“Vägevad masinad. Veoautod”
Noorele lugejale mõeldud terane ja lõbus raamat veoautodest. Juttu tuleb kallurautodest, kalluritest ja transportijatest. Suured vahvad pildid Kergesti loetav trükikiri Lihtne tekst Lõbusad tegevused
“Vägi. Väekirjad I”
Bibliotheca Controversiarum Margus Oti monograafia esitab laiahaardelise, elementaarosakestest kuni keerukate ühiskondlike süsteemideni ulatuva filosoofilisteadusliku maailmatõlgitsuse, mida liigendab, lõimib ja läbistab vägi nii mõiste kui fenomenina. Täpsus ja tihedus nõudlike mõttekäikude sõnastamisel, eestikeelse filosoofilise terminoloogia keeletundlik uuendamine, erinevate mõttepärimuste ja distsipliinide oskuslik kokkusõlmimine – need on vaid mõned põhjused, miks see monograafia hõivab ainulise paiga Eesti […]
“Vägivald koolis ja kuidas end selle eest kaitsta”
Iga inimene kogeb millalgi oma elus tagakiusamist ja vägivalda – juhtugu see siis koolis, tänaval, isiklikus elus… Et saaksid ennast kaitsta, peaksid oskama ohtu õigeaegselt märgata ja kallaletunge ennetada. Siis saad teada, miks vägivald ei ole mitte kunagi lahendus, mis on enda kaitsmine nii tähtis, kuidas saab ennast kaitsta ja kellelt võib abi oodata, miks […]
“Vägivallatsejate palat”
Kui Ameerika on hullumaja, siis California on sealne vägivallatsejate palat Len Deighton on sündinud 1929.a. Londonis. Ta töötas raudteeametnikuna, seejärel täitis oma kodanikukohust Briti lennuväes uurimisosakonna fotograafina. 1949.a. alustas ta kunstiõpinguid St. Martini kunstikoolis, seejärel jätkas neid stipendiaadina Kuninglikus Kunstikolledžis, töötades samal ajal õhtuti kelnerina. Nii puutus ta kokku kokakunstiga; hiljem hakkas ta “Observeris” avaldama […]
“Vahelikud vapustused”
… “Vaheliku vapustuste” saatust on paraku alates Nõukogude ajast kuni seni viimase kooliõpikuni faktoloogia osas ebatäpselt ja vaid oletuslikult esitatud. Autor ise on meenutanud: “Vahelik tõi mulle selliseid vapustusi, milliseid ei oleks aimatagi osanud. Ma ei püüdnud olla selle näidendiga sugugi sihilik, aga nagu ütleb eesti vanasõna, et see karjub, kelle king pigistab, siis küll […]
“Vahemees”
Inglise kirjaniku L. P. Hartley romaanis heidab kuuekümnendates aastates mees esimest korda pilgu oma poisipõlve viiskümmend aastat tagasi, ta tuletab meelde, kuidas ta sajandivahetusel ühe suvise külaskäigu ajal oli vahemeheks, salajaste armastuskirjade “postipoisiks” keskklassi kuuluvale neiule ja lihtsale farmerile; tollal asetleidnud sündmused mõjutasid kogu tema edasist elu.
“Vahemere tuuled Hüperboreas”
Inimkonna esimene ajalugu Müüt kuldajastust, mil jõed voolasid piima ja mett, nii et muredest vabastatud inimesed sai olla väga head, kuulub esmaste põhitarkuste hulka; üksteisest sõltumata on selleni jõudnud paljud loodusrahvad. Kirjade ilmudes pole ilus ebamäärasus enam võimalik, kuid vähemalt äravalitud hõimudel õnnestub müüt asendada “suure sajandiga”. Muistsete juutide jaoks oli sääraseks kuningas Taaveti valitsusaeg, […]
“Vahemeri võitlustes 1936-1945”
Vahemeri on vanaaja kõrgkultuuride keskpunkt ja tõenäoliselt ka sõjalaevade ning meresõja sünnimeri. 20. sajandi peeti Vahemerel maha kolm suurt sõda: I maailmasõda, 1914-18, II maailmasõda, mille Vahemere-võitlused kestsid 1940-45, ja Hispaania kodusõda 1936-39. Neist viimastest räägibki käesolev raamat. Juttu tuleb sellest, kuidas Hispaania kodusõja peaorganisaatoriks oli Nõukogude Liit, kes tahtis endale luua platsdarmi Lääne-Euroopa ründamiseks; […]
“Vahetus”
New York Times´i bestseller Sandra Browni järjekordne haarav romaan teadmatusest, kättemaksust ja illusioonidest ning kus keerdkäikude ja ristteede labürint kulmineerub viimase vapustava paljastusega … See pole esimene kord, kus identsed kaksikud Gillian ja Melina Lloyd teineteise asemel esinevad. Siiski on see esimene kord, mil nad täiskasvanutena lapsepõlvetempu kaaluvad. Melina, kaksikutest tormakam, teeb ettepaneku, et ta […]
