“Vigala Mihklid. Raamat 10 mehest, kelle nimi oli Mihkel Aitsam”
Vigala kandiga seostub kõigil Mihkel Aitsami nimi. Rahva suus võib ta paisuda isegi müütiliseks tegelaseks, kes on olnud korraga kuulus aidalukkude meister, mässaja, talupoeg, ajakirjanik ja kirjanik, televiisoriehitaja, õpetaja, loodusmees, kodu-uurija ja palju muudki. Eriti palju jõudis ta 1905. aastal. Tegelikult on ühe nime taga 10 mehe teod ja selline järjepidevus anda suguvõsas põlvest põlve […]
“Vigureid ja figuure”
Rahvas ei teadnudki, et Päts ei olnudki, Laidoner ei teinudki ja Uluots ei öelnudki. Istusid hoopis kohvritel ja lootsid põgeneda põranda alt, mööda tunnelit Suurupi randa. Aga viimane valge laev, trümmid sakstesinki ja rammusat Eesti võid täis oli juba Argentiinasse teel. Meri tõi kaldale üksnes ajupuitu ja punaseid soldateid, kelle küljeluud tantsisid öösärkide väel ning […]
“Viha – Perikato, katkeruus ja kertomus isostavihasta”
Viha kertoo yhdestä Suomen historian merkittävimmästä epookista kokonaisvaltaisesti, laajan lähdeaineistoon perustaen, aikakauden kielenkäyttöä myötäillen ja uudenlaisia tulkintoja tehden. Tutkimus kattaa vihan olemuksen eri ilmenemismuotoineen, siviiliväestön osan 1700-luvun suursodassa, kokemuksen perikadosta ja elämisen miehitettyna kaikkine julmuuksineen, ahdistuksineen, katkeruuksineen ja monine yhteiskunnallisine vaikutuksineen. Viha selittää myös sitä, miten sodan ja Venäjän vallan aika muovautui historiatraditiossa isoksivihaksi, miten […]
“Vihm teeb toredaid asju”
Vihm ajab õied vihmavarju ja vihmavarjud õide Vihm peseb vanade kiviraiujate näod puhtaks Vihm seob karvad mu paljal rinnal ükshaaval linnamüüri samblatuttide külge
“Vihmakuningas Henderson”
Nobeli laureaat. Ameerika kirjaniku Saul Bellow´(s. 1915, Nobeli kirjanduspreemia 1976) romaani “Vihmakuningas Henderson” peategelane on kirjanikule omaselt ekstsentriline, elukauge, elukriisis Eugene Henderson, kes otsustab ootamatult Aafrikasse reisida. Võõra mandri suursugused maastikud, justkui eelmine aeg, aimamatud inimsuhted näivadki sobivat ta alateadlikele hingeotsingutele – Henderson pälvib wairide suguharu kuninga Dahfu eestkoste ning kohaliku vihmakuninga kuulsuse. See on […]
“Vihmasaatjad”
Romaanivõistluse võidutöö Ministeerium ja ülikool – linn ja maa – valikuvõimalused ja nende puudumine. Lugeja ees on kaks peaaegu paralleelselt kulgevat elu ja peategelaste võimetus selles elus ettetulevaid vastikuid stsenaariumeid vältida. Ühelt poolt on see lugu üksindusest, töötusest ja depressioonist. Teiselt poolt on see aga lugu seotusest, sõprusest ja võimalusest oma elumustreid muuta. Autor enda […]
“Vihmasadu algas. Minu teekond läbi sünnijärgse depressiooni.”
