“Eesti kirjandus paguluses”
Käesolev teos on jätkuks Arvo Mägi raamatule “Lühike eesti kirjanduslugu” I-II (1965) ja vaatleb eesti kirjandust paguluses selle algusest kuni tänapäevani. Pagulus on kestnud juba 28 aastat (kauem kui Eesti riiklik iseseisvus) ja aeg on küps ülevaate andmiseks paguluses toimunud kirjandusliku tegevuse laadist ja arengust. Materjali rohkuse ja teoste ajalise läheduse tõttu ei anta ülevaates […]
“Eesti kirjanduse ajalugu” I osa
I köide: esimestest algetest 19. sajandi 40-ndate aastateni. (paberkaaned narmendavad)
“Eesti kirjanduse ajalugu” II köide
XIX sajandi teine pool – Kirjanduselu areng rahvusliku liikumise ettevalmistus- ja tõusuperioodil; Friedrich Reinhold Kreutzwald, Johann Voldemar Jannsen; Teisi 1850-70-ndate aastate autoreid; Uusi jooni rahvaluules; Carl Robert Jakobson; Lydia Koidula; F. Kuhlbars, M. Veske, A. Reinvald; Rahvusliku liikumise kõrgaja jutukirjandus; Kirjanduselu üldpilt sajandi lõpukümnendeil; Rahvaluule kogumine ja avaldamine; Näitekirjanduse areng sajandi viimasel veerandil. J. Kunder; […]
“Eesti kirjanduse ajalugu” III osa
III köide: 19. sajandi lõpust kuni 1917. aastani. (paberkaaned narmendavad)
“Eesti kirjanduse ajalugu” IV köite raamat nr 1
IV köide 1. raamat: aastad 1917-1929. Eesti Raamat 1981. 519 lk (paberkaaned kulunud)
“Eesti kirjanduse ajalugu” IV köite raamat nr 2
IV köide 2. raamat: aastad 1930-1940. (paberkaaned kulunud ja katki)
“Eesti kirjanduskriitika 1875-1900”
Tekstivalimik kajastab eesti kirjandusliku mõtte arengut möödunud sajandi viimasel veerandil. Kogumik sisaldab mahuka kommentaaride-osa ning annoteeritud nimeregistri ja on sellisena abivahendiks nii üliõpilastele kui ka teadustöötajaile. Paljud artiklid on oma probleemistiku, poeemilise esituslaadi ja omaaegse keeletarvituse tõttu ka laiemalt huvipakkuvad.
“Eesti kliima minevikus ja tänapäeval”
Kogumikus kirjeldatakse Eesti ümbruskonna kliimat aastate 1020-2010 vahemikus. Toetudes Vene ja Liivimaa kroonikatele ning Eesti ja vähem ka naabermaade arhiividest pärinevatele materjalidele, on õnnestunud realiseerida klimatoloogi unistus pikkadest ja pidevatest andmeridadest alates 14. sajandi talvedest (meie laiustel kliima muutuste võti) ja 17. sajandi suvedest. Esmakordselt on avaldatud varasemate entusiastlike ilmavaatlejate väljasõelutud tulemused praeguse Eesti ja […]
“Eesti kodanluse üleminek saksa fašismi teenistusse”
… Ka oma teistes teostes kirjeldab P. Johansen vanu eestlasi mahajäänud rahvana, kellele alles sissetunginud ristirüütlid olevat kultuuri toonud. Eesti ajaloo II köite ülejäänud peatükkides leidus samuti seisukohti, mis vastasid muutunud välispoliitika nõuetele ja ühtisid J. Vasara ja J. Uluotsa mõtteavaldustega. Kui I köite pealkirjad kõnelesid liidust venelastega, siis II köites figureerivad juba sellised pealkirjad […]
“Eesti kool aegade voolus” I ja II osa. 2 raamatut
Koolinõuniku mälestusi. Märt Raud, koolimees, ühiskonnategelane ja publitsist, on käesolevas teoses kirja pannud eesti rahvahariduse ligemale kolmesaja aastase arenguloo. See on dramaatiline jutustus, kuidas talupojarahvast sai kultuurrahvas, nii et juba möödunud sajandi lõpus kirjaoskamatus eestlaste hulgas oli kõrvaldatud. Kuid autori peatähelepanu on pööratud eesti rahvakooli arengule iseseisva Eesti päevil selle raskustes, muredes ja saavutusrõõmus. Märt […]
“Eesti kooli ajalugu” 1. köide
13. sajandist 1860. aastateni. Koguteose 1. köide hõlmab Eesti kooli ajalugu kõige varasemast ajast, s.o. haridusalgmete ja esimeste koolide tekkimisest Eesti alal 13. sajandil kuni rahvakoolide võrgu väljakujunemiseni 1860. aastail. Käsitletakse alg-, kesk- ja kutsekoolide asutamist ja koolivõrgu arengut, õppetöö materiaalse baasi kujunemist ja korraldust, õppekirjandust ja õppetöö sisu, õpilas- ja õpetajaskonda, pedagoogikahariduse ja pedagoogilise […]
“Eesti koolipoisid Teises maailmasõjas”
