“Tuumahiid 4. Berüllium”
Käesolevas kogumikus on ulmeajakirja “Reaktor” 14 parimat juttu 14 autorilt, mis ilmusid aastatel 2016 ja 2017. Need jutud viivad lugeja Eestisse, kus vorst on keelatud kraam ja puud võivad tappa, Eestisse, mille on lõhestanud raudtee ja kaks suurvõimu, Eestisse, kus ringi tatsavad zombid ja ka sellisesse Eestisse, millelt nõutakse suurde kosmoseprojekti “raketiliha”. Lugeja saab siin […]
“Tüüp & soeng”
Missugune soeng mulle sobib? Mida peab juuksur lõikusest teadma? Kas minu juuksed sobivad selleks? Missuguseid nippe on olemas soengu tegemisel želeega, vahttugevdajaga, fööniga ja lokipulgaga? Neli küsimust, mis iga soengu juures saavad lühikese ja ülevaatliku vastuse. Nii leiab iga naine kergesti ka soengud, mida ta tõesti kanda võib. Väljavalimiseks on 31 klassikalist soengut, mis on […]
“Tuvi tiivad”
„Tuvi tiivad” ilmus 1902. aastal ning seda peetakse Jamesi hilisema loomeperioodi tähtsaimaks teoseks. Romaani aluseks on Jamesi enda nõo Minny Temple’i, noorena tuberkuloosi surnud neiu lugu. Romaani keskmes on omamoodi armukolmnurk ja raha. Kate Croy ja Merton Densher on armunud ja soovivad abielluda, kuid neil pole raha. Kate’i heaolu sõltub rikka tädi soosingust, kes loodab […]
“Tyll”
Tyll Ulenspiegel – vagabund, komejant ja provokaator – sünnib 17. sajandi algul väikese kolkaküla möldri pojana. Tema ravitsejast isa satub peagi konflikti kirikuga ja Tyll peab põgenema, saatjaks pagari tütar Nele. Mööda ususõdadest laastatud maad rännates kohtavad nad palju lihtsaid inimesi ja mitut oma aja suurmeest: noort Martin von Wolkensteini, kelle suurim soov on oma […]
“U.K. Kekkonen”
Poliitiline elulugu. U.K. Kekkoneni kui poliitika- ja riigitegelase elulugu – see on paljuski Soome uusim ajalugu, Soome ja meie maa vastastikuste suhete ajalugu. Kekkoneni nimi on jäävalt kantud Teise maailmasõja järgsete rahvusvaheliste suhete annaalidesse. Kekkonen oli keeruline, mitmepalgeline ja paljuski vastuoluline isiksus. Kuid tema poolt Soome sõjajärgse välispoliitilise kursi loomisse ja elluviimisse antud suur panus […]
“Uarda”
Nimekas saksa egüptoloog ja kirjanik Georg Ebers (1837-1898) on eesti lugejatele tuntud ennekõike ajaloolise romaani “Vaarao tütar” autorina. Ebersi paljudest ajaloolistest romaanidest, mis tegid ta nime tuntuks kogu maailmas, on “Uarda” üks väljapaistvamaid. Selle seiklusliku põhikoega ja samal ajal teaduslikel faktidel põhineva romaani tegevus toimub vaarao Ramses Suure (1290-1224 eKr) aegses Egiptuses. Saladusliku sünnipäraga heledapäise […]
“Uba ajas ja köögis”
Süstemaatika ja päritolu Liigid ja sordid Kasvatamine ja säilitamine Haigused ja kahjurid Toiteväärtus ja tervislikkus Hoidistamine Salatid ja supid Hautised, vormiroad Ühepajatoidud Uba nagu teisedki kaunviljad on täisväärtuslik ja toiduaine. Üha rohkem on inimesed hakanud väärtustama õigeid elamisviise ja õiget toitumist ning tunnevad huvi selle vastu, mida süüa ja kuidas seda ise kasvatada. Eri oaliikide […]
