“Eesti gootika XX. Jutte ja lugusid aastatest 1997-2017”
Ervin Õunapuu novellide maailm kipub tunduma julm ja lohutu. Rahuaegadel taandab lugeja kaitsereaktsioon selle vaid groteskseks tekstimänguks – hirmutavaks, kuid ebarealistlikuks. Ning siis ühtäkki kuulutab argine uudisvoog, et Õunapuu ei liialdanud. Vaimne ja ihuline jõhkrus omastegi suhtes pole inimestest otsa saanud, vaid aina oma hetke varitsemas – ning muserdatud ajaloo ja nüristava olmega ilmakolkas on […]
“Eesti haridusseltside ajaloost”
Jaan Tõnissoni ja tema mõttekaaslaste poolt 1906. aastal algatud eesti haridusseltside liikumine seadis tekkepäevadest alates oma eesmärgiks kaitsta rahvuslikke väärtusi: eesti kultuur, keelt ja haridust. Rahvas hindas haridusseltside otsusekindlust eestikeelsete koolide loomisel, rahvusliku kasvatuse ja kultuuritöö edendamisel ning võttis nende tegevusest aktiivselt osa. Haridsusseltside osalejate arvu 1913. a. väitis Peeter Põld olevat 12 tuhande piiril. […]
“Eesti heliloojad ja muusikateadlased”
Biograafiline leksikon Autorite kollektiiv: H. Aumere, H. Kõrvits, A. Loo, M. Oja, V. Ojakäär, V. Paalma, O. Tuisk, H. Tõnson, A. Vahter (koostaja)
“Eesti heliloojaid. Miina Härma”
Miina Härma (aastani 1935 Miina Hermann; 9. veebruar (vkj 28. jaanuar) 1864 Kõrveküla, Raadi vald – 16. november 1941 Tartu) oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Sari: Eesti heliloojaid Raamatu kaaned üsna koledad
“Eesti ilu välimääraja”
Joao Lopes Marquesil on kulunud kümme aastat, et saada kinnitust aimdusele, mis valdas teda juba esimest korda Tallinnasse maandudes: Eesti on üle mõistuse naiselik. Kummaline kirdekaare rahvas, kelle femiinsus jääb ametlikus statistikas varju. Ometi peegeldub just Eesti naistes Eesti elu ilu ja poeetika. Lisaks reale järeldustele leiate “Eesti ilu välimäärajast” vaateid tänast Eestit iseloomustavatele nähtustele, […]
“Eesti ja eestlaste ajaloo allikad Vene arhiivis: Venemaa ajalooarhiiv (1801–1917)”
Meie rahva kirjalik mälu on mõneti laiem ja mitmekesisem kui oleme harjunud arvama. Raamatu autor, Tartu ülikooli kauaaegne arhiivinduse professor Aadu Must ilmestab raamatus tema poolt sageli korratud tõdemust, et Eesti ajaloo allikad on laiali meie maad erinevatel aegadel valitsenud riikide arhiivides. Raamat keskendub Venemaa ajalooarhiivi hoidlatesse talletatud Eesti ja eestlaste ajalugu käsitlevatele tsaaririigi perioodi […]
“Eesti ja külm sõda”
Külma sõja uurimine on viimasel kümnendil nii Eestis kui kogu maailmas üha suurenevat tähelepanu pälvinud. Ometi ei ole seda perioodi seni uuritud läbi Eesti ja eestluse prisma. Käesolev raamat astub sammu selle tühimiku täitmise poole ning annab huvilistele võimaluse nimetatud ajajärgust põhjalik ülevaade saada. Kuigi esmapilgul tundub keeruline siduda midagi nii suurt ja hoomamatut kui […]
“Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika I osa 1900-1940”
Algupärase teatmeteose “20. sajandi kroonika. Eesti ja maailm” I osa annab kronoloogilise ülevaate nii Eestis kui kogu maailmas ajavahemikus 1. jaanuar 1900 – 16. juuni 1940 toimunud tähtsaimatest sündmustest. Kajastamist leiavad ühiskonna- ja poliitikaelu, kultuur ja sport, ajastu kunsti- ja moesuundumused ning inimeste eluolu. Möödaniku sündmusteahelas kerkivad lugeja silme ette riigi- ja teatrimehed, sportlased, sõjaväelased, […]
“Eesti järved”
ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi ning vabariigi teiste teaduslike asutuste töötajate ühistööna valminud monograafias käsitletakse 150 tähtsamat Eesti järve (välja arvatud Peipsi ja Võrtsjärv). Iga järve kohta tuuakse füüsilisgeograafiline kirjeldus ja hüdrokeemiline iseloomustus, käsitletakse taimestikku, füto- ja zooplanktonit, põhjaloomastikku, kalastikku ja linnustikku ning vaadeldakse ka jõevähi esinemist. Vastavate looduslike eeldustega järvede puhul esitatakse nende […]
“Eesti jätkusuutlikkus ja lõimumine”
Metsaülikool 2005-2007 Pole kahtlust, et demokraatia üks kriteerium on hea valitsemise põhimõte. Hea valitsemise põhimõtte sisu on see, kuivõrd poliitikud tahavad, oskavad ja peavad vajalikuks rahva arvamust kuulata ja arvestada. Kui me tänast Eesti olukorda vaatame, siis mis selleks avalikuks diskussiooniks vaja on? Kõigepealt on vaja asjatundlikke ja motiveerituid eestkõnelejaid ehk – kodanikuühiskonna tarkvara. Kodanikuühiskonna […]
