“Eesti muistendid. Hiiu- ja vägilasmuistendid I-III. 3 raamatut”
Raamat “Muistendid Kalevipojast” Käesoleva teosega alustatakse eesti muistendite teaduslikku väljaannet. Esimeses ringis tulevad avaldamisele hiiu- ja vägilasmuistendid, mida mõnevõrra on tutuvustatud ka senises kirjanduses. “Eesti muistendite” alapealkiri “Hiiu- ja vägilasmuistendid” hõlmab kolme ulatuslikumat muistendite rühma: 1) muistendid Kalevipojast, 2) muistendid Suurest Tõllust ja 3) vanapagana-muistendeid. Esimene köide, muistendid Kalevipojast, peab oma oluliseks eesmärgiks abistada neid, […]
“Eesti murrete grammatika”
Sari „Eesti keele varamu“ tutvustab mitmekülgselt eesti keele ehitust ja kasutust. Eesti murrete grammatika köide kirjeldab ülevaatlikult meie murrete grammatilist ehitust (põhirõhuga käänd- ja pöördsõnal) ning näitab, missugune murdekeel iseloomustab Eestit eri paigus. Lisatud on sissevaade murdealade liigendamise ja murrete uurimise ajalukku ning käsikirjade ja publikatsioonide loendid. Valminud on üldpilt, mille pinnalt edaspidi luua uusi […]
“Eesti murrete sõnaraamat V/21 – L-M”
Eesti keeleala on suhteliselt sügavalt ja tihedalt liigendatud. Murdelisel killustatusel on mitu põhjust. Osa murdeerinevusi on õige vanad, nende taga on erinevused muistsete hõimukeelte vahel. Osa taas on eri vanusega hilisemad uuendused. Eri paikkondade keeleerinevused suurenesid kuni möödunud sajandi teise pooleni, kui muutunud ühiskondlike tingimuste ja ühise kirjakeele mõjul pidurdus keeleline eristumine ja käivitus vastupidine […]
“Eesti mütoloogiad. Arvamusring tänase Eesti teemadel”
Millised on eestlased, nende vaimulaad ja kultuuriline enesetunnetus nii sisekaemusena kui väljastpoolt vaadetes? Kuidas saab oma 90. juubeli künnisel hakkama väikeriik, mis seisab vapra tinasõdurina Euroopa Liidu idapiiril? Käesolev esseekogumik on valminud kümnete Eesti mõtlejate ühistööna. Autorite seas on tuntud teadusinimesi, akadeemikuid ja professoreid, poliitikuid, majandustegelasi, ajakirjanikke, kunstnikke, teatri- ja filmitegijaid ning popkultuuri tähti. Mahukas […]
“Eesti muusika ajalugu III”
Kunstmuusika / Rahvusromantism Rahvusromantism (1900-1920) Tagasivaade ja üldmärkmeid Eesti rahva ühiskondlik ja kultuuriline ärkamisaeg oma esimesel perioodil saabus Aleksander II liberaalsete poliitiliste reformide õhkkonnas, mis võimaldas ja soodustas uue rahvusliku elu tärkamist. Selle murrangu tagajärjel aktiivne vool eesti rahva juhtkonnas (C. R. Jakobson, dr. M. Veske, prof. J. Köler) rajas oma toetust ootavad lootused Vene […]
“Eesti muusika biograafiline leksikon”
Käesolev EMBL sisaldab 699 artiklit. Teose koostamises osalenud arvuka kollektiivi eesmärk oli koondada eesti muusikalukku olulisi jälgi jätnud heliloojate, interpreetide, muusikateadlaste ja -tegelaste elulood minevikust tänapäevani, sõltumata isiku rahvuspäritolust või kodakondsusest.
“Eesti nahkehistöö”
Rohkete illustratsioonidega raamat Eesti nahkehistööst, peamiselt nõukogude aegsest, kuid on ka väike peatükk nahkehistööst kuni 1940. aastani. (Paberkaaned kulunud)
“Eesti näkiliste välimääraja”
Naiadoloogia (näkiteadus) on meie fantastilise bioloogia üks seni vähem uuritud harusid. Kummatigi on viimasel ajal laekunud küllaldaselt andmeid selleks, et tõsisemalt läheneda näkiküsimusele. Eesti NSV teeneline kirjanik Enn Vetemaa püüab anda algajale näkiuurijale kõige elementaarsemaid teadmisi naiadoloogiasse süüvimiseks.
“Eesti NATO lugu 1991-2004”
Nüüd, kui NATOga liitumisest on möödas 10 aastat, tundub liikmestaatus meile iseenesestmõistetav. Veel 15 aastat tagasi polnud liitumine aga sugugi kindel, hoolimata sellest, et Eesti oli jõudnud riikide hulka, kelle ühinemist NATOga peeti võimalikuks. NATO endagi tulevikuperspektiivid sisaldasid 1990. aastatel rohkesti küsimärke. 20 aastat tagasi oli NATO avanemine vaid üks võimalus erinevate variantide seas ning […]
“Eesti Novell 2018”
Sisukord Saateks Jüri Kolk > Paul Mudlum > Qiaotou nööp Mart Kivastik > Jaama 12 Martti Kalda > Viimsepäeva laupäeva hommikul Lilli Luuk > Auk Andrus Kivirähk > Vanaisa ja metsavennad Meelis Friedenthal > Kasuksepp Mari-Liis Müürsepp > Elajad Janar Ala > Sült Margit Lõhmus > Vulva klubi Donald Tomberg > Arno, isa, koolimaja ja […]
“Eesti NSV jõgede nimestik”
Käesolev “Eesti NSV jõgede nimestik” annab teatmematerjali meie vabariigi vooluveekogude, s.o. jõgede, ojade ja magistraalkraavide kohta.
