“Vene-eesti sõnaraamat I&II osa” 2 raamatut
I. Raamat “Vene-eesti sõnaraamat, I” Sõnaraamat sisaldab ligikaudu 60 000 märksõna, hõlmates nii ühiskondlik-poliitilist, ilukirjanduslikku ja oskussõnavara kui ka igapäevakeelt. Märksõnade all antakse samuti vajalikud sõnaühendid ja idioomid. Sõnaraamat kõigile – nii teadustöötajaile kui tõlkijaile ja keeleõppureile-iseõppijaile. Valgus, 1984 960lk II. Raamat “Vene-eesti sõnaraamat, II” Sõnaraamat hõlmab nii ühiskondlik-poliitilist, ilukirjanduslikku ja osksussõnavara kui ka igapäevakeelt. […]
“Vene-eesti sõnaraamat”
Käesolev sõnaraamat on mõeldud laiemale tarvitajaskonnale: kõigile neile, kes on meie päevil, tehnika ja teaduse kiire arenemise ajastul puutuvad kokku venekeelse teadusliku ja populaarteadusliku kirjandusega või tegelevad tehnikaalaste tekstide koostamise, tõlkimise ja toimetamisega. (Raamatusse on sissekandeid tehtud, esilehel on endise omaniku nimi)
“Venelased. Inimesed võimu kulisside taga”
Vene juurtega, kuid Harvardi ülikooli haridusega Gregory Feifer toob lugejani vene elu paradoksid, süvenedes selle rahva ajalukku ning kajastades nende tänapäeva ja tulevikuootusi. Venemaa sajanditepikkusest ajaloost, aga ka kirjandusest ja kunstist näiteid otsides avab autor vene elu tagamaid. Feifer kirjeldab venelaste maailma – seda salapärast ja mõistatuslikku riiki, ühtaegu ähvardavat ja peibutavat, bütsantslikult toretsevat ja […]
“Venemaa loomine. Gorbatšovi vabadusest Putini sõjani”
Nõukogude Liidu lagunemise aeg oli kantud optimismist kõikjal maailmas, aga tänane Venemaa tegeleb oma vaenlaste destabiliseerimiseks aktiivselt infosõja ja meediaga manipuleerimisega. Kuidas sai riigist, mis 25 aastat tagasi vabanes ja turumajandusele üle läks, autokraatlik politseiriik, mis vastandab end jälle järsult Ameerikale? Orwelli preemia vääriliseks tunnistatud raamat läheb tagasi külma sõja pimedaimatesse aegadesse, et jutustada lugu […]
“Venemaa pimeduses”
Herbert George Wells 1866-1946 2016. aastal tähistati kogu maailmas paljude uustrükkidega suure inglise kirjaniku 150. sünniaastapäeva ja 70. surma-aastapäeva. Eesti keeles on võimalik lugeda hulka H. G. Wellsi fantastilisi romaane, seevastu tema visiitidest Venemaale oleme siiani lugenud ainult ümberjutustusi ja kommentaare. 1920. aasta sügise värsked vaatlused noorest nõukogude võimust Petrogradis ja Moskvas ning kohtumine “Kremli […]
“Venna arm”
Mida ma oskan oma venna kohta öelda? Kriminaal? Huligaan ja varas? Riigireeturist sõltlane või sõltlasest riigireetur? Vaimselt ebastabiilne maniakk ja muidu kahtlane kuju? Või siis üldistavalt, nagu isa armastas öelda, kui ta oli veel millegi ütleja, lurjus-pätt-kaabakas? Jah, seda kindlasti, seda kõike niikuinii – aga mida veel? Mees istub köögis ja mõtleb vennast. Selles istumises […]
“Vennad Kreuksid ja nende aeg”
Et leninismi hoolikalt kaitsta, peame hoolikalt kaitsma oma partei ajalugu. Kui rääkida teadusest, meie marksistlik-leninlikust teadusest, siis on ju enamlaste partei ajalugu üks kõige suurematest, kõige tarvilikumatest ja peamistest teadustest. (Sergei Kirov) Kahjuks pole ma ei teadlane ega kirjanik. Kas on mul sellisena üldse õigus ajaloo asjus kaasa rääkida – koguni siis, kui ma eksin? […]
“Vennad, pangem laulud kõlama!”
Ohvitseride isamaalise kasvatuse õppuste LAULIK. Valimik isamaalisi ja sõdurilaule. Laulud valinud Elmar Kasesalu ja kolonelleitnant Johan Saar. Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu.
