“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 19(26). Eesti ajaloost 19.-20. sajandil”
Uurimusi historiograafiast, allikaõpetusest ja institutsioonidest Sisukord Saateks Toomas Hiio / Tartu ülikooli üliõpilaskond 1802-1855. Päritolu ja sotsiaalne koosseis Marten Seppel / Pärisorjuse kaotamine ja talurahvakogukondade konstrueerimine Balti kubermangudes Kersti Lust / Oodatuimad ja kirutuimad talurahvaseadused: 1816. aasta Eesti- ja 1819. aasta Liivimaa taluravaseadus. Historiograafiline skits Mati Laur, Kersti Lust, Priit Pirsko, Ülle Tarkiainen / Talude […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 20(27). Kroonikast kantaadini”
Muusade kunstid kesk- ja varauusaegsel Eesti- ja Liivimaal Sisukord Saateks Marek Tamm / Kuidas õigustada ristisõda? Liivimaa vallutamine ja uus ristisõjaretoorika 13. sajandi alguses Carsten Selch Jensen / Pühaks muudetud ajalugu. Martüüriumid ja sakraliseeritud alguse loomine 13. sajandi alguse Liivimaal Marju Lepajõe / Wotzu ist die tzung? Martin Lutheri keele- ja hariduskäsitusest Walther Ludwig / […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 21(28). Balti kirjasõna ja kultuurielu valgustusajastu peeglis”
Sisukord Saateks Mati Laur / Baltikum kui kultuuriruum 18. sajandil Thomas Taterka / Rahvas ja rahvad. Lätlastele ja eestlastele suunatud saksa rahvavalgustuse põhijooni Vene Läänemere-provintsides Liivi-, Kura- ja Eestimaal (1760-1840) Pauls Daija / Rahvuse avastamine ja ilmalik pööre Liivimaa läti kirjanduses 1760. aastatel Kairit Kaur / Baltisaksa aadlidaamid pärisorjusest. Kolm häält 18. sajandi lõpust Eipi […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 23(30). Nõukogude Eesti külma sõja ajal”
Sisukord Saateks Tõnu Tannberg “Selle büroo ülesandeks on…” : ÜK(b)P Keskkomitee Eesti büroo osast Eesti NSV sovetiseerimisel aastail 1944-1947 Olev Liivik Eesti NSV Ministrite Nõukogu: Kas liiduvabariigi paljurahvuselise haldusaparaadi rahvuslik võimuorgan? Meelis Saueauk “Eesti süüasi” hilisstalinistlike parteipuhastuste taustal Meelis Maripuu Külma sõja aegsed näidiskohtuprotsessid Eesti NSVs: Õigus ja propaganda kaalukausil Olaf Mertelsmann Külma sõja algusaja […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 24 (31). Esimene maailmasõda ja Eesti II”
Sisukord Tõnu Tannberg / Saateks Ago Pajur / Eesti rahvusväeosad 1917-1918: histograafiline ülevaade Kersti Lust / Eesti majanduse olukord Esimese maailmasõja ajal: historiograafiline pilguheit Toomas Hiio / Tartu ülikooli üliõpilaskond Esimese maailmasõja ajal: üliõpilaste immetrikuleerimisest ja mobiliseerimisest ning üliõpilaskonna rahvuslikust koosseisust Lea Teedema / Haavatud ja haiged sõdurid, puudustkannatajad ja põgenikud Esimese maailmasõja aegses Tartus […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 4 (11). Arhiiv riigiasutusena Eesti ühiskonnas”
Artiklid Sisukord Riigiasutusena Eesti ühiskonnas / Priit Prisko Arhivaal, dokument, sari, säilik, toimik – kas Gordioni sõlm? / Indrek Kuuben Asutuse ja arhiivi vahel / Kaja Pullonen Säilitamine arhiivis – mis see on? / Kurmo Konsa, Ruth Tiidor Vallaomavalitsused ja vallaarhiivid läbi aegade / Ene Hiio Balti kindralkuberneri arhiivi lugu / Lea Leppik Ajalooarhiivi ajaloost […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 5 (12). Haapsalu kodanikeraamat 1496-1797”
