“Vabastamislahingutes”
Nõukogude rahvas saavutab järjest uusi edusamme kommunismi ehitamisel, astudes tarmukalt Kommunistliku Partei poolt näidatud teed. Seejuures ei unusta meie rahvas neid, kes relv käes kaitsesid meie kodumaa vabadust ja sõltumatust saksa fašistlike agressorite vastu ning saavutasid maailmaajaloolise võidu kogu inimkonna ähvardanud “pruuni katku” üle. On sirgunud uus põlvkond. Armees ja sõjalaevastikus teenivad nüüd kunagiste rindemeeste […]
“Vademecum. Peeter Talviste”
… Moskva on traditsioonideta linn, Tallinna vastand. Mälestussambad on püstitatud mitte surnutele, vaid elavate jaoks: teadustamiseks, demonstratsiooniks. Kõik on pidevas muutumises, liikumises, mürinas ja vaheldumises. Elad siin vaevalt ühe aasta, harjud kohvikuga ja raamatupoega Gorki tänava alguses, – ühel hommikul on kohvik suletud, raamatupoe maja kadunud, tänavat piirab plankaed, mille taga ehitatakse 22-korruselist hoonet võõrastemajale […]
“Vadja haritlane Dmitri Tsvetkov”
Monograafia annab põhjaliku ülevaate vadja haritlase, Tartu ülikooli kasvandiku Dmitri Tsvetkovi (1890-1930) traagilisest elukäigust ning annab hinnangu ta tegevusele kodumurde sõnavara talletamisel, vadjalaste elu-olu ja kombeloo kajastamisel ning rahvaluule ülestähendamisel. Lisaks on raamatus taasavaldatud D. Tsvetkovi lühipublikatsioonid.
“Vadja keele sõnaraamat” 2. osa
Vadja keel on eesti keele lähim sugulaskeel, mida kõnelesid Ingerimaa (praeguse Leningradi oblasti lääneosa) põlisasukad vadjalased. Tänapäevaks on vadja keel hääbunud. Sõnaraamatus on esitatud vadja keele sõnavara koos selle murdeerinevustega. Sõnatähenduste avamisel ning sõnade semantilis-süntaktiliste seoste iseloomustamisel on abiks ulatuslik näitematerjal. Sõnaraamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi läänemeresoome keelte, nende ajaloo ja omavaheliste seoste […]
“Vadja keele sõnaraamat” 3. osa
Vadja keel on eesti keele lähim sugulaskeel, mida kõnelesid Ingerimaa (praeguse Leningradi oblasti lääneosa) põlisasukad vadjalased. Tänapäevaks on vadja keel hääbunud. Sõnaraamatus on esitatud vadja keele sõnavara koos selle murdeerinevustega. Sõnatähenduste avamisel ning sõnade semantilis-süntaktiliste seoste iseloomustamisel on abiks ulatuslik näitematerjal. Sõnaraamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi läänemeresoome keelte, nende ajaloo ja omavaheliste seoste […]
“Vadja pajatusi”
Akadeemik Ariste monograafia sisaldab tema enese kogutud vadja rahva pajatusi koos eestikeelsete tõlgete ning kommentaaridega. Vadja tekstid on foneetilises transkriptsioonis ning rühmitatud külade ja keelejuhtide järgi.
“Vadja rahvakalender”
Kogumikus on avaldatud need kirjapanekud, mis on tehtud enne 1966 aastat. Käesolevate vadja kirjapanekute avaldamiseks on autoril olnud kaks sihti. Esiteks on tahetud soome-ugri ja teistegi keelte uurijaile kättesaadavaks teha vadja murdenäiteid eri küladest. Vadjakeelsed tekstid on tõlgitud eesti keelde ja neile on vajaduse puhul lisatud kommentaare. Teiseks sihiks on olnud asjaomastele uurijatele folkloristika ainestiku […]
“Vadjalane kätkist kalmuni”
Vadjalaste juurde tehtud retkede tulemustena on aastate jooksul saadud üsna ohtrasti igasugust ainestikku, mis on paigutatud 15 mappi ja mille üldnimetuseks on “Vadja etnoloogiat”. Käesolevas kogumikus on iga teksti järel märgitud, missuguses mapis see tekst leidub. Siin avaldatavad vadjakeelsed kirjapanekud on saadud peamiselt otsese jutustuse järgi. Esitatavate tekstide hulgas on selliseidki, mis pärinevad küladest, kus […]
“Väeallikas”
Tuuma sütitamise, keha väestamise, stressist vabanemise ja elu ümberkohandamise peidetud võti Programm, mis vabastab vaagnapõhja tugevdades stressist, annab kehale jõudu ning tungib pinge füüsilise ja vaimse allikani Suure tõenäosusega tunneb teie keha iga päev mingit laadi stressi, olgu selleks siis põletik, kõhupuhitus, pinge, ebamugavus, ärevus või valulik seks. Meie tähelepanu hajutavad pidevalt tervisehäired, millele me […]
“Väegade noobel kooljas…”
Romaan kriminaalsete ja viroloogiliste allüüridega. Teos, mida autor ise tekstis pilamisi “lihtsakoeliseks ajaviiteromaaniks” nimetab, on raamat armastusest, kättemaksuihast ja surmast, milles puukidel on täita saatuslik roll.
