“Eesti edu hind. Eesti sotsiaalne julgeolek ja rahva turvalisus”
Eesti majandus on küll hästi arenenud, kuid elanikud ei tunne end turvaliselt. Sissetulekute ebavõrdsus ja vaesusriski määr on Eestis Euroopa suurimad. Pikka aega ei ole tööd leidnud ja on juba loobunud selle otsimisest rohkem kui 20 000 inimest – tervelt keskmise Eesti linna elanikond! Enesetappude, õnnetussurmade, HI-viiruse ja aidsi leviku näitajate poolest on Eesti maailmas […]
“Eesti eest! Pilguheit Kaitseliidu lähiminevikku 1988-2008”
Hea lugeja, see raamat püüab anda Sulle ühe võimaliku pildi Kaitseliidu lähiajaloost. Nagu ei saa kunagi rääkida ajaloo sajaprotsendiliselt täpset kirjeldamisest, ei saa me ka väita, et järgnevates peatükkides on kirjas kõik ja kogu tõde. Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid arvamusi, hinnanguid, meenutusi ja tõekspidamisi. Ometigi võime seda raamatut lugedes leida […]
“Eesti elusloodus”
Kodumaa looduse teejuht Raamat tutvustab lihtsas ja selges keeles umbes 600 taime- ja loomaliiki, kes Eestimaal looduses tooni annavad. Autorid on siia valitud just need liigid, kellega ka algaja loodusehuviline kõige tõenäolisemalt kokku puutub. Tee tutvust taimede, seente, lindude, imetajate, kahepaiksete ja roomajate, kalade ja selgrootutega. Kõik liigid on eraldi portreteeritud nii sõnas kui pildis- […]
“Eesti esiajalugu”
Autorid: L. Jaanits, S. Laul, V. Lõugas, E. Tõnisson. Laiale lugejaskonnale määratud ning rikkalikult illustreeritud (ligi 300 kaarti, fotot ja skeemi) koguteos, uusim ja ainus täielik kokkuvõte senise arheoloogilise uurimistöö tulemustest Eesti NSV-s. Autorid on jälginud Eesti muistse elanikkonna majanduse, ühiskondlike ja etniliste suhete ning kogu muistse kultuuri arengut. Eesti esiajalugu on seejuures käsitletud seostatuna […]
“Eesti feldmarssalid”
Eesti sõjaajalugu hõlmab kõiki Eesti pinnal peetud sõdu ja relvakonflikte ning siit pärit sõdurite, ohvitseride, kindralite, admiralide ja marssalite tegemisi ka väljaspool Eestit. Jah, ka marssalite, sest Eestist pärit feldmarssaleid on olnud pea sama palju kui eestlastest kindraleid. Feldmarssali auastmeni jõudsid nad enemasti Rootsi, kuid ka Vene ja ühel juhul Saksa-Rooma keisririigi teenistuses. Ent peale […]
“Eesti film”
estonian film. 1991-1999. Pealkirjast lähtuvalt on nende kaante vahele kogutud liikuvaid pilte aastatest 1991 – 1999, toodetud väga erinevate tegijate ja väga erinevate stuudiote poolt nii suure ekraani kui ka televisiooni tarbeks. Valmis said need tänu kümnendi alul riiklikult planeeritud finantseerimisele, hiljem audiovisuaalkultuuri toetamiseks loodud fondidele ja sihtasutustele või rahalist toetamist võimalikuks pidanud erinevatele institutsioonidele. […]
“Eesti filmi täheatlas”
1938. aastal sündinud Jaa Ruus on filmiajakirjanik ja -kriitik olnud 1961. aastast peale, mil tema esimesed filmiarvustused ja -tutvustused trükivalgust nägid. 1966. aastal hakkas ta Tallinnfilmi filmistuudio dokumentaalfilmide osakonna toimetajana vahendama tiibu kärpivat võimu ja puurist välja kippuvaid loovisiksusi. Toimetajatöö oli Nõukogude filmikunstis tugevate diplomaatide pärusmaa. Kolleeg Maris Balbat, kes samal ajal töötas mängufilmide toas, […]
“Eesti gootika XX. Jutte ja lugusid aastatest 1997-2017”
Ervin Õunapuu novellide maailm kipub tunduma julm ja lohutu. Rahuaegadel taandab lugeja kaitsereaktsioon selle vaid groteskseks tekstimänguks – hirmutavaks, kuid ebarealistlikuks. Ning siis ühtäkki kuulutab argine uudisvoog, et Õunapuu ei liialdanud. Vaimne ja ihuline jõhkrus omastegi suhtes pole inimestest otsa saanud, vaid aina oma hetke varitsemas – ning muserdatud ajaloo ja nüristava olmega ilmakolkas on […]
“Eesti haridusseltside ajaloost”
Jaan Tõnissoni ja tema mõttekaaslaste poolt 1906. aastal algatud eesti haridusseltside liikumine seadis tekkepäevadest alates oma eesmärgiks kaitsta rahvuslikke väärtusi: eesti kultuur, keelt ja haridust. Rahvas hindas haridusseltside otsusekindlust eestikeelsete koolide loomisel, rahvusliku kasvatuse ja kultuuritöö edendamisel ning võttis nende tegevusest aktiivselt osa. Haridsusseltside osalejate arvu 1913. a. väitis Peeter Põld olevat 12 tuhande piiril. […]