Käesolev töö on katse rekonstrueerida arvatavasti Teise maailmasõja ajal kaduma läinud Haapsalu kodanikeraamatut. Läbi on töötatud mitmeid erinevaid allikaid. Seejuures tuleb tänu avaldada paljudele kolleegidele, kes on antud tööd täiendanud ja lihvinud. Eraldi tahaks tänada professor Helmut Piirimäed, kes kümme aastat tagasi juhatas mulle kätte 1691. aastast pärineva Haapsalu kodanike ja linnaelanike nimekirja ning leidis […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 9 (16). Artiklite kogumik”
Sisukord – Vello Naaber. Eesti arhiivimaterjalide reevakueerimisest Nõukogude Venemaalt 1920. aastatel. – Kalev Koppel. Kuidas kaardid kõnelesid: 17.-19. sajandi katastriplaanide esitusmudel. – Kersti Lust. Raharendi kehtestamine eestikeelse Liivimaa kroonutaludes. – Jaak Valge. Vabadussõja-aastad Eesti majanduses. – Luule Rand. Saksamaa idapoliitika ja Eesti 1918-1926. – Ago Pajur. 3. Eesti polk. – Tõnu Tannberg. Baltikumi kohast Nõukogude […]
“Eesti ajaloolised kõned”
“Eesti ajalooliste kõnede” koostamise eesmärk oli koguda ühtede kaante vahele olulisi mõtteid eesti rahvusliku iseteadvuse kujunemisest ja olemusest viimase kahesaja aasta jooksul. Lisaks koondada kokku tähtsamad tekstid-dokumendid, mis kajastavad olulisi sündmusi Eesti riigi ajaloos. Ajaloolasena on autor tähele pannud, et küsimused, millega tegeletakse tänapäeval (näiteks haridusküsimused, ühiskondliku üksmeele leidmise vajalikkus, võimu ja vaimu ning rahva […]
“Eesti ajalugu ärkamisajast tänapäevani”
Rikkalikult illustreeritud raamatu on kirjutanud autorite kollektiiv ja väljaandes käsitletakse paljusid varasemaid tabuteemasid, nagu Vabadussõda, Eesti Vabariigi tekkimine ja areng, aastate 1939-1942 sündmused, küüditamine ning sundkollektiviseerimine, venestuse rünnak.
“Eesti ajalugu koolile ja kodule”
Käesolev “Eesti ajalugu koolile ja kodule” püüab täita seda lünka, mis meile ajaloo-õpikute alal on tekkinud. Õpiku koostamisel on mõeldud esijoones eesti koolidele (täienduskoolidele), mis kohe pärast kodumaalt põgenemist meie uutes asukohamaades tekkisid ja ikka veel püsivad, kuid ka lastevanematele, kes ise on olnud täienduskoolide õpilased ja kellede teadmised eesti ajaloo alal vajavad värskendamist. Tavaliselt […]
“Eesti ajalugu”
Eestil on palju ajalugusid. Peale poliitilise ajaloo tuleb kindlasti rääkida ka kultuurilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest ajaloost. Seppo Zetterbergi “Eesti ajalugu” on üldkäsitlus, mis hõlmab neid kõiki. See mahukas ühtede kaante vahele surutud raamat on kõige kaasaegsem raamat Eesti ja eestlaste ajaloost alates kõige vanemast ajast kuni tänapäevani. Peale teksti ja illustratsioonide väärib eraldi esiletõstmist ulatuslik […]
“Eesti ajalugu”
Valik ajalooallikaid Käesolev raamat sisaldab kirju valiku Eesti ajaloo alaseid tekste. Siia on lülitatud katked kroonikatest, väljavõtted dokumentidest, lõigud romaanidest… On isegi erakiri ja luuletus. Lisaks kirjalikele allikatele leiate raamatust ka graafilist materjali ning pilte. Kogumiku abil on lihtne õppida ja harjutada dokumendianalüüsi, viia läbi diskussioone, ärgitada õppijaid nägema ajalugu avatud ja põneva inimkultuuri valdkonnana.
