“Eeluurimisvangistus. Kummardus Ingmar Bergmanile”
Selle ülesande oleksid paljud enda peale võtnud, miks just mina? Vahest mina mõtlesin kõige järjekindlamalt, vastan kõhklemata. Ja kuhu ma oma järjekindlusega olen jõudnud? Pean aru, enne kui vastan. Mitte oma isiku väljavabandamise huvides, ei, tahan iseendale selle järjekindluse tulemused selgeks teha. Minu mõttetegevuse ja praktilise hoiaku tulemusi näib täna kerge olevat kokku võtta, aga […]
“Eemaldumine Kartaagosse”
See romaan käsitleb andeka helilooja Seido Rohu võitlust ilusa muusika eluõiguse eest, tema vastupanu Vene vägivallakorrale, konflikti väiklase seltskonnaga, tema maagilisi elamusi, pagemist okupeeritud Eestist Kartaagosse, nagu tšekistid Läänt nimetasid, ja välismaal tehtud avastusi. Raamat esitleb esoteerilisi pidepunkte peategelase vaimsest ja filosoofilisest küpsemisest, kujutab tema kohtumisi nii arukate kui ka juhmide inimestega ning heitlust Elulabürindis. […]
“Eesav”
Philip Kerr on sündinud 1956. aastal Edinburgh´s ja elab praegu Londonis. Ta on kirjutanud seitse romaani, sh “Filosoofiline uuring” (A Philosophical Investigation) ja “Võrgustik” (Gridiron), mis on leidnud tee ka kinoekraanile. Mägironija Jack Furness on tõusmas Nepali ühele kõrgemale mäetipule, kui ta libiseb ja kukub – ning sealt jäässe külmunud fossiilse kolju leiab. Juhtunust haaratuna […]
“Eeskuju”
Saksa Liitvabariigi prosaisti Siegfried Lenzi (sünd. 1926), eesti lugejale juba tuttava kirjaniku romaanis käsitletakse tänapäeva inimese eetikaga seotud küsimusi. Teose süžee keskendub noorsoo ideaaliotsingutele, nende autoriteetidele, puudutades samas sügavamaid filosoofilisi probleeme.
“Eeslinn”
Et oma minevikust pääseda, on Yasmine Ajam kodumaalt lahkunud ja elab New Yorgis, kus ta on teinud edukat karjääri. Ühel päeval saab ta sõnumi, mis sunnib teda tagasi koju Stockholmi eeslinna pöörduma. Bergort kihab mässudest ja vägivallast, seintele on värvitud kummalised sümbolid ja tema noorem vend Fadi on jäljetult kadunud. Samal ajal töötab Klara Walldeen […]
“Eesriie avaneb”
Mari Möldre oli sõjaeelsete põlvkondade legend ja jäi selleks ka sõja järel. Tema 1960. aastal esmakordselt ilmunud mälestused on värvikas matk läbi eesti teatri ajaloo, andes kaleidoskoopiliselt elava pildi nii teatrielust kui ka kireva elusaatusega näitleja elust. Raamat on kiles alles
“Eesriie tõusis siiski”
Lensi Römmer-Kuus ja Eesti pagulusteater Rootsis 1945-1987 Kõigi asjaosaliste vaimset ja füüsilist panust siinsel teatritegevusel armastas Lensi Römmer-Kuus kokku võtta A.H. Tammsaare sõnadega: “Ainuke rõõm on ehk ainult selles, et me ise mäletame: olime noored ja tugevad ning tegime midagi, tegime nii hästi ja kaunilt kui oskasime – tegime niisuguse innu ja hoolega, nagu peaks […]
“Eesti – mu kodumaa Nr 3”
“Eesti – mu kodumaa” käesolev vihik moodustab ühe terviku kahe varemilmunuga, pakkudes kõige olulisemat lugemisvara kodumaa tundma õppimiseks. Aine valikul on silmas peetud meie täienduskoolide eesmärki ja õppekavu. Sellega on tahetud anda nii noortele, kui ka õpetajaile ja lastevanemaile ühes väljaandes vajalik ainestik, ilma et seda oleks tarvis otsida paljudest allikaist. Pearõhk on asetatud ajaloole […]
“Eesti – soome sõnaraamat”
Sõnaraamat sisaldab eesti keele põhisõnavara kõrval ka tavalisemat erialasõnavara ja fraseoloogiat. Lisaks mõlema keele tüüpsõnaloenditele on raamat varustatud soome ja eesti keele hääldamise juhendiga, soome asesõnade ja liitarvsõnade käänamise tabelitega, eesti lühendite ning tuntumate kohanimede registriga.
“Eesti – soome sõnaraamat”
Käesolev kirjastusosaühisuse “Otava” Helsingis 1917.a. väljaantud L. Kettuse “Eesti-soome sõnaraamat” on avaldatud üksikute kärbetega ja osaliselt kohaldatud tänapäevasele kirjakeelele.
“Eesti – soome sõnaraamat”
Käesolev kirjastusosaühisuse “Otava” Helsingis 1917. a. väljaantud L. Kettuse “Eesti – soome sõnaraamat” on avaldatud üksikute kärbetega ja osaliselt kohaldatud tänapäevasele kirjakeelele.
