“Viimased kotkad”
Rootsi ornitoloogi Bengt Bergi tuntakse kui meisterlikku loodusekirjeldajat ja -fotograafi. Käesolevas köites, kuhu on võetud üks tema populaarsemaid teoseid “Viimased kotkad” ja peatükke raamatust “Kotkad”, jutustab ta sõnas ja pildis meri- ja kaljukotkaste eluviisidest ja harjumustest, oma elamustest ja seiklustest nende kuninglike lindude pildistamisel, Norra kotkapüüdjatest jne. Reisikirjelduste sari: Maailm ja Mõnda
“Viimased Plantagenetid”
Ajalugu loeb meelevaldselt Richard II valitsusaega Plantagenetide ehk – nagu neid vahel nimetatakse – anjoulaste hiilgava dünastia lõpuks. Põhjus on küllaltki kaalukas. Edward III-l oli nii palju lapsi, et sugupuust oli raske selget ülevaadet säilitada, ja kui kahe peaharu vahel puhkes pikk Rooside sõda, tekkis tungiv vajadus eristavate nimede järele. Seega tulevad õnnetu Richard II […]
“Viimased sõnumid”
Romaan sms-ides Suure telekommunikatsioonifirma juhtkonda kuuluv Teemu lõpetab töötegemise ja võtab ette pika reisi. Ta ei räägi, miks töölt lahkus, kuhu läheb ja miks ta seda teeb? Milleks on tal vaja võltsitud isikutunnistusi? Ja miks ta ostab ühtepuhku uusi mobiiltelefoni kõnekaarte, mida on raske jälitada? Teemu peab sõprade ja lähedastega sidet vaid tekstisõnumite kaudu. Tema […]
“Viimased tuhat aastat”
See juhtub mitme sajandi pärast. Siis, kui viimase inimese viimase hingetõmbeni on jäänud tuhat aastat. Niko elab Berliinis. Tal on korter ja mõned sõbrad. Ta veedab oma päevi mängides, süües ja magades. Ta on täiesti normaalne inimene. Samasugune kui kõik teised selles tulevikus, kus masinad hoolitsevad inimeste nagu oma vanadekodus elavate vanemate eest. Selles vaikelus, […]
“Viimased Valois`d. Armulood prantsuse õukonnas”
Prantslased on kinkinud maailmale kõnekäänu “cherchez la femme” (“otsige naist”). Lahtiseletatult tähendab see, et mingi seiga või sündmuse on põhjustanud naine. Prantsuse kirjanik ja ajaloolane Guy Breton on oma raamatus näidanud, millist mõju on avaldanud armastus ja naised Prantsusmaa ajaloole. Ta tõestab kuningate ja nende lähikondlaste armuseikluste najal, et armastatud naise jah-sõna nimel on algatatud […]
“Viimased vaod. Vaatlusi eesti kirjandusmaastikult”
August Mälk ja “Noor-Eesti Kirjastus” August Mälgu “Surnud majade” sünd ja saatus August Mälk kõrverpeeglis Uut August Mälgu kohta Saksa okupatsiooni ajast August Mälk – inimene ja kirjanik August Mälk uusi teid otsimas August Mälgu “Toomas Tamm” August Mälk kirjade valgusel Mango Hans “Kalevala” ja eesti kirjanduslik mõte Muhu vägilasmuistendi sünd J. V. Jannseni saatusest […]
“Viimati nähtud ristmikul”
Kupra kriminaalromaan Loomulikult on haritud inimesed huvitavamad. Ka naiste silmis… On kindlasti noori tüdrukuid, keda omaealiste pula-mula ühel hetkel ära tüütab, ning kellele meeldivad just sellised kultuurihuvi omavad ja intelligentsete vestluspartneritena esinevad vanemad mehed, kelle ainus eesmärk ei oleks peale paari viskiklaasi nende rinnahoidjapaelte kallale asumine. Kuid milline oli Valerie? Kas ka tema jahtis vanemat […]
“Viimne armastus”
Ma tahaksin selgeks teha, et see lugu Napoleonist P. Helenal ja inglise tütarlapsest, kes ta ellu tuli ta viimastel eluaastatel, pole ei biograafia ega jutustus ajaloo sündmustikul. See on romaan, kuigi see suuremalt osalt põhineb tõestisündinul. Lubage mind kõigepealt osutada, et ei ole raasugi ajaloolist tõde selles kõige suurejoonelisemas ajaloolises romaanis Raudmaskiga Mees. Dumas on […]
“Viimne armastus”
Ma tahaksin selgeks teha, et see lugu Napoleonist P. Helenal ja inglise tütarlapsest, kes ta ellu tuli ta viimastel eluaastatel, pole ei biograafia ega jutustus ajaloo sündmustikul. See on romaan, kuigi see suuremalt osalt põhineb tõestisündinul. Lubage mind kõigepealt osutada, et ei ole raasugi ajaloolist tõde selles kõige suurejoonelisemas ajaloolises romaanis Raudmaskiga Mees. Dumas on […]
“Viimne linn”
Siiamaani ei olnud ma kordagi mõelnud, et Akkon võiks kadunud olla. Nüüd mõistsin seda korraga veel enne, kui olin näinud tulekahjude suitsu tõusvat. Genova linnaosas sattusin korraga tühjale tänavale. (Siit olid paljud juba varemini põgenenud.) Mulle tuli imelik ja hirmutav tunne, nagu oleksin üksi surnud linnas. Hingeldades seisatasin ja lugesin kiiresti palve, et Jumal mind […]