“Eesti heliloojad ja muusikateadlased”
Biograafiline leksikon Autorite kollektiiv: H. Aumere, H. Kõrvits, A. Loo, M. Oja, V. Ojakäär, V. Paalma, O. Tuisk, H. Tõnson, A. Vahter (koostaja)
“Eesti heliloojaid. Miina Härma”
Miina Härma (aastani 1935 Miina Hermann; 9. veebruar (vkj 28. jaanuar) 1864 Kõrveküla, Raadi vald – 16. november 1941 Tartu) oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Sari: Eesti heliloojaid Raamatu kaaned üsna koledad
“Eesti idapataljonid Idarindel 1941–1944”
Tegemist on Eesti Idapataljonide Võitlejate Klubi ajalootoimkonna poolt koostatud mälestustekogu parandatud ja täiendatud väljaandega, mis sedakorda on suunatud laiemale publikule. Esmatrükk oli väikesetiraazhiline ja vabamüüki ei jõudnud. Raamat annab põhjaliku ülevaate eesti julgestusgruppide ja idapataljonide formeerimisest ja lahinguteest alates 1941. aasta sügisest kuni nende üksuste likvideerimiseni 1944. aasta kevadel. Võrreldes esmatrükiga on käesolevas väljaandes korrastatud […]
“Eesti ilu välimääraja”
Joao Lopes Marquesil on kulunud kümme aastat, et saada kinnitust aimdusele, mis valdas teda juba esimest korda Tallinnasse maandudes: Eesti on üle mõistuse naiselik. Kummaline kirdekaare rahvas, kelle femiinsus jääb ametlikus statistikas varju. Ometi peegeldub just Eesti naistes Eesti elu ilu ja poeetika. Lisaks reale järeldustele leiate “Eesti ilu välimäärajast” vaateid tänast Eestit iseloomustavatele nähtustele, […]
“Eesti ja eestlaste ajaloo allikad Vene arhiivis: Venemaa ajalooarhiiv (1801–1917)”
Meie rahva kirjalik mälu on mõneti laiem ja mitmekesisem kui oleme harjunud arvama. Raamatu autor, Tartu ülikooli kauaaegne arhiivinduse professor Aadu Must ilmestab raamatus tema poolt sageli korratud tõdemust, et Eesti ajaloo allikad on laiali meie maad erinevatel aegadel valitsenud riikide arhiivides. Raamat keskendub Venemaa ajalooarhiivi hoidlatesse talletatud Eesti ja eestlaste ajalugu käsitlevatele tsaaririigi perioodi […]
“Eesti ja külm sõda”
Külma sõja uurimine on viimasel kümnendil nii Eestis kui kogu maailmas üha suurenevat tähelepanu pälvinud. Ometi ei ole seda perioodi seni uuritud läbi Eesti ja eestluse prisma. Käesolev raamat astub sammu selle tühimiku täitmise poole ning annab huvilistele võimaluse nimetatud ajajärgust põhjalik ülevaade saada. Kuigi esmapilgul tundub keeruline siduda midagi nii suurt ja hoomamatut kui […]
“Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika I osa 1900-1940”
Algupärase teatmeteose “20. sajandi kroonika. Eesti ja maailm” I osa annab kronoloogilise ülevaate nii Eestis kui kogu maailmas ajavahemikus 1. jaanuar 1900 – 16. juuni 1940 toimunud tähtsaimatest sündmustest. Kajastamist leiavad ühiskonna- ja poliitikaelu, kultuur ja sport, ajastu kunsti- ja moesuundumused ning inimeste eluolu. Möödaniku sündmusteahelas kerkivad lugeja silme ette riigi- ja teatrimehed, sportlased, sõjaväelased, […]
“Eesti järved”
ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi ning vabariigi teiste teaduslike asutuste töötajate ühistööna valminud monograafias käsitletakse 150 tähtsamat Eesti järve (välja arvatud Peipsi ja Võrtsjärv). Iga järve kohta tuuakse füüsilisgeograafiline kirjeldus ja hüdrokeemiline iseloomustus, käsitletakse taimestikku, füto- ja zooplanktonit, põhjaloomastikku, kalastikku ja linnustikku ning vaadeldakse ka jõevähi esinemist. Vastavate looduslike eeldustega järvede puhul esitatakse nende […]
“Eesti järved”
Eesti on tuhandete järvede maa. Järvede pindala poolest riigi territooriumist oleme Euroopas kõrgel neljandal kohal. Järved on meie elukeskkonna oluline osa, nad pakuvad toitu lauale, võimaldavad eri viisidel aega veeta ja suurendavad keskkonna esteetilist väärtust. Järvede kõrval elades ja toimetades on oluline teada, kuidas me üksteist vastastikku mõjutame. Kas teadsid? • Miks mõned järved on […]