“Eesti 100 rändrahnu”
See, et Eesti on rändrahnude maa, on fakt, mis ei vaja tõestamist. Kuhu sa ka ei vaata, ikka on nad seal – olgu siis suured või väikesed, sammaldunud või lainetest läikele löödud, ehas õrnalt õhetavad või suisa sitikmustad, laial lagedal väljal või metsa rüpes, mäenõlval või orupõhjas. Neist, talumehe põllule lösutama jäänud kividest, mis omandanud […]
“Eesti 1914-1922”
Maailmasõda, revolutsioonid, iseseisvumine ja vabadussõda. See raamat käsitleb sündmusi Eestis ja eestlaste tegevust Esimese maailmasõja, Vene revolutsioonide, Saksa okupatsiooni, iseseisvumise ja Vabadussõja aastatel 1914-1922. Lisaks Eesti Vabadussõjale ning ka sellega seotud lahingutele Ida-Karjalas ja Ingerimaal 1918-1922, räägitakse raamatus eestlaste võitlusest Vene tsaari armees Esimeses maailmasõjas ning Venemaa ja Saksamaa võimuvõitlusest Eesti pärast. Teos heidab valgust […]
“Eesti ajaloo probleeme”
Eest NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikme Artur Vassara 70. sünniaastapäevale pühendatud teaduskonverentsi ettekannete teesid, Tallinn, 18. nov. 1981 Sisukord: E. Jansen Artur Vassar ajaloolasena L. Jaanits Neoliitilised kultuurivaldkonnad Eestis ja Lätis K. Kaplinski Tallinna käsitöölised 15.-16. sajandil T. Karjahärm Talumaa sundväljaostu reformikatse Balti kubermangudes 1915.-1916. aastal O. Karma Kunda 1883. aasta streigist J. Kivimäe Voorimehed suurkaupmehe […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 10(17). Uuenev Saaremaa kroonuküla (1841-1919)”
19. sajandil ja 20. sajandi alguses uuenes elu Eestis kõigis eluvaldkondades. Agraarsektoris tähendas see kapitalistlike suhete kehtestumist põllumajanduses ning talurahva järkjärgulist emantsipeerumist, mille eeldused oli loodud 19. sajandi vältel välja töötatud seadustega. Mõisa- ja talumajanduse ümberkujunemise raames teisenes mõisa-talu patriarhaalne suhe rahasuhteks ning tekkis mõisnikest suurmaaomanike kõrval talupoegades väikeomanike kiht, seni patriarhaalselt liigendunud talurahvas jagunes […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 11 (18). Vaeslastekohtud”
… Mis on vaeslastekohus? Küsitledes pisteliselt tuttavaid juriste ja ajaloolasi selgus, et täpselt ei teadnud keegi. Tavaliselt pakuti midagi seoses vaeste hoolekandega või vangutati pead. Ometi on tegemist Eesti ja Läti aladel üle 350 aasta tegutsenud asutustega, mille tegevuse tulemusel tekkinud materjalidest on moodustatud kokku 321 fondi. On kujunenud kahetsusväärne olukord, kus arhiivid säilitavad dokumente, […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 12(19). Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil II”
Sisukord Saateks Kristi Viiding / Arukast reisimisest. Kolm reisimetoodilist traktaati 17. sajandi Eesti kirjanduses Katre Kaju / Keelevalikust Tartu Academia Gustaviana aegses pulmaluules (1632-1656) Janika Päll / Academia Gustaviana (1632-1656) trükistes esinev titulatuur ja dateerimine: täpsustusi Aleksander Loit / Ühiskondlike vastuolude peegeldus Tartu/Pärnu rootsiaegse ülikooli tegevuses (1632-1710) Arvo Tering / Heliotsentrilisest maailmasüsteemist ja selle retseptsioonist […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 14(21). Vene aeg Eestis”
Uurimusi 16. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni Sisukord Saateks Anti Selart / Õigeusu klooster Liivi sõja aegses Tartus Marju Luts / Kui neid kapitulatsioone ees ei oleks …? ehk Õiguse moderniseerimise takistused Vene impeeriumi Läänemere-provintsides 19. ajandil Toomas Anepaio / 1889. aasta justiitsseadused – Eesti peaaegu et esimene põhiseadus Indrek Jürjo / Liivimaa orientalisti […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 17(24). Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil III”
Sisukord Saateks Aleksander Loit / Eestimaa ja Liivimaa. Kaks Läänemere provintsi Rootsi suurriigis 17. sajandil Liis Taimre / Nils Assersson Mannersköld Ingerimaa kubernerina (1626-1643) Andres Andresen / Luterlik territoriaalkirik ja poliitiline võim: kirikukorralduse struktuurimuutused Eestimaal 1561-1766 Jürgen Beyer / Vagaduse edendamise strateegiad Eesti- ja Liivimaal (1621-1710). Konfessionaliseerimine ja pietism Janet Laidla / Ajalookirjutuse antikvaarsest suunast […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 18(25). Vene impeerium ja Baltikum: venestus, rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poole ja 20. sajandi alguses II”
Sisukord Saateks Indrek Kiverik / Baltisakslased ja Vene riigivõim 19. sajandi teisel poolel: vene keele kasutuselevõtust Balti kubermangude ametiasutustes ja koolides Sirje Tamul / Tartu ülikool venestamise, sõja ja sulgemise ohus (1882-1918) Tooms Hiio / Vene üliõpilaskorporatasioonist venestamiseni. Tartu saksa korporatsioonid ning üliõpilaskonna seisuslikud, ideelised ja rahvuslikud vähemusrühmad 1820.-1890. aastatel Kadri Tooming / Vene impeeriumi […]
