“Uarda”
Nimekas saksa egüptoloog ja kirjanik Georg Ebers (1837-1898) on eesti lugejatele tuntud ennekõike ajaloolise romaani “Vaarao tütar” autorina. Ebersi paljudest ajaloolistest romaanidest, mis tegid ta nime tuntuks kogu maailmas, on “Uarda” üks väljapaistvamaid. Selle seiklusliku põhikoega ja samal ajal teaduslikel faktidel põhineva romaani tegevus toimub vaarao Ramses Suure (1290-1224 eKr) aegses Egiptuses. Saladusliku sünnipäraga heledapäise […]
“Uba ajas ja köögis”
Süstemaatika ja päritolu Liigid ja sordid Kasvatamine ja säilitamine Haigused ja kahjurid Toiteväärtus ja tervislikkus Hoidistamine Salatid ja supid Hautised, vormiroad Ühepajatoidud Uba nagu teisedki kaunviljad on täisväärtuslik ja toiduaine. Üha rohkem on inimesed hakanud väärtustama õigeid elamisviise ja õiget toitumist ning tunnevad huvi selle vastu, mida süüa ja kuidas seda ise kasvatada. Eri oaliikide […]
“Uba. Toomas Uba”
Peaaegu võimatu on leida eestlast, kes ei teaks, kes oli Toomas Uba. Seda teavad kõik, et Uba oli spordiajakirjanik. Ent teatakse rohkemgi: ta oli spordiharitud, töökas, faktitäpne, emotsionaalne, isikupärane. Üldjuhul teatakse sedagi, et Uba võitles ETV ekraanile välja suured võistlused ja emakeelsed kommentaarid, pruukides oma suurepärast suhtlemisoskust. Vajadusel läks ta visalt ja jõuliselt kas või […]
“Udo Väljaots. Teatriteed”
Tuntud muusikateadlase raamat juba manalasse varisenud eesti teatrimehest (1916-1979), ENSV rahvakunstnikust. U. Väljaotsa lavalooming jaguneb kaheks perioodiks – “Vanemuine” (1934-61) ja “Estonia” (1961-79), kus tegutses peanäitejuhina. Lugeja saab põhjaliku ülevaate mitmekülgsest loovisiksusest, samuti suure tüki eesti teatrilugu. Raamatu lõpus leiduvad registrid U. Väljaotsa lavastustest, osatäitmistest jms. Illustreeritud fotodega.
“Udres-kudres, päeva poeg”
Rahvalegende ja mälestusi vanast orjaajast. Silmapaistva folkloristi filoloogiadoktor August Annisti eesti rahvalaulude ainetel loodud eepose kolmas osa. Esimesed osad “Lauluema Mari” ja “Karske Pireta, maheda Mareta ja mehetapja Maie lood” on saanud lugejalt hea hinnangu.
“UFA umbsõlm”
Üks täiesti vanamoodne ja mosaiikne dokumentaalne Eesti ajaloo romaan, mida võib lugeda igatpidi ja mille keel on ajakohane ja õige. Dokumentaalromaan kirjeldab Samaara, Ufa ja Omski eestlaste tegemisi Venemaal sada aastat tagasi. Eesti Vabariik on sakslaste poolt okupeeritud. 1918. aasta septembris osalevad Samaara Eesti Rahvusliku Komitee ja Eesti Ajutise Valitsuse nimel heas usus kirjanik ja […]
“UFO ja FBI salasidemed”
Ehtsad salatoimikud on avastatud! “UFO ja FBI salasidemed” kirjeldab üksikasjalikult ehtsaid salatoimikuid – tõde, mille FBI ja Ühendriikide õhujõud (US AF) on aastail 1947 kuni 1964 UFO-vaatlustega teada saanud ning mida nad on ameeriklaste eest varjanud. FBI ja US AF dokumendid, mis sageli on kandnud märkust “lendkettad: julgeoleku salastusaste X”, tehakse käesolevas raamatus esimest korda […]
“UFO-raamat”
Järgneva materjali eesmärk on tuua lugejani osa mõistatuslike nähtuste vaatlustest maailmas ja meil, võimalikult sellistena nagu nad vaatlejate poolt esitati. Maailma-ainestik toetub mitmetele Lääne erialastele väljaannetele, Eesti oma on koostatud ankeetide ja vaatluskirjelduste alusel. Kommentaarid ja lõplikud järeldused jäävad tulevikku. Teadmata ja püüdmata konkretiseerida seda, mis vaatlusobjekti taga, püüan lugejat tutvustada tolle toormaterjaliga, mis Lääne […]
“Ugala pildi lugu”
Et pildistamine on inimest õilistav tegevus, sai mulle lõplikult selgeks Linnateatris töötades, kui näitlejast esifotograafi Kaljo Orrot kõrvalt jälgida sain. Pühendumine, millega Kalju igavikukangale joonistavaid näitlejaid fotoaparaadiga üles maalis, muutus minu jaoks konstantseks suuruseks eo ipso. Kollektiiv, kes sõbrale sünnipäevaks korraliku aparaadi kinkis, sai athosliku suuremeelsuse mõõdupuuks. Ja kõik sai jäädvustatud nii Saunas kui Saksamaal. […]
“Ühe arhitekti mälestused Kolmas köide. 1967–1977”
Ülo Stööri mälestuste kaks esimest köidet kirjeldasid autori kujunemist arhitektiks. Kolmandas köites räägib Stöör 1966–1976 Viljandi rajooni peaarhitektiks olemisest, kirjeldades täpselt selle aja olusid. Ta vaatleb põhjalikult kohaliku võimu ja peaarhitekti suhteid, kirjeldab hakkamasaamist nõukogude bürokraatiamasinas, oma ja teistegi suuremaid ettevõtmisi Viljandis (sealhulgas vanalinna säilitamine, Sakalamaa kaitsjate ausamba püstitamine, Ugala teatrimaja ehitus). Vahepaladena tuleb juttu […]