“Uba. Toomas Uba”
Peaaegu võimatu on leida eestlast, kes ei teaks, kes oli Toomas Uba. Seda teavad kõik, et Uba oli spordiajakirjanik. Ent teatakse rohkemgi: ta oli spordiharitud, töökas, faktitäpne, emotsionaalne, isikupärane. Üldjuhul teatakse sedagi, et Uba võitles ETV ekraanile välja suured võistlused ja emakeelsed kommentaarid, pruukides oma suurepärast suhtlemisoskust. Vajadusel läks ta visalt ja jõuliselt kas või […]
“Udo Väljaots. Teatriteed”
Tuntud muusikateadlase raamat juba manalasse varisenud eesti teatrimehest (1916-1979), ENSV rahvakunstnikust. U. Väljaotsa lavalooming jaguneb kaheks perioodiks – “Vanemuine” (1934-61) ja “Estonia” (1961-79), kus tegutses peanäitejuhina. Lugeja saab põhjaliku ülevaate mitmekülgsest loovisiksusest, samuti suure tüki eesti teatrilugu. Raamatu lõpus leiduvad registrid U. Väljaotsa lavastustest, osatäitmistest jms. Illustreeritud fotodega.
“Udres-kudres, päeva poeg”
Rahvalegende ja mälestusi vanast orjaajast. Silmapaistva folkloristi filoloogiadoktor August Annisti eesti rahvalaulude ainetel loodud eepose kolmas osa. Esimesed osad “Lauluema Mari” ja “Karske Pireta, maheda Mareta ja mehetapja Maie lood” on saanud lugejalt hea hinnangu.
“UFA umbsõlm”
Üks täiesti vanamoodne ja mosaiikne dokumentaalne Eesti ajaloo romaan, mida võib lugeda igatpidi ja mille keel on ajakohane ja õige. Dokumentaalromaan kirjeldab Samaara, Ufa ja Omski eestlaste tegemisi Venemaal sada aastat tagasi. Eesti Vabariik on sakslaste poolt okupeeritud. 1918. aasta septembris osalevad Samaara Eesti Rahvusliku Komitee ja Eesti Ajutise Valitsuse nimel heas usus kirjanik ja […]
“UFO ja FBI salasidemed”
Ehtsad salatoimikud on avastatud! “UFO ja FBI salasidemed” kirjeldab üksikasjalikult ehtsaid salatoimikuid – tõde, mille FBI ja Ühendriikide õhujõud (US AF) on aastail 1947 kuni 1964 UFO-vaatlustega teada saanud ning mida nad on ameeriklaste eest varjanud. FBI ja US AF dokumendid, mis sageli on kandnud märkust “lendkettad: julgeoleku salastusaste X”, tehakse käesolevas raamatus esimest korda […]
“UFO-raamat”
Järgneva materjali eesmärk on tuua lugejani osa mõistatuslike nähtuste vaatlustest maailmas ja meil, võimalikult sellistena nagu nad vaatlejate poolt esitati. Maailma-ainestik toetub mitmetele Lääne erialastele väljaannetele, Eesti oma on koostatud ankeetide ja vaatluskirjelduste alusel. Kommentaarid ja lõplikud järeldused jäävad tulevikku. Teadmata ja püüdmata konkretiseerida seda, mis vaatlusobjekti taga, püüan lugejat tutvustada tolle toormaterjaliga, mis Lääne […]
“Ugala pildi lugu”
Et pildistamine on inimest õilistav tegevus, sai mulle lõplikult selgeks Linnateatris töötades, kui näitlejast esifotograafi Kaljo Orrot kõrvalt jälgida sain. Pühendumine, millega Kalju igavikukangale joonistavaid näitlejaid fotoaparaadiga üles maalis, muutus minu jaoks konstantseks suuruseks eo ipso. Kollektiiv, kes sõbrale sünnipäevaks korraliku aparaadi kinkis, sai athosliku suuremeelsuse mõõdupuuks. Ja kõik sai jäädvustatud nii Saunas kui Saksamaal. […]