Endine lapstäht Brooke Shields koges 36-aastaselt, et pere loomine polegi nii lihtne, nagu ta oli arvanud. Raamatus “Vihmasadu algas” jagab näitlejatar avameelselt oma kogemusi rasedaks jäämise pingutustest, korduvatest viljatusravi kuuridest, pikast sünnitusest ja halvavast depressioonist, mis tabas teda pärast kauaigatsetud tütrekese ilmaletoomist. Shields ei salga ega häbene oma enesetapumõtteid ega hoolimatust kogu ülejäänud maailma suhtes. […]
“Vihmavari”
Sari: moodne: aeg 1918. Naisõiguslane, sotsialist ja sõjamoonavabriku tööline Audrey Death haigestub letargilisse entsefaliiti, mis tapab kolmandiku ohvritest ning muudab teise kolmandiku elavateks laipadeks. 1971. Ligi viiskümmend aastat Frierni psühhiaatriahaiglas hoitud Audrey Death pälvib uuendusmeelse arsti Zack Busneri tähelepanu. Kas lootusetuks vaimuhaigeks peetud vanaproua on tegelikult täie mõistuse juures? 2010. Frierni vaimuhaiglast on saanud luksuslik […]
“Vihurimäe”
See raamat on inglise kirjanduses ainulaadne. Midagi selletaolist seal varem ei olnud ega ole ka hiljem tulnud, sest vaimuomaduste kombinatsioon, millest ta sündis, on nüüdisajal üliharuldaseks jäänud. “Vihurimäe” on loonud kuum, nägemuslik fantaasia koos sõna otseses mõttes täieliku, puhta ilmsüütusega, mis suudab pahet ja kurjust mõista ainult üldistatud, poeetilisel kujul ja seda sellisena ihaledagi. See […]
“Vihurimäe”
See raamat on inglise kirjanduses ainulaadne. Midagi selletaolist seal varem ei olnud ega ole ka hiljem tulnud, sest vaimuomaduste kombinatsioon, millest ta sündis, on nüüdisajal üliharuldaseks jäänud. “Vihurimäe” on loonud kuum, nägemuslik fantaasia koos sõna otseses mõttes täieliku, puhta ilmsüütusega, mis suudab pahet ja kurjust mõista ainult üldistatud, poeetilisel kujul ja seda sellisena ihaledagi. See […]
“Viidipäev”
Värsikogu näitab 1930-ndail aastail luuletamist alustanud autori poeetilist trajektoori läbi poole sajandi. Taskuformaat
“Viies kabinet”
See raamat on kõigile, kes kasvõi korra on arsti kabineti ukse taga oodanud. Järelikult kõigile meist. See on värvikas lugu arstide igapäevasest tööst praeguses, muutunud arstiabisüsteemis. Kas ta ikka peab olema selline, nagu kirjeldab raamatu autor, staažikas südamearst Rein Vahisalu.
“Viies päike. Asteekide uus ajalugu”
1519. aasta novembris saabus Hernando Cortés oma meestega asteekide kuningriigi pealinna ja kohtus valitseja Moctezumaga. Seda lugu – ja lugu kõigest, mis pärast seda juhtus – on jutustatud lugematu hulk kordi, ent alati hispaanlaste vaatevinklist. Ometi on ka sealsed põlisrahvad toonased sündmused nahua keeles põhjalikult talletanud. Kuni päris viimase ajani on need lood olnud valdavalt […]
“Viies ratsanik”
Naiste Mõrvaklubi haaravas haigladraamas Leitnant Lindsay Boxer on koos Naiste Mõrvaklubi uusima liikme, advokaat Yuki Castellano, ja tema ema Keikoga šoppamas, kui Keiko äkki kokku kukub. Ta viiakse San Francisco munitsipaalhaiglasse ja tema seisund stabiliseerub. Mõni päev hiljem saab Yuki telefonitsi haiglast vapustavaid uudiseid. Keikole on antud vale ravimit, mis on kutsunud esile surmava rabanduse. […]
“Viiking Sveni seiklused Tartos ja reis Bagdadi”
Ajalooline ulmepõnevik viib lugeja viikingiaegsesse Tartusse ja Hõbevalge teele. Linna saabunud viiking Svenil tuleb päästa nii Norra kuningapoeg Olav kui ka Ugandi vanema tütar Piret ning selle käigus leida isiklik õnn ja lahendada mõned mõrvad. Ta peab otsima meeleheitlikult järgmist niidiotsa ja vahel tuleb appi võtta ka vahe mõõk. Kuid Sven ei jää loorberitele puhkama, […]
“Viikingiaja aarded Eestist”
Idateest, rauast ja hõbedast Viiking ei olnud kaasaegsete silmis rahvuslik, vaid sotsiaalne mõiste, mille alla mahtusid kõik Läänemere hõimud, kelle laevaehitustehnika ja navigatsioonioskused olid saavutanud küllaldase taseme. – Lennart Meri “Hõbevalge” Imeline Teadus, Imeline Ajalugu
“Viikingite avastusretk”
Surunud end vastu kaljuseina, said poisid lõpuks hinge tõmmata. Vanem neist, Leif, pööras venna poole võidurõõmsa, pingutuse tõttu pisut karmiilmelise näo. “Pea vastu, Skjöld! Harjani on ainult veidike maad, ja mu müts on mune täis. Ookean on kade. Kuula, Skjäld, kuidas ta möirgab nagu härg.” /—/
“Viikinkimiekat Suomessa”
Viikinkimiekka oli arvostettu ja pelätty taisteluase – ja Suomi viikinkimiekkojen suurmaa. Miekkalöytöjen suuri määrä haasta syvälle juurtuneet käsitykset viikinkiajan Suomesta köyhänä syrjäseutuna. Viikinkimiekat Suomessa johdatta lukijan viikinkiajan Suomeen ja Eurooppaan, ajan väkivaltaiseen kultuuriin ja uskomuksiin. Miekka oli viikingille sekä yliluonnollisia ominaisuuksia sisältävä ase että statusesine ja perintökalleus, jonka valmistaminen vaati suurta taitoa. Tunnetut Ingelrii- ja […]