“Vaene Liisa. Bojaaritütar Natalja”
Nikolai Mihhailovitš Karamzin sündis 1766. aastal Samaara kubermangus Mihhailovka külas mõisniku perekonnas. Hariduse sai ta Moskvas erapansionis, mille õppekava oli lähedane ülikooli omale. Humanitaarharidusega mehena, kes tundis hästi saksa ja prantsuse keelt, tutvus ta põhjalikult Lääne-Euroopa kirjandusega. Kirjanduslikku tegevust alustas Karamzin 1783. aastal, esialgu tõlkimisega. Hiljem hakkas ta kirjutama luuletusi ja originaalset proosat. 1789. aastal […]
“Vaene mängumees”
…Poliitilise mõtlemise piiratus ei aheldanud õnneks tema kirjanikuannet, mille tähendusrikka teostumisena meie ees on “Vaene mängumees”. Andkem kokkuvõtte tegemiseks veel sõna kahele austria kirjanduse vaatlejale. “Kõik enne Grillparzerit tekkinu näib meile tänapäeval vaid ettevalmistusena, kõik pärast teda kirjutatu – tema ilmumiseta raskesti kujuteldavana… Ent suhteliselt nii tagasihoidlikust eost kui Grillparzeri “Vaene mängumees” meie sajandil on […]
“Vaeslaps ja talutütar”
„Vaeslaps ja talutütar“ on vahva ja õpetlik lugu sellest, kuidas vanapagan läheb oma kolmele pojale pruute otsima. Vaeslaps kuulab hiire õpetust ja pääseb vanapagana pojale mehele minemisest. Rikas talutütar aga satub omaenda ahnuse lõksu ning ta võetakse vanapagana pojale naiseks.
“Vaeste-patuste alev”
“Vaeste-patuste alev” on 1927. aasta parimaks romaaniks hinnatud teos, mis omas ajas võistles edukalt A. H. Tammsaare loominguga. “Vaeste-patuste alev” on korraga nii Jakobsoni kirjanduslik debüüt kui ka tema tippteoseks jäänud raamat. Teose menu on mõneti seletatav päevakajalisusega. Romaanis käsitletakse äärelinna elanike muresid toimetulekuks majanduskriisiga, mis koputaski tollal uksele. Ühtlasi on see päevakajalisus ka igavikuline. […]
“Vägede valitsejad. Pealkiri”
Näidend kahes vaatuses, üheksas pildis. Näidendisari jätkub A. Valtoni kahe draamateosega, millede tegevus leiab aset XV-XVI sajandi Eestimaal. Neist esimese – “Vägede valitseja” – aluseks on kristlase ja metsatarga diskussioon inimeksistentsi mõtestamise viiside üle. “Pealkirjas” on kesksel kohal eetiline probleem omade ja vaenlaste, saladuste ja võimete vahekorrast. Näidendisari
“Vägevad masinad. Autod”
Noorele lugejale mõeldud terane ja lõbus raamat autodest. Juttu tuleb sportautodest, maastikuautodest ja võidusõiduautodest. Suured vahvad pildid Kergesti loetav trükikiri Lihtne tekst Lõbusad tegevused
“Vägevad masinad. Veoautod”
Noorele lugejale mõeldud terane ja lõbus raamat veoautodest. Juttu tuleb kallurautodest, kalluritest ja transportijatest. Suured vahvad pildid Kergesti loetav trükikiri Lihtne tekst Lõbusad tegevused
“Vägi. Väekirjad I”
Bibliotheca Controversiarum Margus Oti monograafia esitab laiahaardelise, elementaarosakestest kuni keerukate ühiskondlike süsteemideni ulatuva filosoofilisteadusliku maailmatõlgitsuse, mida liigendab, lõimib ja läbistab vägi nii mõiste kui fenomenina. Täpsus ja tihedus nõudlike mõttekäikude sõnastamisel, eestikeelse filosoofilise terminoloogia keeletundlik uuendamine, erinevate mõttepärimuste ja distsipliinide oskuslik kokkusõlmimine – need on vaid mõned põhjused, miks see monograafia hõivab ainulise paiga Eesti […]
“Vägivald koolis ja kuidas end selle eest kaitsta”
Iga inimene kogeb millalgi oma elus tagakiusamist ja vägivalda – juhtugu see siis koolis, tänaval, isiklikus elus… Et saaksid ennast kaitsta, peaksid oskama ohtu õigeaegselt märgata ja kallaletunge ennetada. Siis saad teada, miks vägivald ei ole mitte kunagi lahendus, mis on enda kaitsmine nii tähtis, kuidas saab ennast kaitsta ja kellelt võib abi oodata, miks […]
“Vägivallatsejate palat”
Kui Ameerika on hullumaja, siis California on sealne vägivallatsejate palat Len Deighton on sündinud 1929.a. Londonis. Ta töötas raudteeametnikuna, seejärel täitis oma kodanikukohust Briti lennuväes uurimisosakonna fotograafina. 1949.a. alustas ta kunstiõpinguid St. Martini kunstikoolis, seejärel jätkas neid stipendiaadina Kuninglikus Kunstikolledžis, töötades samal ajal õhtuti kelnerina. Nii puutus ta kokku kokakunstiga; hiljem hakkas ta “Observeris” avaldama […]