“Ühe arhitekti mälestused Kolmas köide. 1967–1977”
Ülo Stööri mälestuste kaks esimest köidet kirjeldasid autori kujunemist arhitektiks. Kolmandas köites räägib Stöör 1966–1976 Viljandi rajooni peaarhitektiks olemisest, kirjeldades täpselt selle aja olusid. Ta vaatleb põhjalikult kohaliku võimu ja peaarhitekti suhteid, kirjeldab hakkamasaamist nõukogude bürokraatiamasinas, oma ja teistegi suuremaid ettevõtmisi Viljandis (sealhulgas vanalinna säilitamine, Sakalamaa kaitsjate ausamba püstitamine, Ugala teatrimaja ehitus). Vahepaladena tuleb juttu […]
“Ühe arhitekti mälestused Teine köide. 1957–1966”
Ülo Stööri mälestuste esimene köide rääkis tema lapsepõlvest ja kooliaastatest 20. sajandi pöördeliste sündmuste foonil. Teine köide käsitleb aastaid, mil temast sai arhitekt. Noorpõlve unistus õppida filmirežissööriks oli kohanud takistusi, mille tagajärjel autori esimene kõrgkooliaasta möödus Tallinna Polütehnilise Instituudi Laevaremondi teaduskonnas. Ootamatu kokkupuude filmimaailmaga − esmalt “Tallinnfilmi” administraatorina, seejärel näitlejana “Lenfilmi” kinokomöödias − paistis esialgse […]
“Ühe baltlase võitlustee. Püüdlused, võidud ja kaotused”
EDUARD VON STACKELBERG, üks baltisakslaste juhte, sündis 6. (18.) novembril 1867 Virumaal Repniku mõisniku pojana. /—/ Tema mälestused “Ühe baltlase võitlustee. Püüdlused, võidud ja kaotused” (“Ein Leben im baltischen Kampf. Rückschau auf Erstrebtes, Verloren und Gewonnenes”, München, 1927) algavad lapsepõlvest ja lõpevad Esimese maailmasõja puhkemisega; mälestuste II osast on ilmunud vaid väike ja väljajättudega osa […]
“Ühe baltlase võitlustee. Püüdlused, võidud ja kaotused”
Eduard von Stackelberg (1867–1943) oli üks Eesti baltisakslaste juhte. Ta õppis 1886–1893 Tartu ülikoolis matemaatikat ja keemiat ning täiendas end Leipzigis, Pariisis ja Peterburis. Teadlasekarjääri vahetas ta poliitika vastu, kus sai tunda nii suuri võite kui ka valusaid kaotusi. Stackelberg pidas Harjumaal Sutlema, Lümandu ja Mäeküla mõisa ning oli 1899–1911 Eestimaa rüütelkonna sekretär, 1912–1918 rüütelkonna […]
“Ühe keelega viiul”
Autor on varem avaldanud ühe luule- ja ühe proosaraamatu. Seekordset värsikogu kannab võõrandumismõte, kaugenemise ja hääbumise vastu seisab mullalähedane hingjõud. Taskuformaat
“Ühe kidramehe lugu”
Ühel kenal jõulukuisel päeval, istudes Tiidu hubases köögis Saaremaal Kehila külas tassi rohutee ja kaeraküpsistega ning kuulates järjekordselt tema värvikaid lugusid, käisin välja lubaduse – kui Tiit oma elulooraamatu kirja paneb, aitan selle avaldada. Mõne nädala pärast oli käsikiri minu postkastis. Suurepärane muusik, kitarrimängija ja pedagoog, vaimukas ja peene huumoritajuga Tiit Paulus on ka täna […]
