“Valguse linn”
Suurepärane romaan küllusest ja viletsusest kuueteistkümnenda sajandi Veneetsias. Oli renessansi hiilgeaeg. Ometi oli Itaalia sõda jaganud maa osadeks ning protestantlikud enklaavid omaks võtnud samasugused surve avaldamise meetodid kui need, mis olid protestandid katoliiklikust kirikust eemale tõrjunud. Euroopa, 1558. Mehed ja naised hakkasid avalikult oma armastust näitama, ehkki esialgu võitlesid nad oma kirega nagu oleks see […]
“Valguse nimel”
Ulmeromaanide sari Odüsseia avaldab moodast ja uuenduslikku ulmet nii kodu- kui välismaistelt autoritelt. Sarja avaraamat “Valguse nimel” räägib inimkonna sajanditepikkuste unistuste täitumisest: on avastatud ja asustatud esimene Maa-taoline planeet. Paraku pole aga kaugeltki tegemist paradiisiga… Kristjan Sandri värske, kompositsioonikindel ja senistest tekstidest küpsem lühiromaan kirjeldab fantstilisse maailma sattunud “inimesi tänavalt”. Autor loob kord sünge, kord […]
“Valguse vari”
Jaan Tangsoo (1963) tuli eesti kirjandusse läbi 1990. aasta romaanivõistluse, kus tema romaan “Kroonukuue kütkes” (ilmunud 1991) äratas tähelepanu kui ühtaegu humoorikas ja kibe kujutluspilt eesti poiste käekäigust Nõukogude armees. Sellest ajast on Jaan Tangsoo edukalt esinenud veel mitmel romaanivõistlusel. “Valguse vari” on tema neljas romaan. Romaanis on kujutatud üht harilikku päeva ise endale leiba […]
“Valgust täis suur pilvealune tuba”
Pildid joonistanud Iivi Raudsepp TEA lasteluule varalaegas
“Valgustatud urg”
Loomingu Raamatukogu LXIV aastakäik 2020 nr 4-5 Rumeenia kirjanduse sõdadevahelise kuldajastu varakambrist jõuab eesti lugejani seekord Max Blecheri postuumselt ilmunud “Valgustatud urg. Sanatooriumipäevik”. Blecheri meditsiiniõpingud Pariisis katkestas tuberkuloos, oma lühikesest elust peaaegu kolmandiku veetis ta eri sanatooriumides. Liikumatuks sunnitud kehas elas aga edasi liikuv ja otsiv vaim – Blecher huvitus filosoofiast ja muusikast, kirjutas nii […]
“Valgustehnika sõnastik”
Sõnastik sisaldab ligi 1000 eestikeelset valgustehnika oskussõna koos nende sünonüümkujude, inglis-, saksa- ja venekeelsete vastete ja eestikeelsete määratlustega, kuus metroloogilisi mõisteid selgitavat lisa ning inglis-, saksa- ja venekeelse registri. Sõnastik on mõeldud kõigile, kes tegelevad või puutuvad kokku valgustusseadmete teooria, ehituse ja kasutamisega.
“Valgustusaja inimene”
Valgustusaeg on üks huvitavamaid ajaloolisi epohhe, mille aktuaalsus pole veel tänagi täiesti kadunud. Reformiliikumisena puudutas valgustus kõiki eluvaldkondi ning põhjustas Euroopa ühiskonnas olulise pöörde. Raamat püüab heita pilgu tollaste inimeste eriomasesse elumaalilma. Esitletakse nii vana korra kandjaid (aadlikke), uuendusmeelseid ühiskonnagruppe (kirjamehed, teadlased, kunstnikud, maadeavastajad), kui ka nende vahele jäävaid tegelasi (ametnikud, preestrid, sõdurid). Eraldi peatükk […]
“Valik esseid”
Romaanikirjanik Proust oli ka omanäoline kirjandus-, kunsti- ja seltskonnakriitik, kelle parimad esseed ei jää stiili poolest sugugi alla tema suurromaanile “Kadunud aega otsimas”. Käesolev valimik pakub ühe lisafragmendi Prousti eesti keeles aegamisi kuju võtvasse loomingulisse kaleidoskoopi, vahendades mõned Prousti olulisemad esseed, mis mõjuvad värskelt tänagi. Tõnu Õnnepalu saatetekst ja Marek Tamme järelsõna. Loomingu Raamatukogu nr […]
“Valik esseid”
Käesolev esseevalik jõuab lugejani pärast mõnevõrra pikaleläinud sahtlisseismist, ometi ma ei arva, et niinimetatud külma sõja lõpp oleks muutnud ühegi siinse kirjatüki väärtuse ainuüksi ajalooliseks. Filosoofiaõppuril õnnestub siit kokkuvõtlikul kujul leida loogikalise positivismi, 20. sajandi ühe põhilisema filosoofiasuundumuse põhikäsitused, kultuurajaloolase jaoks valgustub siin see Erasmusest ja Thomas Browne´st lähtuv ja 18. sajandil šotlase Hume´iga agnostitsismi […]