“Vennad”
Saksa noorsookirjanduse auhind Marius on juba pool aastat surnud, homme oleks ta saanud viieteistkümne-aastaseks. Ema tahab temaga omal kombel jumalaga jätta, tema toa lihtsalt puhtaks teha ja kõik aias ära põletada. Luuk tunneb, nagu poleks tal iial venda olnudki. Kas ema põletab ka Mariuse päeviku? Luuk leiab Mariuse päeviku ja hakkab sinna kirjutama. Kui seal […]
“Vennastekoguduse (Herrnhutluse) ajalugu Eestimaal (Põhja-Eesti) 1730-1743”
Monograafia kodumaa kirikuloo selle ala uuringutest, mis on Eesti rahvast äratanud nii usuliselt kui rahvuslikult. Sisu: Uurimuse esitlus Ülevaade senistest uurimistulemustest Vennastekoguduse rajamisest ja selle rajajast N. L. von Zinzendorfist Esimeste herrnhutlaste tulek Liivimaale 1729 Vennastekoguduse tulek ja tegevus Tallinnas 1730-1739 Vennastekoguduse organiseeriva töö jätkumine Tallinnas (1740-1743) Vennastekoguduse levik Eestimaa maakondades (1730-1743) Vennastekoguduse töö organsiatsiooniline […]
“Vennastekoguduse (Herrnhutluse) ajalugu Liivimaal (Lõuna-Eesti) 1729-1750 III”
Vennastekoguduse liikumine, ehk Herrnhutlus, avaldas eesti rahvale 18. sajandil positiivset kui ka negatiivset mõju. Ta tõstis esmakordselt talupoegade hulgast esile kirja- ja lugemisoskusega inimesi, kes said kasutada oma juhivõimeid. Teisalt aga hävitati liikumise mõjul endise rahvausu ohvrikohti; rahvakultuuri ilmingud muusikas tantsus ja riietuses sattusid põlu alla. Voldemar Ilja sulest on juba ilmunud kaks uuringut Herrnhutlusest […]
“Vepsä. Maa, kansa, kulttuuri”
Vepsänmaa ja vepsäläiset lienevät suomalaisille vähiten tunnettuja vielä voimissaan olevista itämerensuomalaisista sukulaiskansoistamme. Muinoin vepsäläiset olevat kaupan välittäjiä arabimaiden, Bysantin ja pohjoisen Euroopan välillä. Tästä kertovat arkeologiset löydöt sekä vepsänkielinen paikannimistö Volgan vesistön ja Vienanmeren välillä. Venäjän valtakunnan voimistuessa keskiajalla vepäläisten merkitys kuitenkin väheni ja heistä tuli yksi tsaarien Venäjän ja sittemmin Neuvostoliiton unohdetuista kansoista. Vepsän […]
“Verandaraamat ja teisi luuletusi”
Võõrsil, USA-s elava tuntud eesti luuletaja, esseisti, kirjandusteadlase luule valikkogu sisaldab valdava enamiku ta 1953-1986 kirjutatud mitemkeelsest luulest. Seda luulet iseloomustab sügav intellektuaalsus, üldhumanistlikud tõekspidamised, mõtterännakud-igatsused tagasi koju, mis on eriti tuntavad poeemis “Verandaraamat”.
“Verbum habet Sakala 2014”
Korp! Sakala aastapäeva koguteos, mille valmimisele on kaasa aidanud paljud sakalased üle maailma.
“Vere jooks”
Läbi poolune kuulsin: “… juba üle kuu aja, mis, üle kahe kuu, jah, kaks kuud tagasi hakkasin pihta, maalima teda, või ei, mitte maalima, õigem oleks, jah, öelda, et ma juba kaks kuud ei maali teda, tegelen ta mittemaalimisega, alusmaaligi pole teinud. Ainult visandeid. Pihutäie.” (Tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga)
“Vere maitse”
Metsavenna-eri Saksa okupatsiooni ajal elanikonna kallal sotsiaalse agoonia taustal vägivallatsenud Omakaitse-meeste veretöödest ei ole tänaseni olnud kombeks kuigi kõva häälega rääkida. Sõja lõppedes said neist metsavennad. Ent suhu jäänud vere maitse ei läinud neil enam meelest. Tänapäeval nimetatakse metsavendade marodööritsemist, rahvuskaaslaste röövimist ja mõrvamist paraku peente nimedega vabadusvõitlus ja vastupanuliikumine. Kuigi see oli tegelikult kõige […]
“Veretasu”
Kevad, sa võlur kevad! Paned päikese taevakaarel naeratama, sead rõõmuhelinad õhus virvendama, sunnid õiepungad puudel pakatama ja külvad värvirikkaid õisi aasadele. Aga sa meelitad ka linnud laulule, mesilased mett korjama ja karjalapse hüüet huilutama. Oo, võlur kevad, sa võlurite võlur! Juba varajasel hommikul ma kogun tõusvalt päikeselt kiiri, laon neid lõputult sülle, nagu õrnu kristallklaasikesi, […]
“Verev keskpäevataevas”
Venemaa, 1942. Üks mees. Üks naine. Ja meeleheitlik sõit ellujäämise nimel. Simon Sebag Montefiore on tunnustatud Moskva triloogia romaanide – “Sašenka” ja “Ühel talveööl” – autor. Viimane neist võitis Paddy Poweri aasta poliitilise romaani auhinna ja kandideeris Orwelli auhinnale. Romaanid on avaldatud 27 keeles. Lisaks on Montefiore sulest ilmunud menukad ja auhinnatud ajalooraamatud, näiteks “Stalin. […]
“Veri. Koge väge, mis toob pääste, tervenemise ja imed”
Ava oma silmad Jeesuse vere väe suhtes! Sa vajad Jeesuse verd rohkem kui kunagi varem! Nendel ja enamatel põhjustel peaksid sa… avastama võtme üleloomuliku armu, kaitse ja halastuse juurde; jätma oma mineviku risti jalamile; laksma Tal muuta oma elu! Ja seda kõike võib saavutada vaid Jeesuse vere väe kaudu. Tervenemis-, pääste- ja imeliste vabanemisjuhtumite põhjal […]
“Verimust”
Novelle ja miniatuure Ajad muutuvad ja meie ühes nendega. See on küll väga kulunud vanasõna, kuid seda võib käesolevagi raamatu ilmumise puhul tarvitada. Muidugi kui nende ridade kirjutaja praegu need jutuained käsile võtaks, mida nendeks juttudeks on tarvitatud, kujuneksid need nii sisuliselt kui ka kunstiliselt hoopis teistsugusteks. Aga autori arvates ei oleks neil siiski mitte […]
