“Viimne armastus”
Ma tahaksin selgeks teha, et see lugu Napoleonist P. Helenal ja inglise tütarlapsest, kes ta ellu tuli ta viimastel eluaastatel, pole ei biograafia ega jutustus ajaloo sündmustikul. See on romaan, kuigi see suuremalt osalt põhineb tõestisündinul. Lubage mind kõigepealt osutada, et ei ole raasugi ajaloolist tõde selles kõige suurejoonelisemas ajaloolises romaanis Raudmaskiga Mees. Dumas on […]
“Viimne armastus”
Ma tahaksin selgeks teha, et see lugu Napoleonist P. Helenal ja inglise tütarlapsest, kes ta ellu tuli ta viimastel eluaastatel, pole ei biograafia ega jutustus ajaloo sündmustikul. See on romaan, kuigi see suuremalt osalt põhineb tõestisündinul. Lubage mind kõigepealt osutada, et ei ole raasugi ajaloolist tõde selles kõige suurejoonelisemas ajaloolises romaanis Raudmaskiga Mees. Dumas on […]
“Viimne linn”
Siiamaani ei olnud ma kordagi mõelnud, et Akkon võiks kadunud olla. Nüüd mõistsin seda korraga veel enne, kui olin näinud tulekahjude suitsu tõusvat. Genova linnaosas sattusin korraga tühjale tänavale. (Siit olid paljud juba varemini põgenenud.) Mulle tuli imelik ja hirmutav tunne, nagu oleksin üksi surnud linnas. Hingeldades seisatasin ja lugesin kiiresti palve, et Jumal mind […]
“Viimne linn”
Siiamaani ei olnud ma kordagi mõelnud, et Akkon võiks kadunud olla. Nüüd mõistsin seda korraga veel enne, kui olin näinud tulekahjude suitsu tõusvat. Genova linnaosas sattusin korraga tühjale tänavale. (Siit olid paljud juba varemini põgenenud.) Mulle tuli imelik ja hirmutav tunne, nagu oleksin üksi surnud linnas. Hingeldades seisatasin ja lugesin kiiresti palve, et Jumal mind […]
“Viimne seanss”
Houdini ja Conan Doyle´i kummaline sõprus Harry Houdini (1874-1926) ja sir Arthur Conan Doyle (1859-1930) oli kaks sootuks erineva ala inimest erinevatelt mandritelt – üks ameerika nimekaim illusionist ja põgenemiskunstnik, teine Sherlock Holmesi lugudega kuulsust võitnud inglise kirjanik. Arvatavasti poleks nad kunagi kohtunud, kui neid poleks sidunud ühine huvi, ajastu moehaigus spiritism. Kuid üks oli […]
“Viimne vabadus”
Esimene, seejuures väga mahukas valimik ettekandeid ja kõnesid, arvustusi ja retsensioone, ees-, järel- ja saatesõnu, usutlusi ja avalikke kirju ühelt suurimalt eesti kirjanikest, kes oli ennast muide kord määratlenud kui “paadunud eurooplast”. Ühtaegu esitatakse kogumikus – ühe erandiga – ainult seda, mis pärineb pagulusaegadest. Koostaja on “materjali” jaganud tsükleiks “Teekond läände”, “Et me üksteist silmist […]
“Viimne veerand veini” I&II osa. 2 raamatut
… “Ema ütleb, et eesti raamatud on kole igavad.” Juhan jäi mõttesse, siis nõustus: “Eks neid igavaidki muidugi ole, selles on su emal õigus. Aga mõned on üsna huvitavad, loe päras hea meelega, kui paremat teha pole. Meie telegrafist ja donkeyman, nemad on meil nii-öelda laeva intelligents, ütlevad, et hea raamat seda pole. Et kohe, kui […]
“Viimsete sõnumite tooja”
Los Angelese eelmäestikus tunneb jõukas Amanda Clarke suurt uudishimu oma uue nägusa poissmehest naabri suhtes. Ent ta huvi muutub vihaks, kui Tyler Hawthorne kohtub Amanda surmahaige sõbra Roniga ja veenab meest, et too jääb elama. Amanda on kindel, et Tyler on petis – kuni Ron paranema hakkab. Kes on Tyler Hawthorne? Saladus ulatub ajas tagasi […]
“Viina katk”
Raamatu esimene trükk ilmus 1840. aastal pealkirja all “Vina katk. Üks Tähhele pannemise väärt jut.” Teine trükk ilmus 41 aastat pärast esimest, s.o 1881. aastal ja selle on autor ise põhjalikult ümber töötanud. Peateema on karskus ja kõrvalteemad – kahe armastaja ühinemine, kelle mõlema isad on hukkunud liigse viinatarvitamise tõttu, karskusseltsi asutamine jm.
