tähtsamatest liikidest. Teos on mõeldud kõigepealt laiale üldsusele, et tutvustada ja selgitada meie väga rikkalikku rahvaluulelist pärandit, näidata selle ideelist ja kunstilist väärtust ning tõsta esile selle suurt mõju ja tähtsust meie rahva ajaloo mitmesugustele etappidele.
“Eesti rahvanaljandid. Mõis ja kirik”
Naljandid moodustavad eesti rahvaluules ulatusliku ja olulise tähtsusega liigi. Need on peamiselt lühivormilised humoristlikud ja satiirilised jutud, mille peaülesandeks on mitmesuguste elunähtuste, eri kihtidesse ja kohtadesse kuuluvate inimeste ja nende vahekordade koomilise valgusse asetamisega tekitada kuulajais lõbusat meeleolu, välja kutsuda nende naeru. Koomiliseks võib aga saada Tšernõševski sõnu kasutades “kõik, mis esineb inimeses äpardunult, ebasobivalt… […]
“Eesti rahvas ja stalinlus”
Raamatus analüüsitakse nõukogude võimu rahvuspoliitika olemust, selle muutumist totalitaarseks ja inimvaenulikuks. Käsitletakse rahvuslikku arengut ja selle taset Eestis enne 1940. aastat, mil stalinlus seda lõhkuma hakkas. Vaadeldakse eesti rahva võitlust enesesäilitamise eest järgnenud aastakümnetel, ning rahvusvaheliste suhete probleeme.
“Eesti rahvaste raamat”
Rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Filoloog Jüri Viikberg (sünd 1953 Raplas) on Eesti Keele Instituudi murdesektori juhataja ning Tallinna Pedagoogikaülikooli dotsent. Tegutsemisvaldkonnad on dialektoloogia (eeskätt “Eesti murrete sõnaraamatu” koostamine-toimetamine) ja keelesuhted. Kogunud keeleainest Siberi ja Kaukaasia eestlastelt (filoloogiakandidaadi väitekiri “Eesti keelesaared Siberis”, 1989), “Vene impeeriumi rahvaste punase raamatu” (1993) autoreid. 1997. aastal avaldanud “Anekdoodiraamatu”. Esimene käsiraamat, […]
“Eesti rahvatoite”
Raamat koosneb kahest osast. Esimeses osas antakse ülevaade toidust argi- ja tähtpäevadel, nagu see oli välja kujunenud möödunud sajandi keskpaigaks. Teine osa sisaldab toiduretsepte toidurühmade kaupa, mõeldud kasutamiseks tänapäeval. Raamat etnograafiahuvilistele ja perenaistele. Illustreeritud värvifotodega.
“Eesti rahvusköök”
Anne Kersna, Sirje Rekkor, Reet Piiri, Dina Aarma, Õile Aavik, Inara Luigas, Elli Vendla, Inge Rego. Fotod: Tiit ja Mare Koha. Eesti rahvusköögi vastu tuntakse jälle huvi. Esimene eestikeelne kokaraamat ei olnud eesti talupojale, tema sõi lihtsalt valmistatuna seda, mida suutis ise kasvatada, koguda ja säilitada. … “Eesti rahvusköök” annab lisaks retseptidele ülevaate meie köögi […]
“Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei teataja 2´ 91”
Sisukord Juhtkiri Margaret Thatcher “Nägemus Lääne tõusuteest” Jüri Adams ja Allan Lahi “Kuidas Jüri Adams kandideeris Ülemnõukogusse ehk Eesti uue valimisdemokraatia esimestest sammudest” Madsen Pirie “Privatiseerimine Ida-Euroopas” Jaak Järiado “Majandusarengu stsenaarium. Diskussiooni aluseks ERSP majanduspoliitika kujundamisel” Charles Murray “Õnne otsingud kapitalismi ja sotsialismi tingimustes” Tunne Kelam “Poola sündmused III”