“Eesti NSV ravimtaimed”
2. ümbertöötatud trükk Käsiraamatus antakse ülevaade Eesti NSV-s esinevatest või Eesti NSV-s kultiveerimiseks sobivatest ravimtaimedest. Iga taime kohta tuuakse eesti-, ladina- ja venekeelsed nimetused, rahvapärased eestikeelsed nimetused, taime kirjeldus, kogumise juhendid, droogi olulisemad koostisained, näiteid kasutamisest rahvameditsiinis ning taime kasutamine ja tähtsus tänapäeva teaduslikus meditsiinis. Kultiveeritavate taimede kohta tuuakse ka lühike kultiveerimise juhend. Täiendavalt on […]
“Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum”
Sisukord: Lehekülgi muuseumi ajaloost Kogumistööd Esemekogud Käsikirjalised kogud Kogude kasutamine ja kättesaadavaks tegemine rahvale Teaduslik töö Resümeed
“Eesti ohvitser Euroopas. Hispaania 1937-1939”
Vabariigivastane riigipööre algas Hispaania Maroko garnisonides 17. juulil 1936. Vastasseis vasakpoolsed (tsentristidest kommunistide-anarhistideni) versus parempoolsed (rahvuslased, konservatiivid, katoliku kirik) tõukas Hispaania verisesse kodusõtta. Septembris 1936 sõlmiti Londonis rahvusvaheline kokkulepe, millega keelustati relvade ja vabatahtlike transiit Hispaaniasse. Londoni komitee ülesandeks sai korraldada liikuv kontroll Hispaania maa- ja merepiiril, mis algas kevadtalvel 1937. Eestist osales aprillist 1937 […]
“Eesti ohvitser Saksamaal ja Ungaris 1936-1940”
Kolmas raamat teemal „Eesti ohvitser Euroopas“ keskendub 1930. aastate Saksamaale ja Ungarile. 1936. aasta suvel saabus Berliini esimene Ilmasõja-järgne Eesti sõjaväeatašee kolonel Ludvig Jakobsen. 1939. aastal esindas Eesti riiki Adolf Hitleri 50. sünnipäeval Berliinis Sõjavägede Staabi ülem kindralleitnant Nikolai Reek. Eestile tarnitavate õhutõrjerelvade ja nende seadmete valmimisel Saksamaal hoidsid silma peal kaptenid Karl Viil ja […]
“Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. IV kogumik”
Siinses raamatus on valik Eesti ohvitseride elulugusid mitmest generatsioonist – ohvitsere I maailmasõjast ja Vabadussõja lahinguist; ohvitser II maailmasõjast ja sellega kaasnenud meeleheitlikust võitlusest Eesti Vabariigi säilitamise eest; ohvitsere vabast Kanadast ja uue Eesti piirivalvest. Neile lisaks ka üks Naiskodukaitse tegelane, kaks sõjakirjaniku ja mõned aatemehed, kes Eesti militaarias suuri ja silmipaistvaid asju korda on […]
“Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006”
Kirjakeele sõnaraamat, mis hõlmab eelkõige kirjakeele kui üldrahvalikult kasutatava ja ühtseima keelekuju sõnavara. Tänapäeva keele sõnaraamat, mis hõlmab keelt, mida me praegu räägime ja kirjutame, XXI sajandi alguse keelt. Suunav ja soovitav sõnaraamat, mille autorid mitte ainult ei kirjelda keelendeid, vaid ka hindavad: mis on hea ja mis halb keel. Kirjakeele normi alus kogu Eesti […]
“Eesti õistaimi”
Populaarteaduslik väljaanne tutvustab enamikku meil kasvavaid õistaimi. Antakse nende üldiseloomustus, juhitakse tähelepanu iseloomulikele eraldamistunnustele. Tutvustatakse ka taimede kasutamisvõimalusi ja rahvapäraseid nimesid. Teos on rikkalikult illustreeritud. Mõeldud kõigile loodusesõpradele, bioloogiaõpetajaile ja õpilastele. Raamatu materjali saavad oma õpinguis kasutada ka EPA üliõpilased.
“Eesti oligarhia. Oligarhide ja poliitdoonorite väljakujunemine taasiseseisvunud Eestis”
Eesti oligarhid kujunesid välja 1990ndate alguses, kui misjonäriasendis miljonäriks ei saadud. Raha tehti metalliga ja naftaga, börsil ja erastamisega. Julge hundi rind võis olla rasvane, aga võis olla ka haavleid täis. Sõna oligarhia pärineb kreeka keelest ja tähendab “väheste valitsust” – valitsemisvormi, kus võim on koondunud väikese rühma inimeste kätte. Oligarh on ladviku liige, kes […]
“Eesti Olümpiakomitee 75”
Eesti spordi ajalugu on erinevatel aegadel talletanud paljud erinevad tegijad kõikvõimalikes vormides. Meie spordi tipmist osa – olüümpiaajalugu – on seni käsitletud peamiselt ühe kandi pealt ehk seoses olümpiamängudega. Ent olümpialiikumine pole ainult olümpiamängud, need on vaid osa globaalsest, enamikku maid ja rahvaid haaravast protsessist. See oli peamine põhjus raamatu väljaandmiseks – rääkida kolmveerandsaja aasta […]
