“Üldsotsioloogia”
Raamat annab põhiteadmisi õhiskonnaelu ametliku korralduse olemuse ja selles toimivate seaduspärasuste kohta. Käsitletakse sotsiaalse reaalsuse, sotsiaalse süsteemi ja sotsiaalsete nähtuste ilminguid, olemust ja tähendust. Vaadeldakse ka põhiteadmiste rakendamise võimalusi konkreetse ametliku korralduse projekteerimiseks ja mõõtmiseks. Raamat võiks pakkuda huvi kõigile, kelle töö eeldab ametliku korralduse loomise või selle asjakohasuse analüüsimise oskust. Samuti kõigile neile, kes […]
“Üle lootuse läve”
Vittorio Messori intervjuu Johannes Paulus II-ga. Ainukordne intervjuu, milles Paavst vastab ajakirjaniku küsimustele, mis on huvitanud paljusid inimesi: Kui Jumal on olemas, miks ta ennast peidab? Miks on maailmas niipalju kurjust? Kas kõik inimesed saavad “päästetud”? Miks on niipalju religioone? Kas budism on alternatiiv kristlusele? Mis vahe on muhameedlaste jumalal ja kristlaste jumalal? Kas kristlus […]
“Üle parda”
Selleks pole vaja olla vanamoeline lugeja, et küsida “Üle parda” viimase peatüki lõpetamisel: “Mis nendest sai?” Siin kujutatud inimeste saatused jäävad poolikuks, nende elukäigu kirjeldamine lõpeb üsna järsku, jättes tegevustiku niidid lahtiseks. Autor peab puhtsüdamilikult tunnistama, et ta ise ka ei tea, kuidas lõpeb “Üle parda” tegelaste elukäik. Nad on meie eneste hulgast. Meie saatus […]
“Üle rahutu vee”
1944. aasta sügis nägi eestlaste massilist maapakku minekut. Tuhanded inimesed põgenesid kas suuremate aluste või väikeste paatidega üle Läänemere vabasse maailma, et pääseda sovetliku hävitusrežiimi eest. Ei usutud, et lahkutakse pikaks ajaks, ja loodeti peagi koju tagasi pöörduda. August Gailiti romaan “Üle rahutu vee” on üks võimsamaid nende traagiliste sündmuste kajastusi eesti kirjanduses. Põhitegevus leiab […]
“Üle rahutu vee”
1944. aasta sügis nägi eestlaste massilist maapakku minekut. Tuhanded inimesed põgenesid kas suuremate aluste või väikeste paatidega üle Läänemere vabasse maailma, et pääseda sovetliku hävitusrežiimi eest. Ei usutud, et lahkutakse pikaks ajaks, ja loodeti peagi koju tagasi pöörduda. August Gailiti romaan “Üle rahutu vee” on üks võimsamaid nende traagiliste sündmuste kajastusi eesti kirjanduses. Põhitegevus leiab […]
“Üleannetu maa”
Käesolevasse raamatusse on koondatud kirjaniku lühiproosa peaaegu tervenisti, kaasa arvatud ka hilisemad perioodikas ilmunud teosed. Välja jäänud on ainult üksikud tööd, kus kontakt ainega on olnud lõdvem, juhuslikum. Raamat pakub koondpilti L. Prometi kui lühiprosaisti žanrilisest mitmekülgsusest, kirjaniku maailmanägemise omapärast, ideelistest taotlustest ja kunstilisest stiilist. Siin leidub nii novelle kui jutustuse žanritunnustega teoseid, novellette, miniatuure, […]
“Üleannetus”
Janey Sinclairile saabub ootamatult külla tema tormakas ja isepäine õde Maxine. Janey püüab unustada oma ootamatult kadunud meest ja äkitselt tema juurde sisse sadanud õde teeb ta elu veelgi keerulisemaks. Maxine püüab kasutada kõiki romantilisi võimalusi, mida väikelinnal on pakkuda, ning otsustab oma võrku püüda Guy Cassidy, väga võluva moefotograafi. Nagu võibki arvata, sünnib sellest […]
“Üleelamiste vanake”
Kruusa Kalju (sünd. 1973) värske värsikogu „Üleelamiste vanake“ sisaldab valdavalt 2018.‒2021. aasta loomingut: valdavalt ajalises järjestuses (kuigi vahel on sohki tehtud), valdavalt pere- ja argielust, valdavalt kolmerealiseid lühilaulusid. Kruusa Kalju üldse kaheksas uudiskogu, ning esimene läbivalt mĕĕdulistes värssides, luuletaja sănutsi „taktilist värsisüsteemi“ katsetades. Värsikogu sünnil on oma osa elatud elul, luuletaja tŭlgitavail jaapani moodsail tankadel, […]
“Ülejõel, Kassilaiu pealinnas”
2000. a kirjanduse aastapreemia pälvinud lõbusa kogupereraamatu kordustrükk räägib kahe poisi mängudest, koolieelikupõlve fantaasiatest, algkooli esimestest aastatest ja unistuste täitumisest. See väljaanne on trükiks ette valmistatud raamatu peategelaste endi poolt.