“Eesti Arheoloogiaseltsi teataja nr.1 1990”
Sisukord Saateks (E. Tõnisson) Eesti Arheoloogiaseltsi Asutav Kogu (V. Lang) EASi Asutavast Kogust osavõtjad EASi juhatuse tööst (V. Lõugas) 1989. aasta arheoloogilised ekspeditsioonid (V. Lang) Mare Aun (V. Lõugas) Labidas – 150 (V. Lõugas) Uut vepslaste muinaskultuurist (V. Lõugas) Eesti rauaaeg soome keeles (V. Lang) Doktoriväitekiri soome-ugri arheoloogia alalt (V. Lõugas) Eesti arheoloogiaüliõpilaste ühendus “Arche” […]
“Eesti Arheoloogiaseltsi teataja nr.1(5) 1991”
Sisukord EASi juhatus 1990. aasta sügisel (V. Lang) EASi 4. üldkoosolek 6.12.1990 (A. Lavi) Jalase arheoloogilis-etnograafiline kaitseala (Ü. Tamla) Uus käsitlus Soome muinaslinnadest (V. Lang) IV Põhjamaade kirikuarheoloogia sümpoosion Trondheimis (J. Tamm) eesti arheoloogiaüliõpilased Põhjamaade kontaktseminaril (M. Kuiv) Külaskäigust Soome (A. Lauringson) Turu arheoloogiaüliõpilased Eestis (A. Kriiska) 15. aastat Turaida ekspeditsiooni (E. Tõnisson)
“Eesti Arheoloogiaseltsi teataja nr.2 1990”
Sisukord EASi juhatuse tööst (V. Lang) EASi 1. koosolek 12.02.1990 (V. Lang) EASi 2. koosolek – Harri Moora päeva 02.03.1990 (V. Lang) Akita Kustini päev 23.03.1990 (V. Lang) Eesti Arheoloogiaseltsi põhikiri EASi juhatuse protest Esimesed arheoloogilised uurimistööd Kuressaares (T. Sepp) Diplomitöö ühest Lõuna-Häme asustuskeskusest (V. Lang) Teos, mis peegeldab Lääne valuuta võidukäiku Ida-Euroopas 1000 aastat […]
“Eesti Arheoloogiaseltsi teataja nr.3 1991”
Sisukord Saateks Ain Lavi. Nägemus Varbola väravakohast Evald Tõnisson. Eerik Laid Eesti muinaslinnade uurijana Ant Viires. Eerik Laid rahvateadlasena Tõnu Ints. Eerik Laiu poliitilisest tegevusest Aivar Kriiska. Mitte ainult põhja ja läände. Eesti, Läti ja Leedu arheoloogiaüliõpilaste kontaktseminar Tartus Johannes Lepiksaare tööde bibliograafia II (1949-1989) Lühendid
“Eesti Arheoloogiaseltsi teataja nr.4 1990”
Sisukord EASi juhatuse viimased koosolekud enne suvevaheaega (V. Lang) EASi suvemalev tegevuses (A. Kriiska, A. Lavi, A. Saluste) Rahvusvahelised väliuurimised Rõuge Liinjärvel (A.-M. Rõuk) Kala kunstis ja söögilaual (V. Lõugas) Soomes said kokku aastakihiliste setete uurjad (A.-M. Rõuk) Rimute Rimantiene 70 (L. jaanits) Helsingi Ülikooli filosoofiateaduskonna promotsioon (J. Moisanen) Mõistatusest (A. Laruingson) Granaadid arheoloogiliste leidude […]
“Eesti asi ja maailma lugu”
Oleme meie “antiikautorite” tutvustamisel jõudnud Hindrik Prantsuni. Prants sündis 28. veebruaril 1858 Võrumaal Vastseliina kihelkonnas heal järjel taluperemehe pojana. Hiljem ei olnud isal siiski võimalik poega linna edasi õppima panna. Poiss oli aga innukas iseõppija, “sündinud kirjakoi”, kelle hariduse lõviosa ei pärinenud mitte koolist, vaid raamaturiiulilt. Pärast isa surma 1883 läks Hindrik Prants Tartusse, asus […]
“Eesti dramaturgia 10 aastat”
Toimetanud: Anne-Ly Sova Juba kümme aastat on Eesti Näitemänguagentuur (ENA) vahendanud teatritel autoriõigusi, otsinud ja tutvustanud uusi teatritekste ning püüdnud koolituste ja näidendivõistluste kaudu edendada eesti oma näitekirjandust. Meil on põhjust arvata, et need kümme aastat, mil ENA eesti teatrimaastikul askeldab, on aidanud eesti omadramaturgial areneda ja uutele tippudele tõusta. Käesolev kogumik kajastab eesti näitekirjanduses […]