“Ühe arhitekti mälestused Teine köide. 1957–1966”
Ülo Stööri mälestuste esimene köide rääkis tema lapsepõlvest ja kooliaastatest 20. sajandi pöördeliste sündmuste foonil. Teine köide käsitleb aastaid, mil temast sai arhitekt. Noorpõlve unistus õppida filmirežissööriks oli kohanud takistusi, mille tagajärjel autori esimene kõrgkooliaasta möödus Tallinna Polütehnilise Instituudi Laevaremondi teaduskonnas. Ootamatu kokkupuude filmimaailmaga − esmalt “Tallinnfilmi” administraatorina, seejärel näitlejana “Lenfilmi” kinokomöödias − paistis esialgse […]
“Ühe baltlase võitlustee. Püüdlused, võidud ja kaotused”
EDUARD VON STACKELBERG, üks baltisakslaste juhte, sündis 6. (18.) novembril 1867 Virumaal Repniku mõisniku pojana. /—/ Tema mälestused “Ühe baltlase võitlustee. Püüdlused, võidud ja kaotused” (“Ein Leben im baltischen Kampf. Rückschau auf Erstrebtes, Verloren und Gewonnenes”, München, 1927) algavad lapsepõlvest ja lõpevad Esimese maailmasõja puhkemisega; mälestuste II osast on ilmunud vaid väike ja väljajättudega osa […]
“Ühe baltlase võitlustee. Püüdlused, võidud ja kaotused”
Eduard von Stackelberg (1867–1943) oli üks Eesti baltisakslaste juhte. Ta õppis 1886–1893 Tartu ülikoolis matemaatikat ja keemiat ning täiendas end Leipzigis, Pariisis ja Peterburis. Teadlasekarjääri vahetas ta poliitika vastu, kus sai tunda nii suuri võite kui ka valusaid kaotusi. Stackelberg pidas Harjumaal Sutlema, Lümandu ja Mäeküla mõisa ning oli 1899–1911 Eestimaa rüütelkonna sekretär, 1912–1918 rüütelkonna […]
“Ühe keelega viiul”
Autor on varem avaldanud ühe luule- ja ühe proosaraamatu. Seekordset värsikogu kannab võõrandumismõte, kaugenemise ja hääbumise vastu seisab mullalähedane hingjõud. Taskuformaat
“Ühe kidramehe lugu”
Ühel kenal jõulukuisel päeval, istudes Tiidu hubases köögis Saaremaal Kehila külas tassi rohutee ja kaeraküpsistega ning kuulates järjekordselt tema värvikaid lugusid, käisin välja lubaduse – kui Tiit oma elulooraamatu kirja paneb, aitan selle avaldada. Mõne nädala pärast oli käsikiri minu postkastis. Suurepärane muusik, kitarrimängija ja pedagoog, vaimukas ja peene huumoritajuga Tiit Paulus on ka täna […]
“Ühe kodanlase pihtimused”
See raamat räägib ühe eurooplase lapsepõlvest, noorusest ja õpinguaastatest, ühest ungari noormehest, kes omandab haridust Saksamaal ja Prantsusmaal. Sandor Marai kirjeldab Kaschaus veedetud lapsepõlve, Austria-Ungari impeeriumi lagunemisaegu ja “metsikuid” 1920. aastaid, mil boheemlasest peategelane rändas Euroopas. “Ma tahan siin tõtt kirja panna. Ma harjutan end tõega nagu raskelt haige eluohtliku, kibeda ravimiga; võib-olla see tapab, […]
“Ühe küla elu. Prandi küla lood”
… Oleme Prandi külaseltsiga aastate jooksul ärgitanud inimesi kirja panema küla ja inimestega seotud mälestusi ja kogunud pilte. Nüüd on teoks saanud mitme aasta tagune unistus – need meenutused ja pildid on koos raamatus. Kindlasti on raamatut huvitav lugeda meil endalgi – kogeda äratundmisrõõmu või saada teada hoopis midagi uut, mis on kirja pandud kellegi […]
“Ühe liivimaalase mälestused (aastatest 1790-1815).”
Napoleonid sõjad 19. sajandi alguses tähendasid Euroopa ajaloo ja sõjanduse jaoks suuri muudatusi. Suuri muudatusi tähendasid nad ka inimeste jaoks, kes nende keerisesse jäid. Ühe sellise mehe mälestused on koondatud siinsesse raamatusse. Nagu paljud baltisaksa aadlikud, pidas ka Raasiku mõisas sündinud Woldemar von Löwenstern (1776-1858) tsaari teenimist loomulikuks. 17-aastasena astus ta Vene sõjaväeteenistusse, liitus peatselt […]
“Ühe linna kroonika”
Raamatu pühendas autor 1938.a oma kodulinnale. Loomingu Raamatukogu 1991/49
“Ühe naise kiri”
Valik novelle ja lühipalu Oskar Luts suudab meid ikka ja jälle üllatada, tema rohketest perioodikasse pillatud lühipaladest leiab vahel eriskummalisi teemaarendusi (näiteks mälestuskillus “Elevandi abielust” räägib ta oma sõpradest elevantidest), mida on esmapilgul isegi raske seostada – kui ei teaks autorit – kirjaniku koguloominguga. Käesolev kogumik sisaldab rahvakirjaniku vähemtuntud lühiproosat. Tuumiku moodustavad mitmed peaaegu žanripuhtad […]