Raamatu esimeses osas on juttu Teise maailmasõja telgitagustest, eestlaste võitlusest taksokupeerimise vältimiseks, põhjustest, mis sundisid eestlasi valima kahe sõdiva poole vahel ja suures enamuses eelistama sakslasi. Lugeja saab tutvuda ka paari seni vähetuntud faktiga. Raamatu teises osas meenutavad eesti lennuväepoisid teenistust saksa sõjaväes lennuväeabilistena ja oma edasist põgenemis- või vanglateed. Nende mälestuste mõjul sündis ka […]
“Eesti kroonika 1939”
Elav Teadus nr 98. Eesti Kirjandusliku Seltsi populaarteaduslik seeria. Kaastöölised: H. Tammer, J. Taklaja, J. Käis, A. Leinjärv, A. Kalamees, V. Jakobson, E. Reining, R. Paris, O. Urgart, A. Annist. Eesti Kirjanduse Selts, 1940. Sisukord: 1939.a välispoliitilisi sündmusi (H. Tammer). Eesti sisepoliitiline elu 1939.a. (H. Tammer). Eesti majanduslik seisukord 1939.a. (J. Taklaja). Koolielu 1939. aastal […]
“Eesti kultuur võõrsil. Loode-Venemaa ja Siberi asundused”
Väljarändamine – Raimo Raag / Pilguheit Venemaa eesti asunduste kujunemisele – Tiit Rosenberg / Eestlaste väljaränne 19. sajandil – 20. sajandi algul: taust ja võrdlusjooni naabritega Loode-Venemaa – Marina Zassetskaja / Eesti väljarändajate Peterburi rühmituse kujunemisest. (Katse periodiseerida eestlaste väljarännet Peterburi kubermangu) – Ott Kurs / Rahvateaduslikud uurimistööd Ingeris ja Peipsitaguses II maailmasõja ajal – […]
“Eesti kultuuri ajalugu”
Lühiülevaade. Käesoleva õpiku eesmärk on kas või ajutiselt täita lünka eestikeelses õppekirjanduses ja mahutada ühtede kaante vahele kirjeldus kõige olulisemast Eesti ning eestlaste kultuuri ajaloos. Enamik materjalist on varem publitseeritud mitmesugustes monograafiates, aga ka ülevaate- ja teatmeteostes. Seega mahub õpiku autori töö kirjutamise ja koostamise vahele. Ajaloolise periodiseeringu, faktide valiku ja nende interpreteerimise puhul on […]
“Eesti kümnevõistlus läbi aegade”
Eesti kümnevõistlus 90, 1913-2003 … Esimesed jõukatsumised kümnevõistluses leidsid siinmail aset 90 aastat tagasi, 1. juunil 1913. Täjtpäev on ajendanud ala möödanikku raamatukaante vahele talletama. Ajaloolisele tagasivaatele on autor lisanud katkendeid ja noppeid ka varem avaldatust – sooviga pakkuda võimalikult ehedana infot, emotsioone, nägemusi, ka unistusi ühel või teisel ajajärgul. Üksikasjalik kursisolek kümnevõistluse mitmekülgse statistikaga […]
“Eesti kunsti ajalugu I-II. 3 raamatut.”
Eesti kunst kõige varasemast ajast kuni 19. saj. keskpaigani. Eesti kunst 19. sajandi keskpaigast kuni 1940. aastani. Nõukogude Eesti kunst 1940-1965. Toimetuskolleegium: B. Bernstein, E. Jansen, J. Kahk, K. Kirme, E. Pihlak, I. Solomõkova (peatoimetaja), V. Tiik, V. Vaga.
“Eesti kunsti ajaraamat 1523-1944”
“Eesti kunsti ajaraamatusse” on kogutud tähtsamaid fakte kunstielu sündmustest Eestis 16. sajandist kuni 1944. aastani. Koostamisel on püütud tugineda võimalikult mitmesugusele allikmaterjalile, perioodikale, kataloogidele, kunstiteaduslikele kirjutistele ja monograafiatele, võimaluse korral eelistades ajaliselt lähedasi andmeid. Kõik see toetab koostajate püüdlust anda kunstiloo arengust võimalikult objektiivne pilt. Viited sündmuse all annavad informatsiooni sündmuse ajast ja kohast, iseloomust, […]
“Eesti kunstikontaktid läbi sajandite I&II. 2 raamatut.”
Kogumik pakub läbilõike kunstiajaloo sektori töötajate viimase aastate töödest. Artiklid tuginevad teadurite suurematele uurimustele ja kujutavad endast selliste probleemide süvendatud käsitlust, kus juttu on eelkõige kultuuri-, sealhulgas kunstikontaktidest. Teemade ja käsitlevate ajajärkude erinevus peegeldab mõnevõrra ka sektori töö haaret. Artiklitele on lisatud saksakeelsed resümeed, eriti pikad neist artiklitest, mis tihenevate kultuurikontaktide aspektist vaadatuna võiksid suuremat […]
“Eesti kunstipärastest eksliibristest”
Viimastel aastatel on raamatukultuur Nõukogude Eestis arenenud kõrgemale tasemele, kui see on olnud kunagi varem. Ilukirjanduslikud teosed ilmuvad müügile köites, kunstnikkude poolt kaunistatud kaante ja kujundatud tiitellehtede ning siseillustratsioonidega. Nende tiraažid ulatuvad kümnetesse tuhandetesse eksemplaridesse, mis tuntumatel teostel müüakse läbi mõne päevaga, isegi mõne tunniga. Kõikjal on raamatukultuuri arenemisega kaasas käinud ka raamatu omandimärgi, eksliibrise […]
