“Torupillid ja haldjad. Iiri muinasjutte”
Preester heitis kõrvalteele pilgu ja nägi seal nägemust, mis ta vere tarretas. Need olid inimese jalad puusast alates, täitsa peata ja kehata, mis kiires tempos mööda teed nende poole sörkisid. Hea isa oli hirmunud, kuid olles tugeva närvikavaga mees, otsustas ta, tulgu, mis tuleb, nägemust lähemalt uurida. Ta jäi seisma ja nii tegi ka peata […]
“Torupillid, vaesed lesed ja peata mees”
Kunagise menukogu “Torupillid, haldjad ja hiiglased” jälgedes sammuv iiri muinasjuturaamat, mille tegelasteks on seekord igasugused vaimud, peadega ja ilma, erinevates meeleoludes haldjad ja vaesed lesed, kellel enamasti on suurepärased pojad.
“Torupillid, vaimud ja kaardimängud”
Iiri muinasjutte ja muistendeid Kunagise menukogu “Torupillid, haldjad ja hiiglased” jälgedes sammuv iiri muinasjuturaamat, mille autorid on samad, kes nimetatud kogulgi, pisut õudsemat sorti vaimu- ja tondijutte armastavad Douglas Hyde ja Patrick Kennedy.
“Toselli serenaad”
10-ne aastase vaikimise järele astub autor uuesti lugejate ette ilukirjandusliku teosega. Selles leidub jutustusi, novelle ja dialooge, mis on korraldatud kolme tsüklisse: Meie aja muinasjutte, Kahekõned ja Lugusid paradoksaalsest olendist. Sümmeetriliselt üles ehitatud teose üldpealkiri pärineb raamatu pikimast novellist. Teose keskseiks motiivideks on aeg ja inimene. Autori sõrm on pingsalt ajatuiksoonel jälgides inimest ja tema […]
“Tõsilood muinasrahvastest”
Selle kogumiku idee on sündinud mitmete lähedaste inimeste, mõttekaaslaste, sõprade ja kolleegide soovitustest. Pealegi olen juba ammuilma eestikeelsele lugejale võlgu, sest paraku nõuab õppejõuamet tänapäeva Eestis ennekõike pidevat enese olemasolu tõestamist rahvusvahelistes teaduslikes väljaannetes. Oli viimane aeg hakata seda lõivu tagasi maksma. Pärast kauaseid kõhklusi valisin kolmkümmend kaks artiklit, mis enamasti on juba ilmunud välismaistes […]
“Totid”
… Kõigis neis palades vaatleb Örkeny groteskseid olukordi terava intellekti vaatenurgast; ta fikseerib oma ratsionalismi absurdi abil, oma humanismi iroonia ja satiiri abil. “Konkreetselt abstraktne”, on öelnud tema maneeri kohta kriitika. Maksvusele pääseb ebaloogilisuse raudne loogika. (—) Autor ise ütleb “Totide” kohta üpris lihtsalt: “Minu suurimaks ja saatuslikumaks elamuseks on olnud sõda, ja ma tunnen, […]
“Tõus ja mõõn”
Eesti Vabariigi presidendi kantselei ülem Elmar Tambek sündis 24. detsembril 1897 Virumaal taluniku pojana. Pärast õpinguid Petrogradi Sõjaväemeditsiini Akadeemias naasis ta 1918. aastal kodumaale ja osales Vabadussõjas, jätkates seejärel teenistust ohvitserina. Tambek lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja pidas hiljem prokuröri ja õppejõu ametit. President Konstantin Pätsi kantselei ülem oli Tambek aastatel 1938-1940, 1974-1991 oli ta […]
“Tõus ja mõõn” I & II osa. 2 raamatut
Mälestusi kodumaalt. Minule on aastate jooksul sõprade poolt peale käidud, et ma avaldaksin oma mälestused ajast, mil olin E. V. Presidendi Kantselei ülemaks. Öeldakse, et neil olevat ajalooline väärtus. See on õige: neil on ajalooline väärtus, kui nad on täpsed, s.t. kui nende tõele-vastavus on kontrollitud ning võrreldud vastavate dokumentaalsete andmetega. Käesolevad mälestused ei saa […]
“Tõus ja mõõn” I ja II osa. 2 raamatut
I ja II osa Mälestusi kodumaalt Pühendatud Eesti Vabariigi Presidendile Konstantin Pätsile tema 90. sünnipäeval, 23. veebruaril 1964. Eesti Vabariigi presidendi kantselei ülema Elmar Tambeki (1897-1991) mälestuste “Tõus ja mõõn” (Toronto, 1964) esimene raamat annab pildi iseseisvusaegse Eesti sotsiaal-poliitilistest sündmustest ja suundumustest koos isikupäraste tähelepanekutega tolleaegsesse miljöösse ja elulaadi. See tükike kaasaelatud ajalugu jaguneb raamatus […]
“Tõus ja mõõn” I osa