“Valik kirju”
Kirjutada “populaarselt” ja ühtlasi kunstipäraselt, isikuliselt – see on võimalik, ilma et seejuures vähimatki kompromissi tarvitseks teha. Kuid selle näilise populaarsusega võib end ka väga petta, – räägin seda oma kogemuse järgi. Ikkagi just need tööd, millesse kõige rohkem ennast oled mahutanud, võivad jääda arusaamatuks suuremale hulgale, olgu nad ka nii “selged” kui tahes. Sest […]
“Valik XVI-XVIII sajandi graafikat”
Tartu Riikliku Ülikooli Teaduslikust Raamatukogust Albumi eesmärgiks on tutvustada TRÜ Teadusliku Raamatukogu graafikakogu, millesse on talletatud arvukalt Lääne-Euroopa 16.-18. sajandi meistrite teoseid. (paberkaaned kulunud)
“Valik”
Nimeka vene nõukogude kirjaniku Juri Bondarevi (sünd. 1924) romaan käsitleb tänapäeva haritlaskonna elu. Kirjanik jälgib oma tegelaste käekäiku läbi minevikuprisma, tehes rohkearvulisi ekskursse sõjaeelsesse aega ja Suure Isamaasõja aastaisse. Teost läbib punase niidina eneseleidmise, elu mõtte otsimise probleem.
“Valikjumestus”
Teie suur nõuandja Nõuandeid igale näotüübile Jumestus – see ei ole mask ega mood, see on oskus tuua esile näo individuaalsus ja väärikus, sõltumata sellest, mis käesoleval hetkel on moes: paksud huuled, kassisilmad või valeripsmed. Nõuannete puhul arvestame loomulikult ka moesuundi, kuid see ei ole kõige tähtsam küsimuses, kuidas näha välja hea ja hoolitsetud, kuidas […]
“Valikuvõimalus”
Aimee Beekmani raamatu peategelane on väikelinnas elav kolmekümneseks saav õpetajanna Regina, kes mõistab, et tal on üha raskem leida soovitud elukaaslast, kellest võiks saada ka tema tulevaste laste isa. Teda ähvardab saatus jäädagi lahkama koos teiste omasuguste haritud ja üksikute naistega elu, mis neile tegelikult rahuldust ei paku. Regina otsustab võtta oma saatuse enda kätesse […]
“Valimik Eesti rahvalaule”
Väärtuslikuma vaimuvara hulka, mis meie esivanemad meile on pärandanud, kuulub kindlasti rahvalaul. Külavainul ja kiigel, põllul ja heinal, karja hoides ja õitsel hobuseid valvates, last uinutades ja vokki tallates – igal pool, igal ajal ja iga elunähtuse kohta on tekkinud laule. Ei ole ühtki faasi elu mitmepalgelistes avaldustes, mida poleks saatnud rahva sõnalooming või mis […]
“Väliseesti kirjandus”
Väliseesti kirjanduse ülevaade püüab kokkusurutud kujul anda informatsiooni selle eesti kultuuri osa kohta. Valgustamist leiavad kirjandusolud, luule, proosa, memuaaristika ja näitekirjandus. Lisatud teatmestikus on toodud biobibliograafilised andmed 48 autori kohta. (esikaanel on murdumise jälg)
“Väliskirjandus XIX ja XX sajandi vahetusel”
Sisukord – Prantuse kirjandus. Pariisi kommuuni kirjandus. Emile Zola. Guy de Maupassant. Sümbolism. Anatole France. Romain Rolland. – Belgia kirjandus. Maurice Maeterlinck. Emile Verhaeren. – Inglise kirjandus. Thomas Hardy. Oscar Wilde. Rudyard Kipling. John Galsworthy. Herbert Wells. George Bernard Shaw. – Saksa kirjandus. Gerhart Hauptmann. Thomas Mann. Heinrich Mann. – Norra kirjandus. Henrik Ibsen. – […]
“Väliskirjanduse ajalugu”
Käesolev õpik on 1947. aastal ilmunud “Lääne-Euroopa kirjanduse ajaloo” teine, ümbertöötatud trükk. Autorid on tänuga arvestanud kriitika näpunäiteid ja kasutanud möödunud aastakümnel NSV Liidus ja välismaal ilmunud uusi teaduslikke töid. Õpiku ülesehituses on tehtud olulisi parandusi, välja jäetud ülearustena tundunud üksikasju ning mõndagi juurde lisatud. Slaavi ja idamaade kirjandused on välja jäetud, sest neid peaksid […]