“Viimne linn”
Siiamaani ei olnud ma kordagi mõelnud, et Akkon võiks kadunud olla. Nüüd mõistsin seda korraga veel enne, kui olin näinud tulekahjude suitsu tõusvat. Genova linnaosas sattusin korraga tühjale tänavale. (Siit olid paljud juba varemini põgenenud.) Mulle tuli imelik ja hirmutav tunne, nagu oleksin üksi surnud linnas. Hingeldades seisatasin ja lugesin kiiresti palve, et Jumal mind […]
“Viimne seanss”
Houdini ja Conan Doyle´i kummaline sõprus Harry Houdini (1874-1926) ja sir Arthur Conan Doyle (1859-1930) oli kaks sootuks erineva ala inimest erinevatelt mandritelt – üks ameerika nimekaim illusionist ja põgenemiskunstnik, teine Sherlock Holmesi lugudega kuulsust võitnud inglise kirjanik. Arvatavasti poleks nad kunagi kohtunud, kui neid poleks sidunud ühine huvi, ajastu moehaigus spiritism. Kuid üks oli […]
“Viimne vabadus”
Esimene, seejuures väga mahukas valimik ettekandeid ja kõnesid, arvustusi ja retsensioone, ees-, järel- ja saatesõnu, usutlusi ja avalikke kirju ühelt suurimalt eesti kirjanikest, kes oli ennast muide kord määratlenud kui “paadunud eurooplast”. Ühtaegu esitatakse kogumikus – ühe erandiga – ainult seda, mis pärineb pagulusaegadest. Koostaja on “materjali” jaganud tsükleiks “Teekond läände”, “Et me üksteist silmist […]
“Viimne veerand veini” I&II osa. 2 raamatut
… “Ema ütleb, et eesti raamatud on kole igavad.” Juhan jäi mõttesse, siis nõustus: “Eks neid igavaidki muidugi ole, selles on su emal õigus. Aga mõned on üsna huvitavad, loe päras hea meelega, kui paremat teha pole. Meie telegrafist ja donkeyman, nemad on meil nii-öelda laeva intelligents, ütlevad, et hea raamat seda pole. Et kohe, kui […]
“Viimsete sõnumite tooja”
Los Angelese eelmäestikus tunneb jõukas Amanda Clarke suurt uudishimu oma uue nägusa poissmehest naabri suhtes. Ent ta huvi muutub vihaks, kui Tyler Hawthorne kohtub Amanda surmahaige sõbra Roniga ja veenab meest, et too jääb elama. Amanda on kindel, et Tyler on petis – kuni Ron paranema hakkab. Kes on Tyler Hawthorne? Saladus ulatub ajas tagasi […]
“Viina katk”
Raamatu esimene trükk ilmus 1840. aastal pealkirja all “Vina katk. Üks Tähhele pannemise väärt jut.” Teine trükk ilmus 41 aastat pärast esimest, s.o 1881. aastal ja selle on autor ise põhjalikult ümber töötanud. Peateema on karskus ja kõrvalteemad – kahe armastaja ühinemine, kelle mõlema isad on hukkunud liigse viinatarvitamise tõttu, karskusseltsi asutamine jm.
“Viinasurm”
Leedi Ngaio Marsh sündis Uus-Meremaal 1899. aastal ja suri veebruaris 1982. Ta on kirjutanud ligi kolmkümmend kriminaallugu ja paljud neist on lavale seatud, sest Ngaio Marshi tõeline kiindumus oli teater. Ta on olnud nii näitleja kui lavastaja ja osanud ainuüksi omal jõul Uus-Meremaa publiku hulgas äratada uut huvi elava teatri vastu. Just viimast arvesse võttes […]
“Viirastus”
Ta oleks pidanud Damiani unustama. Nad ei olnud teineteist näinud kaks pikka aastat, kuid Elizabeth teadis, et ta ei suuda kunagi sellest mehest täielikult vabaneda. Talle näis, et nende vahel ei ole veel kõik lõppenud. Ta oli kindel, et ükskord kohtuvad nad taas. Aga mees oli hukkunud ning neiu mõistis, et ei näe teda enam […]
“Viirastusi valges öös. Eluhirm. Vabanemiskatse”
Kirjandusteadlase, tõlkija ja prosaisti Leo Anveldi (1908-1983) kahel ennesõda ilmunud isikuromaani on olnud silmapaistev osa eesti psühholoogilise romaani kujunemisel. Suhteliselt hajuva karakterikujutuse kõrval peaksid suurt huvi pakkuma tema filosoofilised mõtisklused. 1984. aastal “Loomingus” ilmunud “Vabanemiskatses” on isiksuse areng jõudnud uue kvaliteedini.
“Viirastuspiraadid”
Äkitselt ahtri suunas vaadates langes mu unine pilk millelegi hoopis erakordsele ja jõledale. See polnud midagi muud kui grootmasti taglasest veidi ahtri pool üle tüürpoordi reelingu laeva astuv mehekujutis. Tõusin püsti, haarasin käsipuust ja jõllitasin. Keegi kõneles minu taga. See oli ahtrisse teisele tüürimehele vahetusest ette kandma minev ruhvi katusel olnud vaht. “Mis on, semu?” […]