Mälestusi kodumaalt. Minule on aastate jooksul sõprade poolt peale käidud, et ma avaldaksin oma mälestused ajast, mil olin E. V. Presidendi Kantselei ülemaks. Öeldakse, et neil olevat ajalooline väärtus. See on õige: neil on ajalooline väärtus, kui nad on täpsed, s.t. kui nende tõele-vastavus on kontrollitud ning võrreldud vastavate dokumentaalsete andmetega. Käesolevad mälestused ei saa […]
“Tõus. Traagilised ambitsioonid Everestil”
Budismi iidsetes pühades tekstides viidatakase Himaalajale kui “lume aidale” ja 1996. aastal ait muudkui täitus, sest mägedes sadas tavalisest enam lund. Tolle aasta 10. mai pärastlõunal jõudis Mount Everestile eriti raevukas torm ja jäi mäe tipu ümber püsima rohkem kui kümneks tunniks. Kakskümmend kolm meest ja naist, alpinistid, kes olid mäele roninud selle lõunaküljelt Nepalis, […]
“Tõusuteel kohtuvad kõik”
Ameerika kirjanik O´Connori teoste tagapõhjaks on Georgia osariik, kus ta 1925. aastal Savannah´s sündis. Postuumselt ilmunud kogumikus “Tõusuteel kohtuvad kõik” kangelasteks on kurjategijad, silmakirjateenrid ja hüljatud lapsed, kelle hingelisi piinu muudavad veelgi hullemaks vaesus, mustus ja väiklus, mille keskel nad elavad. Loomingu Raamatukogu 3/1980
“Tõve” triloogia 3 raamatut. I, II ja III osa
I raamat “Tõbi”: Nad on siin alati olnud. Vampiirid. Salajas ja pimedas. Ootel. Nüüd on nende aeg tulnud. Ühe nädalaga langeb Manhattan. Ühe kuuga USA. Kahe kuuga terve maailm. JFK lennuväljal maandub Boeing 777 ning ruleerib rajal, ent peatub, järsku, nagu oleks äkki surnud. Kõik aknakatted tõmmatakse alla, kõik tuled kustuvad. Kõik sidekanalid on tummad. […]
“Traaklane”
Autori neljateistkümnes romaan, mis asetub nagu paljud tema varasemadki toesed vähe tuntud aega ja ruumi. Seekord on tegevuskohaks muistne Traakia, kuhu pärast Peloponnesose sõdu on imbunud Kreeka koloniste. Jõhker ja allumatu mägilane Maras, keda jälitab mõte veritasust, muutub erinevate sündmuste käigus palju suuremate jõudude mängunupuks ning tema kättemaks ei saavuta täit mõju. Sarnaselt oma varasemate […]
“Traditsiooniline formaalne loogika”
Kant oli esimene, kes nimetas Aristotelese ja skolastikute loogikat formaalseks loogikaks. Formaalne loogika uurib mõistuslike protsesside struktuurseid ehk vormilisi aspekte: mõisteid (sõnu), väiteid (lauseid), arutlusi ehk tõestusi. Formaalse loogika üheks ülesandeks on uurida ja avastada reeglid, printsiibid, mille järgi saab otsustada, kas mõttekäik (st mõttekäigu skeem, arutluse skeem) eeldustelt järeldusele on loogikaliselt seaduspärane – korrektne. […]
“Tragöödiaid”
Christopher Marlowe (1564-1593), inglise renessansikirjanik, Shakespeare´i kaasaegne ning tema kõrval suuremaid dramaturge, on meile jätnud seiste tragöödiat, millest käesolev raamat esitab neil: “Tamerlan Suur”, I ja II osa, “Doktor Faustus” ja “Edward Teine”.
“Traguni tagasitulek”
Advokaadi poeg, kes teadis alati viimaseid linnauudiseid, ütles, et kuigi vaimu nägi harva keegi peale husaaride eneste, oli rohkem kui üks linna mees ja naine teda juba oma õuduseks silmanud. Fantoom ilmus peamiselt väga hilisel õhtul, linnaavenüü tihedate puude all otse kasarmute läheduses. Ta oli ligikaudu kümme jalga pikk, tema hambad tekitasid kuiva tervat lõginat, […]
“Trainspotting”
Vali meid. Vali elu. Vali pangalaen: vali pesumasinad; vali autod; vali diivanil istumine ja nüri, vaimuvaese telemängu vaatamine, ajades nöost sisse mingit kuradi rämpstoitu. Vali aeglane mädanemine, enda täiskusemine ja -sittumine omas kodus täielikuks häbiks oma isekatele perssekeeratud jõnglastele, kelle sa oled sigitanud. Vali elu. Vali “Trainspotting” – lõbus ja tõsine, karm ja lüüriline romaan, […]
“Traktaat tolerantsusest”
“Kas valgustajad oleksid ka üksteise peale niimoodi karjunud?” küsisid minu käest kunagi 11. klassi õpilased, kui nad ise olid ajuti ennastunustavalt karjudes tund aega arutlenud teemal, mis võis kõlada umbes: “Kas inimene on loomult halb või hea?”, ning oli mõeldud häälestusena valgustusajastu käsitlemisele. Käsitlemiseni ajastu ühe keskse küsimuse hääleka ülevaidlemise juurest tookord ei jõutudki, küll […]