“Vähiga silmitsi. Kuidas raske haigusega võidelda”
Viimase 30 aastaga on Eestis vähki haigestumine kahekordistunud. Umbes iga kolmas mees ja iga viies naine põeb kunagi oma elu jooksul vähki. Samal ajal ei saa vähki pidada enam surmatõveks, vaid pigem krooniliseks haiguseks. Pooled vähki haigestunud ravitakse terveks. Väga paljude eluiga õnnestub tänapäevaste raviviisidega pikendada ja haigusega elatud päevi kvaliteetsemaks muuta. Vähi vastu pole […]
“Vähktõvekorpus”
Üks Solženitsõni olulisemaid romaane “Vähktõvekorpus” (1968) ei saanud avaldamisluba, sest kirjanik ei nõustunud kõrvaldama sellest Nõukogude-vastaseid märkusi. Seda enam leidis raamat tunnustust piiri taga. Romaan põhineb autori enda kogemusel sellest, kui tal Taškendi haiglas Stalini surma järgsel ajal vähki raviti. Hiljem on arvatud, et pikaealisel kirjamehel pahaloomulist kasvajat siiski ei olnud. Autobiograafiliste sugemetega raamatu peategelane […]
“Vahtrakuller”
Autorilt Mõni aasta tagasi ma veel ei teadnud, et tahan luulet kirjutada. Veelgi enam, avaldada luulekogu. Elu võib aga pöörata uue lehekülje, mõnel meist pikkamisi ja märkamatult, mõnel aga väga ootamatult, murdosa sekundi jooksul. Nii juhtus minuga. Luule on nagu muusika – viisita laul. Kõik, mida me kaunist loome, on laul. Laulud millestki või millelegi, […]
“Vahva hiir Matthias. Redwalli kloostri lugu”
Redwalli lood – Redwalli kloostri lugu Sellal kui Redwalli kloostri loomad naudivad oivalise Hilise Roosi suve mõnusid, on kõik vaikne ja rahulik. Kuid Cluny Rooskaja on tulekul! Ja see õel ühesilmaline rott, sõjapealik, on valmis veriseks lahinguks selle nimel, et saada enda valdusesse ainus, mida ta hing ihkab – REDWALL.
“Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil”
“Nii nad tapsid meie Ferdinandi,” ütles virtin härra Švejkile, kes oli aastate eest vabanenud sõjaväeteenistusest, kui kroonuarstide komisjon ta lõplikult lolliks tunnistas, ja elatas ennast nüüd sellega, et müütas mingeid jõledaid segaverelisi koerapeletisi, võltsides nende sugupuud. Peal selle tegevuse vaevas teda veel reumatism ja ta hõõrus parajasti opodeldokiga oma põlve. “Missuguse Ferdinandi, proua Müllerova?” küsis […]
“Vaigust kiiker”
Triloogia “Tema tumedad ained” viimases raamatus “Vaigust kiiker” valmistuvad maailmad otsustavaks heitluseks ja ennustuste järgi on Lyral selles oluline roll. Lord Asriel plaanib suurt sõjakäiku taevase Käskija ja tema asevalitseja Metatroni vastu. Inimestele tulevad appi tillukesed gallivespialased ja taevast lahkunud mässulised inglid. Seiklushimuline Lyra on jõudmas murdeikka ning peab üle elama suuri muutusi nii iseendas […]
“Väike esteetika leksikon”
Käesoleva väikese esteetika leksikoni väljaandmine osutus vajalikuks sellepärast, et esteetika probleemide vastu tuntakse suurt huvi ning nõukogude inimeste esteetiline kasvatamine on muutunud väga aktuaalseks ülesandeks. See on esimene katse seda laadi kirjanduse väljaandmisel. Leksikon ei ole mõeldud spetsialistide kitsale ringkonnale, vaid laiadele lugejate hulkadele. Loomulikult ei pretendeeri ta kõikide esteetika probleemide ühtviisi täielikule ja põhjalikule […]
“Väike Ferdinand”
„Väike Ferdinand“ on Kaur Riismaa kolmas romaan ning 2020. aasta Euroopa Kirjanduspreemia nominent. Ajalugu kujutame ette lineaarsena, täpselt nii nagu koolis õpetati. Miski juhtub, see põhjustab teise sündmuse ja teine kolmanda. Aga iga inimene, kes ajaloost osa võtab, ka luiskab ja fantaseerib. Mäletab mõnda asja natuke valesti, teist natuke õigemini, kui see tegelikult juhtus, ja […]