“Eesti jõed”
Roheline Eesti Mida inimesed jõgedest ka räägiksid või kirjutaksid, ise nad ikkagi vees ei ela. Seepärast määratlevad tegelikud vee-elanikud, kuigi nad inimkeelt ei mõista, oma elupaiku inimestest kindlasti täpsemini. Ju tuleb meil leppida sellega, et veerahva nägemus sellest, kus mingi jõgi algab, jätkub või lõpeb, mõnikord inimeste arusaamast erineb. Praktikute meelest seisneb jõgede olemasolu mõte […]
“Eesti kalad”
Sari: Roheline Eesti Kalad pole sugugi vaid külmad, tummad ja klaasistunud pilguga vee-elanikud – kala võib lõhnata värske kurgi või aedliivatee järele; kala võib uriseda, värised, piuksatada ja koriseda; kala võib olla suisa beibenäoga, ja lõpuks – kala võib ka mööda veekogu põhja kõndida. Niisiis astub selles laiale lugejaskonnale mõeldud teatmeteoses üles huvitav ja mitmekesine […]
“Eesti katkupärimus”
Käesolev raamat ilmub Jakob Hurda alustatud sarjas Monumenta Estoniae Antiquae. Seni on ilmunud regivärsiliste rahvalaulude, vanasõnade ja hiiumuistendite köiteid, käesolev on mütoloogilisi haigusi käsitlevate muistendite rühma esimene teaduslik väljaanne. Raamat hõlmab kogu katkuga seonduva eesti pärimuse ja kontsentreerub peamiselt inimesekatkule. Kuna loomakatku kohta üleskirjutatud materjali on vähe ja see oluliselt muust katkupärimusest ei erine, pole […]
“Eesti keele ajaloost”
Keskkoolile Vastavalt päritolulisele e. genealoogilisele sugulusele moodustavad maailma keeled mitukümmend keelkonda. Laial maa-alal alates Läänemerest kuni Kaug-Siberini on levinud soome-ugri ja samojeedi keeled, mis lähtuvad ühisest uurali algkeelest, olles tänapäevalgi omavahel suguluses. Oletatavasti kõneldi ühist keelt juba 9000 aastat tagasi, s.o. VIII-VII aastatuhandel e.m.a. Hiljem eraldusid samojeedid, siirdudes laiale alale Siberis, soome-ugrilased jäid aga lääne […]
“Eesti keele päritolu”
Et mõista eesti keele ja teiste uurali, s.t. soome-ugri ja samojeedi keelte ning nende kõnelejate päritolu, peame liikuma üsna ulatuslikult ajas ja ruumis ning arvestama terve rea mitmesuguste teaduste uurimistulemustega. Teisiti lihtsalt ei saa. Pealegi tuleb hoolitseda selle eest, et meie poolt kasutatavad teaduslikud andmed ja ideed oleksid kõige uuemad, sest vananenud viivad meid loomulikult […]
“Eesti keele sõnaraamat. ÕS1999”
Teie ees on eesti keele sõnaraamat. See raamat jätkab 1918. aastal alustatud eesti õigekeelsussõnaraamatute traditsiooni. Tollel üle 80-aastasel pikal teel on iga sõnaraamat olnud oma loomisajajärgu ja loojate nägu. Nii ka käesolev. Sõnaraamatu kirjutamisel on kasutatud kõike, mida eesti keele uurimisel on praegu pakkuda ja mida raamatu tegijad on jõudnud läbi töötada. Kõige enam on […]
“Eesti keele sõnatuletus”
Täiendatud ja parandatud trükk 1996. aastal Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetiste sarjas ilmunud raamatust “Eesti keele tuletusõpetus”. Täiendatud on eelkõige peatükki, mis käsitleb sõnatuletusega seotud mõisteid, eesti keele derivatsioonisüsteemi ja selle analüüsimise ning kirjeldamise võimalusi ja sõnamoodustuse kohta keelesüsteemis.
“Eesti keeleõpetuse reegleid”
Keeleõpetuse alad. Grammatika. 1. Häälikuõpetus e. foneetika käsitleb häälikute laadi ning pikkust ja astmevaheldust; sellega seoses on hääldamisõpetus e. ortoeepia. 2. Vormiõpetus e. morfoloogia tutvustab sõnaliike ja sõnade muutumisviise. 3. Lauseõpetus e. süntaks sisaldab õpetuse lause koosseisust, sõnade seostest lauses ja lausete liikidest. 4. Tuletus- e. derivatsiooniõpetus käsitleb uute sõnade moodustamist tuletusliidete abil ja sõnade […]
“Eesti kiriku- ja religioonilugu. Õpik kõrgkoolidele”
Inimeseks olemise üks oluline tahk on religioon, mis on kujundanud ühiskondi ja kultuure üle kogu maailma. Eesti pole siin erand. Meid ümbritsev usuelu ja kirikud äratavad küsimusi – miks on meie kaasmaalaste usulised vaated ja kombed just sellised, nagu need on? Eesti kiriku- ja religioonilugu heidab ajas tagasi vaadates valgust tänase usulise olukorra kujunemisele. Ajaloo, […]