“Viinasurm”
Leedi Ngaio Marsh sündis Uus-Meremaal 1899. aastal ja suri veebruaris 1982. Ta on kirjutanud ligi kolmkümmend kriminaallugu ja paljud neist on lavale seatud, sest Ngaio Marshi tõeline kiindumus oli teater. Ta on olnud nii näitleja kui lavastaja ja osanud ainuüksi omal jõul Uus-Meremaa publiku hulgas äratada uut huvi elava teatri vastu. Just viimast arvesse võttes […]
“Viirastus”
Ta oleks pidanud Damiani unustama. Nad ei olnud teineteist näinud kaks pikka aastat, kuid Elizabeth teadis, et ta ei suuda kunagi sellest mehest täielikult vabaneda. Talle näis, et nende vahel ei ole veel kõik lõppenud. Ta oli kindel, et ükskord kohtuvad nad taas. Aga mees oli hukkunud ning neiu mõistis, et ei näe teda enam […]
“Viirastusi valges öös. Eluhirm. Vabanemiskatse”
Kirjandusteadlase, tõlkija ja prosaisti Leo Anveldi (1908-1983) kahel ennesõda ilmunud isikuromaani on olnud silmapaistev osa eesti psühholoogilise romaani kujunemisel. Suhteliselt hajuva karakterikujutuse kõrval peaksid suurt huvi pakkuma tema filosoofilised mõtisklused. 1984. aastal “Loomingus” ilmunud “Vabanemiskatses” on isiksuse areng jõudnud uue kvaliteedini.
“Viirastuspiraadid”
Äkitselt ahtri suunas vaadates langes mu unine pilk millelegi hoopis erakordsele ja jõledale. See polnud midagi muud kui grootmasti taglasest veidi ahtri pool üle tüürpoordi reelingu laeva astuv mehekujutis. Tõusin püsti, haarasin käsipuust ja jõllitasin. Keegi kõneles minu taga. See oli ahtrisse teisele tüürimehele vahetusest ette kandma minev ruhvi katusel olnud vaht. “Mis on, semu?” […]
“Viirpuumets”
Väikeses Iiri linnakeses Rossmore´is hakkab elu muutuma. See ei ole enam unine linnake, kust noored inimesed laia ilma rändavad, vaid tegu on jõuka linnaga, kus plaanitakse uue möödasõitudtee ehitamist. See aga peaks kulgema läbi viirpuumetsa, kus asuv kaev on pühendatud Pühale Annile. Öeldakse, et selle kaevu veel on kummalisi omadusi. Seetõttu ei ole linnakese elanikud […]
“Viirulise purje all”
Viirulise purje all seilab suure järve vesi vana ja kange kalur Unipiha Mihkel. Ja on päris loomulik, et teinekord satuvad tema purjekasse ka poisid, kes elavad selle järve kaldal väikeses linnakeses. Nende poiste seiklustest see raamat jutustabki. Noorte tegevus ei piirdu aga ainult mängudega. Kui kaluritel tekib vastuolusid järve äärde rajatud uurimisjaama meestega, asuvad poisid […]
“Viis aastaaega”
A. B. Jehošua romaan “Viis aastaaega” kujutab ühte aastat peategelase elus, millesse mahub 4 naist, 2 surma ning mitmeid põgusaid armumisi. Peategelast kujutatakse õrnatundelise inimesena, kellel (aususest iseenda vastu) on raske langetada oma tulevikku puudutavat otsust, see toob kaasa hulga tõsiseid ja koomilisi olukordi, millest osa toimub Iisraelis, osa Lääne- ja Ida-Berliinis, Viinis ja Pariisis. […]
“Viis aastat peidus”
Kui ma 507 aastat pärast Kolumbust Ameerikasse jõudsin, oli seal ikka veel, mida avastada. Näiteks seda, et David Letterman ei olegi parem kui Urmas Ott. Või et mu oma abikaasa polegi halvem kui need miljonid mehed maailmas, kes vana naise hea õnne korral uue vastu vahetavad. See on raamat teie igaühe julgustamiseks. Siit ei pruugi […]
“Viis last pargis”
Lisaks vanade mitteloetavate käsikirjade ja raamatute kirglikule armastusele on Simone de Saint-Exupery´l (1898-1978) ka kirjutamiskirg. Antoine de Saint-Exupery õe lapsepõlvemälestustes on tähelepanuväärset poeetilisust ja värskust. Läbi nende meenutuste mõistab lugeja paremini “Väikese printsi” autori lapsepõlve ja kirjanikuks kujunemise lugu. Me tunneme siin ära ümbruse ja osalised imeväärsest lapsepõlvest, mille ähmane kajastus täitis juba “Inimeste maa” […]
“Viis neljandikku apelsini”
Les Laveuses’i küla peatänava ääres voolab Loire, sile ja pruun nagu päikesepaistel peesitav uss, mis aga oma liikuva pinna all varjab surmavat põhjavoolu. Siin, pannkoogibaaris, ajab oma kulinaarset äri salapärane lesk Framboise, kes on oma nime saanud vaarikalikööri järgi. Sellesse rahulikku maailma saabub ähvardav äratundmise oht, kui Framboise’i vennapoeg, kasuahne pariislane, püüab Framboise’i emalt päritud […]
“Viis paari susse”
Üks Nõukogude lugu. Ei olnud veel kuigi hilja. Kell võis olla vaevalt kolme paiku pärast lõunat. Ent Lenini linn hakkas juba pimedusse vajuma. Oli ju ka detsember, lühemate päevade aastaaeg. Pealegi oli päev üldse pilvine ja tuhm ning hall videvik oli hõljunud linna kohal keskpäevalgi. Kuid see kestis, see sureva detsembripäeva agoonia, ja võttis aega, […]