“Üleloomulikud lood”
Sari: Klassikalised lood Henry Jamesi (1843-1916) on iseloomustatud kui kirjanikku, kes kirjutas ameeriklastest eurooplastele ja eurooplastest ameeriklastele, esindades nii angloameerika kirjandust. Tema ulatuslikus loomingus on väljapaistev koht ka tema kummituslugudel. Leon Edel, kes koondas Henry Jamesi üleloomulikud lood ühiste kaante vahele, on igale jutustusele lisanud põhjaliku kommentaari. Sellest kogumikust on tõlgitud ka käesolevas väike valimik. […]
“Ülemere sõprus”
Maailmas pole palju selliseid rahvaid, kes keelelt, kultuurilt ja elulaadilt oleksid nii sarnased, kui seda on soomlased ja eestlased. Seda vaatamata paljuski erinevale ajaloole ja eri mõjutustele. Eemalt vaadates paistab meie sarnasus ehk rohkemgi silma, imestust tekitab maailmas meie ühine hümniviis. Kerge pole olnud ei eestlaste ega soomlaste saatus, samas on olnud ka õnne, sealt […]
“Üleminekuaastad”
Tervelt ja eneseteadlikult uude elufaasi Üleminekuiga märgib iga naise elus ilmselt pöördepunkti. Olles kehaliste ja psüühiliste muutuste sunnil astunud uude elujärku, satume, enamasti ettevalmistamatult, täiesti uude olukorda. Me peame õppima sellega toime tulema. Noorus, tervis ja elujõud, mida seni võtsime kui midagi enesestmõistetavat, hakkavad kaduma ja ühes sellega ka osa elurõõmust. Areng ei tähenda sugugi […]
“Üleminekud”
Luuletaja ja kriitiku uues värsikogus juureldakse inimhinge vastuoksuste üle. 1981-1985
“Ülemiste vanake”
Üks ennemuistne lugu, mis on kirja pandud Arvo Valtoni poolt, pildid juurde joonistanud Jaan Tammsaar
“Ülemlaul”
Indrek Hirve värskes luulekogus leidub nii juba ilmunud kui uusi tekste, mida ühendab Hirvele läbi kogu ta loomingu väga oluline teema, armastus. Aga mitte ainult. Siia kogutud omalaadses läbilõikes tema loomingust, kus lembeteemaga põimub Hirvele samuti väga oluline meedium: muusika. Ning tema tekstile vilistatud viisijupp jääbki selle kogu lõpus justkui õhku võnkuma.
“Ülesõidukohad”
Rist Mu vanaisad olid mõlemad raudteelased. Mu isaisa Jakob Mirk oli vedurijuht Tallinna-Peterburi raudteel. 1886 võeti ta kohalt maha ja tehti omaenese veduril kütjaks. Sest ta oskas vene keelt niisama halvasti kui saksa keelt, mille mõninga oskamise eest tolle aja uued raudteeülemad teda äkki sakslaste pooldajaks arvasid. Perekonnas kinnitati, et sellest ülekohtust jäi ta haigeks […]
“Ülestõusjad ja kodukäijad”
Antoloogias “Ülestõusjad ja kodukäijad” on kaksteist algupärast novelli, mis käsitlevad kõige laiemas mõttes elavaid surnuid. Elu pärast surma, sõnad ja mõtted, mis jõuavad lahkunud inimestelt elavateni, on oma võimatuses ja poeesias olnud tuhandete kirjandusteoste inspiratsiooniks. Nüüd uurivad kaksteist Eesti kirjanikku, kuidas me võiksime tänapäeval tajuda ja tunnetada surma ning seda, mis on pärast. Kas ja […]
“Üleujutatud maja ja teisi jutte”
Felisberto Hernández (1902–1964) oli Montevideost pärit klaverimängija ja kirjanik, ekstsentrik nii elus kui ka loomingus. „Üleujutatud maja ja teisi jutte“ koondab valiku tema tuntumaid lühilugusid, mis on tähelepanuväärselt veidrad, kohati pöörased ja isegi kõhedust tekitavad. Argistes ruumides toimuvad metamorfoosid ja muundumised hakkavad looma uusi tegelikkusi ja nihutama paigast tajusid. „Tundub, justkui korraldaks kirjanik häppeninge, aga […]
